Kindlustuse riskijuht selgitab, miks on taksode liikluskindlustus kordi kallim tavaautode omast5 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Taxify tõstab “rohesabade” nädalarenti, tuues põhjenduseks liikluskindlustuse hinna järsu tõusu. Palusime kindlustusettevõtte riskijuhilt selgitusi, kuidas hind kujuneb ning miks maksab sõidukaardiga autode liikluskindlustus kordades rohkem kui tavaautode oma.

ERGO riskijuht Kaido Naarits ütleb, et Liikluskindlustuse seadus kohustab kindlustusandjaid koostama tariife arvestades statistikat, sõidukiga eelmisel kindlustusperioodil teeliikluses põhjustatud liikluskahju, maksega kaetud perioodi pikkust ning muid tegureid.

“Kasutatavad metoodikad ja parameetrid on seltsidel erinevad, mistõttu hinnatakse kindlustusseltsiti riske erinevalt ning saadakse ühele ja samale sõidukile erinevad kindlustusmaksed,” selgitab Kaido Naarits.

Auto otstarve teeb hinnavahe

Liikluskindlustuse hinda mõjutab muuhulgas sõiduki kasutamise otstarve ja juhi (auto omaniku, kasutaja) enda riskikäitumine ja tema põhjustatud kahjude arv. Samuti kliendi valmidus jagada enda ja sõiduki kasutamise kohta korrektseid andmeid.

Sõidujagajate ja taksode liikluskindlustuse hind erineb tavakasutusega sõidukite liikluskindlustusest kordades kuna nende sõidukitega põhjustatakse oluliselt rohkem liiklusõnnetusi.

“Üheselt ei saa öelda, et taksojuhid oleksid halvemad liiklejad. Takso osaleb liikluses oluliselt rohkem ja seetõttu võib olla taksojuhtidel kilomeetri kohta keskmisest vähem õnnetusi aga kuna kilomeetrite arv on oluliselt tavakasutajast suurem, siis satuvad nad ka õnnetusse rohkem,” räägib Kaido Naarits.

Õnnetused taksodega sagenevad

Paraku näitab trend, et taksode ja sõidujagajate poolt põhjustatud õnnetuste sagedus on tõusutrendis. Kui varasemalt põhjustasid taksod 4-5 korda sagedamini liiklusõnnetusi, siis viimaste andmete järgi satuvad need sõidukid rohkem kui 6 korda sagedamini liiklusõnnetuste põhjustajaks.

Oma osa on siin kindlasti liiklustiheduse tõusul, kuid ka selles, et vähenenud on taksojuhtide/sõidujagajate linna tundmine.

Ümbritsevale liiklusele tähelepanu pööramise asemel kulub põhiaur GPSi või nutitelefoni ekraani jälgimisele et aru saada, kuhu tuleb sõita.

Oluliseks mõjutajaks on ka üleväsimus ja ülekoormusega töötamine. Ning seda just kellaaegadel ja päevadel (öödel), kus kõige paremad ja „magusamad“ teenimisvõimalused. Väsimusest tingituna tähelepanu hajub ja õnnetused on kergemad tulema.

Kui veoki- ja bussijuhtide töö- ja puhkeajad on seadustes reguleeritud, siis sõidujagajate ja taksojuhtide osas on regulatsioonid tööaja osas puudulikud. Ei ole erand, kus peale muul elualal tehtud täistööpäeva sõidetakse tunde taksona/sõidujagajana.

Olukord reisija jaoks ebaturvaline

“Olen just hiljuti olnud taksos, kus minu karjatuse peale märkas juht peatuda punase fooritule ees ja otsasõit teed ületavale jalakäijale jäi olemata. Ning see juhtus reede õhtul enne kella seitset,” vahendab Kaido Naarits ühte oma taksosõidu-kogemust.

“Võib vaid aimata, milline õnnetusse sattumise risk selle taksoga ülejäänud reede õhtu ja öö kaasa liikus. Sest magusaimat teenimisaega ei saa ju käest lasta,” lisab ta.

Võimalik, et rangemad regulatsioonid tähendavad ka kallimaid hindu taksode kasutamisel, kuid kas sagenevad õnnetused ja kõrvalseisjate jaoks suurenenud oht liikluses kaaluvad selle üle?

