LaupÀev, 3. detsember 2022
Alates 2015. aastast ametlikult mĂŒĂŒgil 140 riigis ĂŒle maailma
TÔeline menuk naiste seas, sobib suurepÀraselt igale petroseksuaalile
Eestis saadaval kahes kerevariandis ja kahe jÔuallikaga
Hind alates 38 300 eurost, selle eest 2.3 l EcoBoost 314 hj ja manuaalkast

[toggle title=”Testauto tehnilised andmed” load=”hide”]Mudel: Fastback 5.0 V8
Pikkus mm: 4784
Laius mm (peeglitega): 2080
KÔrgus mm: 1391*
Pöördediameeter m: 12.2
Bensiinipaagi maht l: 61
JÔuallikas: 5.0 V8
KĂ€igukast: Automaat
CO2 heide 1km/g: 281
KĂŒtusekulu linnas: 18.6
Maanteel: 8.2
Keskmine kokku: 12.0
TestisÔidu keskmine: 14.8[/toggle]

NĂŒĂŒd on see kĂ€es – uus Mustang.

Miki Hiire, Coca-Cola ja mĂ”ne pahaaimamatu LĂ€his-Ida riigi kohal avatud luukidega tiirutava pommituslennuki kĂ”rval on Ford Mustang ĂŒks Ă€ratuntavamaid Ameerika ikoone, mis sĂŒmboliseerib mitmel tasandil vabadust – alates ilmselgest kappavast hobusest iluvĂ”rel kuni “ostuvabaduseni”, lubades kliendile taskukohast sportautot.

Rohkem autot vĂ€hema raha eest on lĂ€bi aegade olnud ĂŒks Ford Mustangi suurimaid mĂŒĂŒgiargumente. Esimest korda on Ford Mustang ametlikult saadaval ka Ameerika Ühendriikidest vĂ€ljaspool, ĂŒhtekokku 140-s riigis.

Legendaarne poniauto on ka uusimas, kuuenda pĂ”lvkonna kuues oma stiililt nii Ă€ratuntav ja eristatav, et autoga parklas seistes alustas ĂŒks möödakĂ€ija vestlust ning oli ĂŒllatunud, kui ma seda Fordiks kutsusin – tema peas oli see alati olnud Mustang ning ei midagi muud.

Ilmselgelt on Mustang tĂ€nini peapööraja ning osalt on selles sĂŒĂŒdi auto agressiivne vĂ€limus, osalt aga (ma kahtlustan, et suuremalt) nauditav heliriba, mis tahes-tahtmata su kohalolule tĂ€helepanu tĂ”mbab.

auto mees Mustang

[dropcap]MINU LUGU [/dropcap]Kiired ja vihased autod on mind paelunud niikaua, kui ennast mĂ€letan. Load tegin niipea, kui vanus lubas; igapĂ€evaselt – juhul, kui Eestis olen – on mu tööautoks WRX STI.

Juba mitmendat aastat olen aidanud korraldada lĂ€hivaateid testautodele, mis meie Ă”uele on veerenud – olgu siis kaamera taga, roolis vĂ”i produtsendina.

IgapĂ€evaelus olengi filmiprodutsent ja parasjagu omandan rahvusvahelist magistrikraadi. Sellest ametist huvitavamaks ja adrenaliinikĂŒllasemaks pean vaid autosportlase karjÀÀri.

Autoajakirjanik on kohe nende kahe jĂ€rel ning et elu on liiga pikk ĂŒhe armastuse jaoks, siis kĂŒllap jĂ”uan tegeleda kĂ”ige nimetatu ja veel palju muuga.

Minu vaieldamatuteks lemmikuteks on Jaapani ja USA klassikud; Mustang on ĂŒks nendest autodest, mille proovimine oli mu bucket listis kĂ”rgel kohal. NĂŒĂŒdseks on kuues pĂ”lvkond sĂ”idetud ja linnuke tehtud, aga sellega piirduda ma ei kavatse.

