Läbi aegade kiireim RS mudel; 4,7 sekundiga sajani
Innovaatiline elektrooniline nelikveosüsteem
Standardvarustuses RS hind 35 600 eurot
Pikk tarneaeg, mis paneb pikisilmi talve ootama

Üks osa eesti autoajakirjanikest tähistas tänavust lastekaitse- ja kleidikandmispäeva Fordi uue paugupilli, Focus RS-ga tutvudes. Hommikul veeretati õuele sinine ja valge RS ning ka punane poniauto puhuks, kui mõni kirjatsura kuumpära roolis üle keema kipub. Mustang, mis eraldi võttes oleks ahvatlus, millele on raske “ei” öelda, sai seekord olla malbe ärakuulaja ja mahajahutaja rollis – pidu käis kahesajaga RS-i õuel.

Teekond viis läbi Lääne-, Pärnu- ja Raplamaa; enamasti teid mööda, mida tavaliiklus harva puudutab. See tähendas, et Focus RS-i oli võimalik proovile panna natuke rohkem kui argipäevane liiklusrutiin seda lubaks. Kahjuks on Eestis järjest vähem asfalteerimata teid ning polnud võtta ka vihmamärga, mis andnuks RS võimekusest veel parema ülevaate.

Lõppeks, mida sa seal ikka niiväga vaatad, tungiv soovitus oli sõita; ja seda me tegime. Kordamööda ja üksteist veidi altkulmu jõllitades, joonlauda appi võttes, et kõik ikka võrdselt koheldud saaks. Lastekaitsepäev ikkagi!

Focus RS

MEESTEMAGNET, FOCUS RS?!

Juhtus nii, et jõudsime kolleeg Kaido Soorskiga esimestena kohale. Esimese õigusega saime valida värvi – RS puhul on põhiandmed samad – 2.3-liitrine EcoBoost, 350 hobujõudu, 440-470Nm väänet. Seega, sinine, mõne tingel-tangel lisavidinaga paugupill, mille hind 38 000 € ligi.

Kaido kaugenes rahuolevalt, mina jäin paremat pildistamisnurka otsima ja kuulsin tahtmatult pealt lähedalseisva noorpaari jutuajamist. Mees kõneles naisele vaimustunult, milline imeline auto see RS ikka on; ja kui saaks, küll siis teeks ja oleks.

Naine kuulas ja vastas: “Ma ostaksin igal juhul Mustangi. Sellele sinisele ei julgeks ma isegi ligi minna, see on liiga järsk. Aga Mustang… on ilus. Ja suur.” Mees: “Mis sa räägid, see sinine on ju samasugune nagu tavaline Focus, ainult hobuseid rohkem. Neli inimest mahub ikka istuma.”

Ei õnnestunud sel mehel oma kaaslannat veenda. Naine jäi endale kindlaks. Ühtpidi kõrvaltvaatajana, teisalt asja sees oleva ajakirjanikuna jääb öelda, et õigus se’s loos on mõlemal – Mustang on muutunud üle maailma naiste ihaldatud sportautoks nr. 1; Focus RS võlub ära iga mehe, kes rooli istunud. Ja julged naised ka.

Sotsiaalset kütkestavust on RS-s oluliselt vähem kui poniautos – lihtne katse näitas, et RS ei pane eriti pead keerama, samal ajal, kui Mustangile vahivad järele kõik, soost ja east olenemata. Asi muutub, kui RS-le “hääled sisse” lüüa; ja vajutada nii, et paugud kostma hakkavad – jõulise kiirendamise pealt antakse küttesüsteemile märku natuke märjaks minna ning kütusejääkide põlemine tekitab väljalaskesüsteemis väikese sähvatuse ja kuuldava käraka. See aga on midagi, millest kuidagi mööda kuulda ei saa. Kihvt, isegi kui see on lihtsalt ilus olemise eesmärgiga.

