Teisipäev, 23. aprill 2024
2018 läheb ajalukku kui süsimust liiklusaasta. Õnnetustes hukkus 67 ning sai viga 1823 inimest. Kõige ohvriterohkemad kuud olid jaanuar, juuni ja juuli, mil liikluses kaotas elu 31 inimest.

Eesti liikluse seni helgeim aasta on olnud 2017. Toimus 1406 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus “vaid” 48 inimest. Vigastada sai 1725 inimest.

PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo ütleb, et ülemöödunud aastal oli liiklussurmasid tõepoolest tuntavalt vähem, kuid see oli pigem tänu heale õnnele.

Üldine liikluspilt oli kehv siis ja ka möödunud aastal, sest raskeid õnnetusi juhtus samas suurusjärgus. Pilt on püsinud selline 2009. aastast alates. Sellest ajast on aastas keskmiselt toimunud 1400 kannatanuga liiklusõnnetust.

“Peame pingutama, et vähendada õnnetuste arvu, nii kahaneb õnne roll elu ja surma määramisel,” tõdes PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

POLITSEI RAHUSTAB LIIKLUST

Augustis ja septembris suunas politsei maanteedele kiirust mõõtma ja oma kohalolekuga liiklust rahustama suuremad jõud.

Õnnetuste arv vähenes, aga Sirle Loigo nendib, et kaugeleulatuvaid järeldusi sellest teha ei saa: “Raske on täpselt hinnata, milline oli politsei tegevuste mõju.”

Politseil puudub ressurss teha lisajärelevalvet liikluses pidevalt, sest see tuleb muude ülesannete arvelt ega ole lihtsalt pikema aja jooksul võimalik.

TALLINN JA HARJUMAA “ESIRINNAS”

Kõige rohkem liiklusõnnetusi juhtub tiheasustusaladel: pool kõigist õnnetustest juhtub Tallinnas ja Harjumaal, kümnendik Tartumaal.

Kõige keerulisemad ajad meie liikluses on suvi ja talv. Hea ilm paneb suvel inimesed impulsiivsemalt käituma, talvel on rohkem plekimõlkimisi, aga need pole enamasti raskete tagajärgedega.

“Sügis ja talv on jalakäijatele ohtlikum aeg, sest siis teeb vähene päevavalgus ja sademeterohkus nende õigeaegse märkamise raskeks,” tõdeb Loigo.

TSIKLIÕNNETUSED SAGENEVAD

2018. aastal kasvas mootorrattaõnnetuse arv koguni kolmandiku võrra. 2017. aastal ei hukkunud nendes ühtegi mootorratturit, möödunud aastal läks Looja karja aga kuus tsiklisti.

“Inimestel läheb majanduslikult hästi ning neil on vahendeid osta võimsaid ja kiireid mootorrattaid. Pahatihti on nii, et rahakott kannatab kaherattalise ostmise ära, aga sõiduoskused mitte,” nendib Loigo.

JOODIKUD ROKIVAD TEEDEL

2018. aastal kõrvaldati roolist 6801 alkoholi tarvitanud juhti, kellest 2641 suhtes alustati kriminaalmenetlust. Lisaks roolijoodikutele tabati 241 narkojoobes juhti. Alkoholi tarvitanud juhid osalesid 529 liiklusõnnetuses. Neis sai viga 184 ja surma 12 inimest.

Varasemalt oleme kirjutanud et tabatud roolijoodikud on vaid jäämäe veepealne tipp – tegelikult liigub meie teedel igapäevaselt vähemalt paar tuhat jääknähtudega või joobes juhti.

LAIBARIDA KERGLIIKLUSES

Kurb on seegi, et inimesed ei hooli põrmugi turvavarustusest. 67 hukkunust 1/3 ei kasutanud nõuetekohast turvavarustust.

Kui teada, et statistiliselt hukkub kõige enam inimesi maanteedel, kus kiirused on suured, siis miks ei taheta vigadest õppida?

Jalakäijaid hukkus mullu 12, 2017. aastal 9, 2016. aastal 22 ning 2015. aastal 24. Jalgrattureid hukkus 2018. aastal 4, 2017. aastal 2, 2016. aastal 5 ning 2015. aastal 3.

Veoauto osalusel juhtunud liiklusõnnetustes hukkus 18 inimest, 2017. aastal 10, 2016. aastal 11 ning 2015. aastal 16.

METSIK KOGUS KIIRUSEÜLETAJAID

Kiiruse ületamise eest karistasid politseinikud 2018. aastal ühtekokku 36 677 juhti, neist 25 081 ületas kiirust 21-40 km/h. Möödunud aastal tuvastasid kiiruskaamerad 113 120 sõidukiiruse ületamist, neist 7066 aasta viimasel kuul.

Kas teadsite, et kiiruseületajate arv ja liiklusõnnetuste hulk on omavahel seotud (r=0,71)? Liiklussageduse kasvu maanteedel aga ei saa otseselt liiklusõnnetuste arvuga seostada.

Näiliselt paremate ilmade ja teeolude tõttu riskeeritakse liikluses rohkem ja kiirused kasvavad. On tõenäoline, et see on üks põhjuseid, miks suvekuudel toimub rohkem raskete tagajärgedega õnnetusi.

MÕTTETU RISK

Sisekaitseakadeemia kadett Ergo Pihlak on oma 2012. aastal tehtud lõputöös, milles uuris kiiruseületamise põhjusi ja tagajärgi, välja toonud olulise seose piirkiiruse tõstmise ja kihutamise vahel:

Üks levinumaid liiklusõnnetuste põhjuseid ja ka liiklusrikkumisi üldiselt on lubatud sõidukiiruse ületamine. On üldteada, et enamus autojuhte pigem ületab lubatud sõidukiirust +5-10 km/h kui, sõidab lubatust aeglasemini.

Seega on tõenäoline, et kui tõsta piirkiirust, suureneb ka keskmine sõidukiirus ning sellest tulenevalt sagenevad liiklusõnnetused, mille põhjusteks on ebaõigelt valitud sõidukiirus ja lubatud kiirusest mitte kinni pidamine.

Füüsikalised uuringud näitavad, et risk sõidukiiruse kasvades suureneb eksponentsiaalselt väike vahe sõidukiiruses toob kaasa suure erinevuse tagajärgedes.

Õnnetusse sattumise riski suurendab pikem reaktsiooniaeg suurel kiirusel ning pidurdusteekonna kasv, suuremat riski õnnetuste tagajärgedes toob kaasa kineetilise energia ja suurem purustusjõud suuremal sõidukiirusel (MacInnis 1996: 1341-1346, ref Harro 2003:2).”

Seega liikus meie teedel möödunud aastal ligi 40 000 juhti, kes kiirust ületades olid potentsiaalseks ohuks nii iseendale kui kaasliiklejatele. Ärgem unustagem, need on need, kes vahele jäid. Tegelik kiiruseületajate arv on kordades suurem. Äkki saaks tänavu mõistusega?

Allikas: PPA, Maanteeamet 2017. aasta raport

KOMMENTEERI SIIN