blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Elektriautode ostutoetuse meetme eelnõu jõuab peagi huvigruppide kaasamiseni5 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Aasta alguses tuli ilmsiks, et keskkonnaministeerium töötab elektriautode ostutoetuse meetme eelnõu kallal. Esialgu lubati ostutoetust alates juulist, siis septembrist. Nüüd on asi sealmaal, et eelnõu jõuab peagi huvigruppideni arvamuse avaldamiseks. Tore küll, aga ei mõjuta suurt pilti kahjuks kuigivõrd.

Elektriautode toetusmeetme eelnõu koostamine on veninud ning nüüd loodab keskkonnaministeerium meetme avada tänavu neljandas kvartalis.

Peaminister ja keskkonnaminister on kõvahäälselt avalikkusele kinnitanud, et elektriautode toetusmeede tuleb ning huvigrupid (kelle valib ministeerium) saavad oma sõna sekka öelda.

Kui algne plaan oli toetust anda ettevõtetele, kelle autopark vajaks elektrile üleminekut, siis valitsuse pressikal väljaöeldu valguses (peaminister) hakatakse toetama ka eraisikute autoostu. Ja edasine läks veidi lappama.

Taristu arendamisest juttu pole olnud, aga mine sa tea: ehk on vahepealses eelnõu-faasis sellegi kohta midagi sisse kirjutatud, eriti nüüd kus on teada, et ELMO laadimisvõrku hakkab haldama Elektrilevi?

Meetme eelnõu kooskõlastamise faasis saavad ka huvigrupid kaasa rääkida. Kui uurin, kes need täpsemalt on ja kuidas kaasamine käib, saan üsna ümara vastuse.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Getlyn Denksi sõnul läheb välja töötatud meetme eelnõu läbi eelnõude infosüsteemi arvamuste avaldamiseks asjaomastele huvigruppidele, kuid kommentaare ja täiendusi saavad anda kõik isikud.

Loodetavasti IV kvartalis välja kuulutatava toetuspaketi rahastusallikaks on planeeritud riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumistulud. Esialgne planeeritud toetuste maht on 1,2 mln eurot.

1,2 miljonit on üsna väike summa kogu oksjonilt laekuva tuluga võrreldes. Suurt pilti vaadates ka naeruväärne, sest mingit suurt efekti selle rahaga ei saavuta.

Seda, kuidas käib heitkogustega kauplemine, saab pikemalt lugeda näiteks siit. Üks tonn õhku paisatud CO2 ekvivalenti vastab ühele lubatud heitkoguse ühikule.

Eesti jääb normide ja saastajate pihtide vahele

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem põhineb nn piiramise ja kauplemise süsteemil (cap-and-trade system) ning hõlmab ligi 11 000 ELi tööstusettevõtet ja energiatootjat.

Kui käitaja paiskab õhku rohkem kasvuhoonegaase, kui on talle tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute hulk, peab ta heitkoguse ühikuid enampakkumisturult juurde ostma.

Kui käitaja vajab aga vähem lubatud heitkoguse ühikuid, kui tal registris kontol on, siis võib ta ülejäägi maha müüa.

Riigile antud, aga ülejääv osa ühikutest suunatakse Euroopa Liidu enampakkumisturule, kus riigid müüvad oma EUAsid kõrgemalt pakkujale ning tulu laekub riigile.

Enampakkumine käib EEX (European Energy Exchange) platvormi kaudu. See süsteem on mõeldud ELi HKSi alla kuuluvatele energiatootjatele, tööstusettevõtetele, aga ka teistele EUA-de ostmiseks.

Eesti on enampakkumistel riigieelarvelist tulu saanud järgmiselt:
2013. aastal – 18 073 820 eurot;
2014. aastal – 7 408 855 eurot;
2015. aastal – 21 125 300 eurot;
2016. aastal – 23 568 750 eurot;
2017. aastal 39 307 630 eurot

Aga et üleüldine lubatud EUAde koguse ülemmäär väheneb iga-aastaselt, siis väheneb ka tasuta eraldatavate EUAde hulk.