[dropcap]PONIAUTO SÜND [/dropcap]Mustangi algne kontseptsioon oli lihtne – universaalsele (Ford Falcon) platvormile ehitati standardseid tehasekomponente kohandades uus, agressiivse vĂ€limusega odav ja kerge auto.

Mustangi defineerisid kaks ust, neli istet, pikk kapott, lĂŒhike tagumik, kergus, odavus, isikupĂ€rastamisvĂ”imalus ning sooritusvĂ”ime.

Esimene Ford Mustangi pĂ”lvkond nĂ€gi ilmavalgust juba 1964ndal aastal ning autot saatis kohe meeletu edu – Fordi mĂŒĂŒgiennustused ĂŒletati kolmekordselt ning pooleteise aasta möödudes lĂ€ks kaubaks juba miljones Mustang.

Ford oli tabanud kullasoont ning tekitanud muskelautode kĂ”rvale uue klassi – poniauto. Riburadapidi hĂŒppasid vankrile ka teised autotootjad oma tĂ”lgendustega poniautost – Chevrolet Camaro, Pontiac Firebird, Dodge Challenger, AMC Javelin jne – kuid Mustangi neil kĂ”igutada ei Ă”nnestunud.

KÔige suuremaks tÔestuseks Mustangi edust oma konkurentide ees on asjaolu, et tema tootmine pole kordagi katkenud.

LĂ€bi pideva kohanemise on Mustang ĂŒle elanud kĂ”ik vahepealsed kriisid, mis lĂ”petasid muskelautode kuldaja ning sundisid konkurente ka oma poniautosid turult kĂ”rvaldama.

PĂŒsimajÀÀmise hinnaks aga oli segunenud identiteet – kergest sportlasest sai ĂŒhel hetkel luksusklassi auto, siis Ă€hvardas teda juba esiveoliseks muutmine… Kui palju seda Ă”iget poniauto identiteeti on siis alles praeguses, juba kuuenda pĂ”lvkonna Mustangis?

[dropcap]PUNANE TÄKK [/dropcap]Accelerista testisĂ”iduautoks sai n-ö kĂ”rgema riiuli variant – fastback (e.k.laugpĂ€rakupee), viieliitrine V8, paaritatud kuuekĂ€igulise manumaatikuga, elik soovi korral vĂ”ib kĂ€iguvaliku teha labadega.

Kui kÔige kÔrgemale riiulile kiigata, saaks kupee asemel istumise alla Recaro sportistmetega kabrioleti, kuid kÀesolev isend on proovisÔiduks rohkem kui paslik. KÔnekamates numbrites kÔlaks testisÔidu-Mustang niiviisi: 418 hj, 542 Nm, 1700 kg, 4,8 sekundit.

Esimesest pilgust on selge, et uus Mustang on vĂ€hemalt vĂ€liselt oma liistude juurde jÀÀnud – temast kiirgab agressiivsust ja soovi kĂ”ik lĂ€hedalseisjad V8 möirgega kurdistada ja rehvisuitsu sisse matta. Autole pimedas lĂ€henedes sĂŒttivad kĂŒljepeeglitesse peidetud leedid, mis sĂ”iduki kĂ”rvale maha kappava suksu projitseerivad.

[dropcap]KAKS, MÖÖNDUSTEGA NELI [/dropcap]Kontrastiks vĂ€lisele jĂ”hkardile on salong ootamatult vaoshoitud – hallid ja mustad toonid domineerivad mugavusvarustusega pikitud sĂ”itjateruumi, mis ideeliselt peaks mahutama neli inimest. Juhiistmelt selja taha vaadates tundub see aga utoopiana ning selguse saamiseks otsustan lĂ€bi viia eluskatse.

KatsejĂ€nesteks satuvad kaks kleenukest naisterahvast, kes end lĂ€bi hĂ€da tagaistmele Ă€ra suudavad mahutada. PĂ€rast veerandtunnist sĂ”itu kurdavad nad, et jalad ei mahu Ă€ra ning kael jÀÀb kangeks – pea on laes.