VÕRRELDA VÕRRELDAMATUT?

Kahtlemata võib mingis asendis nimetada mõlemat – nii Mustangit kui RSi – muskelautoks, aga muskelkond on mõlemal erineva anatoomiaga. Tagaveoline Mustang, mis eraldi võetuna on täiesti suurepärane siidmaanteesportlane, jääb meie tavalistel B-ja C-kategooria teedel pisut hätta. Pehme vedrustus vajub läbi, automaatkasti reaktsioonikiirus võiks sobida tigude rallile, aga mitte RS-iga mõõduvõtmiseks.

Focus RS kahe elektrooniliselt juhitud sidurisõlmega nelikvedu teeb autost tõelise teelekleepuja ja ägeda kurvihammustaja igas asendis; rääkimata sellest, et RS on juba tituleeritud harrastusdriftijate unistuste autoks. Rooli istudes kuulsin iga kord, kuidas tüüp rinka järgi karjus – pistke ja kastke oma kaunis loodus; ja laske mul minna ometigi!

Sõit  – ka kiirusel 160 km/h – on erakordselt hallatav. Rool tagasisidestab ideaalilähedaselt, mitte üle reageerides; tark elektroonika suudab tõepoolest nii usinalt toimetada, et mistahes kiirusel ka pedaali tallata, auto sööstab. Magusam minek algab 3000 pöördest, 5000 peal on elu lill.

Maanteesõidul 3500 – 4000 rpm vahel lipendades on tunne nagu pühapäevasõitjal. Kõik on liiga tore, tasane, … gaasi! Ja siuh! Ülal sai korra öeldud, et pidu käis kahesajaga RS õuel – tootja andmetel võib pidu pidada kuni 266 km/h, aga selleks peoks on vaja rinkaaat!!!!

Pühapäevasõidu muljet süvendab veelgi, et muule targutamisele lisaks annab Focus RS armatuuris märku, millist käiku kasutada; soovitus sõltub teeoludest ja sõidurežiimist – Normal/Sport/Track/Drift. Ühtlasi tähendab sõiduviisi vahetus automaatset nelikveo, vedrustuse, rooli tundlikkuse, mootori parameetrite jm. seadistuse muutust. Mina oma õnnetu absoluutse kuulmisega eelistan kõrva järgi sõita. Hoian kauem madalamat käiku, ei teagi, kas hääle pärast – mis on samuti elektrooniliselt manipuleeritud; või selleks, et tunnetada jõudu…

Kaheks lühikeseks sõiduseansiks on infot ja tarka elektroonikat ühekorraga liiga palju. “Äge, vinge, laske ma sõidan”- tunne muudab mind teravate hammastega memmeks, kes tahaks kaassõitjatele lihtsalt peale istuda ja neil pea otsast hammustada, et ise kõik ära sõita. Ma saan endast võitu ja lasen meeskolleegidel seekord lõbutseda. Ma olen RSi maitsta saanud; ja tean, et tahan rohkem. Pikem Ford Focus RS sõidulugu tuleb Acceleristas südasuvel.

Veeretan RS maitseelamust keelel; ajusopist kerkib õrn võrdlus Porsche 911-ga. Võrrelda võrreldamatut? Võib-olla siiski mitte päris. Olemise talumatu kergus; otsekohesus; teineteisemõistmine esimestest sõiduhetkedest peale – seda see on, mõlemal juhul. 911 on muidugi… puhas unistus.

Focuses, isegi RS kujul, ei ole midagi, mis mind väliselt enda poole kisuks. Aga nüüd, kus ma tean, milleks see loom võimeline on, tahaks sõita küll. Insenerid on tabanud naelapead, nad on loonud sõiduki, mis jääb meelde ja tekitab sõltuvust, sooritada roolironimise liigutust.