Kõik kokku toob kallima hinna

Kõik need asjaolud kokku avaldavad mõju kindlustusmaksele ja tekitavadki mitmekordse vahe tavalise pereauto kindlustusmaksega võrreldes.

Samas, on loogiline, et taksode ja sõidujagajate kahjudega ei karistata tavalisi liikluses osalejaid kõrgema liikluskindlustuse maksega.

Olukorra paranemist ja kindlustusmaksete langemist saab loota siis, kui taksofirmad ja sõidujagamise platvormid hakkavad ise rohkem tähelepanu pöörama liiklusohutusele ja sellele, et nende teenuseid kasutavad kliendid ohutult sihtkohta jõuaksid.

Eelkõige mobiilirakendustes on ju äärmiselt lihtne seadistada piirid, kui palju järjest juht võib sõita, millal pause teha, jälgida sõidustiili vms. Ka see ei oleks väga palju abiks, kui vaid üks sõidujagaja seda rakendaks, paljud juhid sõidavad paralleelselt mitme teenusepakkuja vahendusel.

“Kui liiklusohutusse ei panustata (ehk õnnetusi sõidujagajatega oluliselt vähem ei hakka toimuma), ei saa ka loota, et kindlustusmaksed alanema hakkavad, sest juba toimunud liiklusõnnetuse kahjud kasvavad koos kallimate autode ja kallinevate remondimaksumustega. Samuti tõusevad ravikulud ja kasvavad inimeste sissetulekud, mistõttu on ka õnnetuse puhul sissetuleku alusel arvestatavad hüvitised suuremad,” võtab riskijuht teema kokku.

Millest spetsialist ei räägi

Väsinud ja roolis kõrvaliste tegevustega ametis juhid on vaid üks sõidujagamise või platvormtakso teenuse osutamise hämaramaid pooli. Mida aga riskijuht otse ei ütle, ent mida juhid isegi foorumites arutavad, on korralagedus sõiduki- ja teenindajakaartidega.

Väidetavalt ei kontrolli “äpitaksod”, kas autol, mis osutab teenust vaid mõne tunni päevas, on olemas ka sõidukikaart ning kas selle juht on oma paberid (teenindajakaart) korda ajanud. On teada juhtumeid, kus äpi kaudu on ette sõitnud Soome numbrimärgiga auto, roolis Kuveidi kodanik, kes on Eestis “mugavalt raha teenimas”.

Kuna ükski platvormtaksoteenust osutav ettevõte ei ütle täpset juhtide arvu, loeb statistika sisse üksnes need autod, millel paberid korras.

Eri hinnangute järgi võib isegi kuni pooltel äpisõidukitest olla sõidukikaart puudu, mis toob kaasa korraliku segaduse – “suvakad” tõstavad kindlustusriski, ja kui näiteks “rohesabaga” juhtub, siis läheb see statistikasse eriti rasvaselt kirja.

Võib ju öelda, et kulla klient, enne kui autosse istud, tee Maanteeameti lehel sõiduki taustakontroll ja vaata üle, kas juhil on teenindajakaart ja õigus taksojuhina sõita. Ja kui asi on p..s, siis teavita sellest politseid. Aga või sa jõuad kogu maailmaga kakelda, kui lennukile kiirustad!

Panna vastutus üksnes kliendi õlule, on äpitaksode tegijate poolt veidi lühinägelik. Selle asemel võiks nõuda kõigilt juhtidelt korras pabereid, töö-ja puhkeajast kinnipidamist, tehniliselt korras ja sõidukikaardiga autosid.

Jah, hinnaeelis nn tavataksode ees tõenäoliselt kaob, sest juhtidele tuleb maksta ja neid väärtustada, aga mäng on aus ja inimesed jäävad ellu. Seda muret, et äpitaksondus kuskile kaoks, ei ole. Nutipõlvkond on tulnud, et jääda. Pelk mõte sellest, et pead takso tellimiseks telefoni otsas rippuma, ajab nutma.

… aga see lugu jätkub. Taxify jt äpijuhtidele meelekindlust, teid on meie moodsas maailmas väga vaja. Lugu, millest kõik algas, saab uuesti lugeda siit.

Allikas: ERGO kindlustus. Tekst ja kaanepilt: Ylle Tampere

Jaga

AVALDA ARVAMUST!