Eesti seis on selles kontekstis üpris nutune: ühelt poolt ülemmäär väheneb, teiselt poolt kasvab meie tarbitud heitmete kogus. Jutt optimeerimisest ja tootmise tõhustamisest on jutt seni, kuni pole tegusid. Meil ei ole.

Siiani pole vaja ka olnud, sest meile eraldatud kogused on arvutatud kunagise tööstusõitsengu aja järgi ning see on meid siiani hästi toitunud.

Tulevik tundub vingune ja vaene

Eesti CO2 emissioonid Euroopa Keskkonnaagentuuri auditeeritud andmetel

Suurim kasvuhoonegaaside allikas Eestis on energeetikasektor, 2017. aastal pärines 88,8% emissioonidest just sealt (suurima panuse annab põlevkivist toodetav elekter).

Sektor hõlmab nii elektri- ja soojatootmise, tööstuse, transpordi, äri- ja avaliku sektori, kodumajapidamiste kui ka põllumajanduse kütuste kasutust.

Loe lähemalt siit

CO2 emissioonid kuni 2017, KKMin andmed

Rahandusministeeriumi “Riigi eelarvestrateegia 2018-2030” LISA 3-s on prognoos, millest nähtub, et tulevikus meie enampakkumisele minevate heitkoguse ühikute (Rah.min kasutab EUA asemel eestikeelset lühendit LHÜ) kahaneb.

Eesti müüdavad LHÜ kogused ja Rah.mini 2017. aasta kevadise majandusprognoosi põhistsenaariumil põhinev tuluprognoos LHÜ-dega kauplemisest aastail 2013- 2020 on toodud allpool tabelis.

Rah.min. prognoos kattub Euroopa KA auditeeritud heitmekoguste aruandes näidatuga: me kulutame ise igal aastal järjest rohkem meile eraldatud heitmekoguseid ja müüa on järjest vähem. Positiivne uudis on, et oksjonil hinnad aina tõusevad, kuna karmistuvate normidega on kõik hädas.

prognoos

Heitmekoguste müügist saadud raha tuleb vähemalt 50% ulatuses suunata Euroopa Liidu poolt ettekirjutatud tegevustesse, mille hulgas on nii kliimasõbralikuma transpordi edendamine kui ka CO2 sidumine metsanduses.

Rahandusministeeriumi eelarvestrateegia Lisa 3-s on tabel, kust on näha, mismoodi tulud kuni 2020 jagunema peavad. Elektriautod käivad esimese punkti alla ja biogaas on eraldi välja toodud.

Kokkuvõtteks

Ülal on välja toodud vaid murdosa sellest statistikast, mis räägib meie tänasest seisust unistuste ja tegelikkuse piirimail.

Eesti on Euroopa riikide seas üks suuremaid saastajaid ühe elaniku kohta. See, et me ligi aasta aega mõtleme ja kaalume, kas teha elektriautode ostutoetus ja mil moel seda teha, on puhtakujuline asendustegevus.

Suurt pilti ei ole, strateegiat ei ole, ühtegi head mõtet, kuidas rohelisemalt majandada ka ei ole. Või on, aga neil keda ei kuulata, sest nad kipuvad emotsionaalseks või siis ei ole poliitikas.

Mõistlik inimene, kui tal autot on vaja, soetab sellise, mis rahakotti pommiauku ei tee. CNG, hübriid, diisel – iga asi on mingis olukorras täiesti hea. Elektriautode läbimurre on parasjagu toimumas, tulgu see toetus või mitte, kui on mõistlik ost, siis ostetakse.

Minu või mu naabri elektriauto ei vabasta aga riigiisasid kohustusest, töötada välja mõistlik plaan, mis saab 2 – 5 – 10-aasta pärast. Ja siinkohal tasuks vägagi kuulata mõistuse häält, mis – uskuge või mitte – tuleb rohujuure tasandilt (on ju moodne väljend!).

Nimetatud toetusmeede aga, kus huvigrupid kaasa räägivad, tuleks teha nagu alguses plaan oli: ettevõtetele ja ka riigiasutustele elektriautod, lisaks raha taristu arendamisse, nn ökoautode omanikele muud soodustused ja boonused ning hakkame tõsiste asjadega tegelema.

Kaanepilt: Ylle Tampere

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com