Vasakult lastekaitsepäeva löögirühm: Tõnu Ojala, Raiko Vaher, Tiit Lillipuu, Esta Tatrik, Tõnu Korrol, Kaido Soorsk. Ylle Rajasaar kaamera taga
Vasakult lastekaitsepäeva löögirühm: Tõnu Ojala, Raiko Vaher, Tiit Lillipuu, Esta Tatrik, Tõnu Korrol, Kaido Soorsk. Ylle Rajasaar kaamera taga
KAS EI VÕI JAH?

Küsimusi on täna rohkem kui vastuseid, sest mu kohtumine Focus RSiga jäi üsna põgusaks. Ei, kui võtta mõõdulint ja mind üle mõõta. Ma sain raamistmetelt konkreetselt ja kõvasti peksa. RSi rooli istumiseks peab olema heas füüsilises vormis, sest Recaro sportistmete servi reguleerida ei saa. Jah, ma mahutasin end sinna, aga see oli enam-vähem millimeetri pealt; ja kui peaksin päev otsa kuubikuks pakituna roolis rippuma, näeks see välja nagu räige perevägivald.

Jah, kui vorm ja sõiduoskused on piisavad, et seda pisikest jõhkardit valitseda. Focus RS-i on tänaseks juba tellitud 4000 eksemplari üle plaani, mis tähendab, et tuleb tellida praegu ja kohe, sest tõenäoliselt võib hind tõusta. Nõudlus ületab pakkumise, auto ületab ootused, tegutsege.

Jah, kui on mõte talvel sõõrikuid joonistada. RS on kõik see ja veel palju rohkem; ja tõenäoliselt eriti lahe masin meie talves möllamiseks. Võimalik, et sama lahe kui STI. Võimalik, et… aga ma ei mõtle kaugemale, sest elu ei koosne ainult elektroonilisest nelikveost ja ultrausinatest mikrokiipidest.

Ei, kui on arusaam, et Focus RS on “tegelt täitsa tavaline Focus” ja sellega saab poes käia ja lapsi lasteaeda viia. Päris kindlasti läheb asi lappama ja juhiluba tuleb mõneks ajaks hoiule anda. RS on nagu truu koer, kes tahab omanikult pai ja õhtul pikemat jalutuskäiku, aga poodi ja parki koertega enamasti ei lubata. Ei.

Jah, kui kõik numbritesse ümber panna. 35 600 raha eest on autot mõõtmatult palju. Ja nagu ülal öeldud, hind võib tõusta, seega, jah, jah, jah. Kohe. Täna tellides saab auto kätte sügisel, aga see ootamine on aega väärt. Sõõrikute nimel, hõissa!

Focus RS

[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Seekord on see väga isiklik. Mulle ei meeldi Focus välimuselt mitte ühestki otsast. Ma isegi ütleksin, et ta on ilmetu. Nagu pangatöötaja, kes reedeti tööle minnes võtab lipsu eest, paneb lillelise palistusega triiksärgi selga ja püüab mind veenda, et  on sisimas punkar ja hipster ja üldse unistab lennust Kuu peale.

Aga see ilmetu ametnikauto jääb meelde. Ma ei taha temaga ju abielluda, ma tahan temaga teha kõike seda, mis on keelatud, moraalinormidega vastuolus, väsitab; ja teeb mind kokkvõttes nii õnnelikuks, et tunnen end veel rohkem elus olevana. Mind ei huvita, mis teeb see tüüp siis, kui ta tööl käib. Mind ei huvita tema eraelu põrmugi. Mind huvitab see, mis meie vahel on. Seletamatu tõmme… mingi kaasaegne “Ülekaaluline Kaunitar ja Koletis”  muinasjutt?

Uuri lähemalt Ford Focus RS kohta
Viska pilk peale tehnilistele andmetele

Meedia: Ford, pildid ja tekst: Ylle Rajasaar

Ford Mustang, poniauto kuues ilmutus petroseksuaalidele

Jaga

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.