KĂŒll aga kiidavad nad vaadet tĂ€histaevale (eelnimetet “lagi” on nimelt tagaklaas) ning autost vĂ€ljudes ka leed-hobuseid. You win some, you lose some. Ega ĂŒhe suksu selga polegi tark nelja inimest sokutada.

[dropcap]MEELDIV NUPUKUS [/dropcap]Kui pseudoistmed kÔrvale jÀtta, on interjöör funktsionalistlik ja loogiline, kuigi odavailmelist plastikut siin-seal leidub.

VĂ€ga meeldiv on rida strateegilise tĂ€htsusega nuppe keskkonsooli all: mootori kĂ€ivitus, pargi-igal-pool-tuled, veojĂ”ukontroll, rooli tundlikkus ja sĂ”idureĆŸiim. Kui esimest kahte lĂ€heb tarvis igaĂŒhel, siis jĂ€rgnevad kolm on petroseksuaali konkurentsitud lemmikud.

Nuppude kujustus vÀÀrib samuti mĂ€rkimist – tegu on pigem ralliautolike kangikeste kui tavaliste nuppudega. Nuppude kohalt leiab selge LCD-ekraaniga Fordi Sync 3 infolustisĂŒsteemi, mille menĂŒĂŒd on selged ning milles on lihtne orienteeruda – aga kes sellele aega viitsib kulutada, kui selle all asuvad nupud nĂ”uavad tĂ€helepanu?

[dropcap]VIIELIITRINE V8 JA… AUTOMAAT? [/dropcap]Pidur alla, julge vajutus nupul ENGINE START. V8 Ă€rkab elule ning pĂ€rast pisukest soojenemist lĂ€hemegi sĂ”idule. Ning kohe on selge, mis on selle isendi nĂ”rgim lĂŒli – automaatkĂ€igukast.

Kuigi ma tĂ”esti soovin uskuda, et on olemas hĂ€id, lausa suurepĂ€raseid automaatkaste, ei ole mulle oma elu jooksul ĂŒhtegi ette sattunud – iga kord on tunne, et auto ja mina töötame ĂŒksteisele vastu. 

Sama lugu on paraku ka Mustangi manumaatikuga – vĂ”id kĂŒll ĂŒles-alla lapata, kuid Ă”iget tunnet ei Ă”nnestu saavutada. Ning kui lasta kastil ise mĂ”elda, siis jÀÀb ta kas elu ĂŒle jĂ€rele mĂ”tlema vĂ”i… Elu ĂŒle jĂ€rele mĂ”tlema.

6R80 manumaatiku ĆĄedöövrite hulka kuuluvad nĂ€iteks jĂ€rgnevad seigad: foori alt piirkiiruseni kiirendades jĂ€tab ta pikaks ajaks kĂ€igu vahetamata ja pöörded kĂ”rgele, justkui jĂ€medakoeliselt “vihjates”, et tahaks veel.

Samas veelgi nĂ”medam situatsioon tekkis maanteel möödasĂ”ite tehes, kus kĂ€ik mitmel korral alles möödasĂ”idu lĂ”pus alla vahetus. Ehk – selleks ajaks, kui automaat saab aru, mida teha soovin, olen mina ammu meelt muutnud.

Ja kolmas tuvastatud miinus tundub olevat nii pöörete jĂ€rgi ihaleva mootori kui automaatkasti koostöö – hoolimata sĂ”idureĆŸiimist ei ole Mustangiga vĂ”imalik vanaema-stiilis kohaltminekuid teha.

Iga kord, kui proovida vĂ€ikse-varba-gaasiga kohalt minna, on tulemuseks ebameeldiv jĂ”nksumine, mida vast kĂ”ik meist autokooli esimesest sĂ”idutunnist mĂ€letavad. Kui julgelt gaasi anda, hajub probleem kiirelt – koos tagumiste rehvidega.

VĂ”ib-olla peitub kurja juur selles, et 6R80 manumaatik debĂŒteeris aastal 2005 Ford Exploreri pardal ning sellest ajast saadik vĂ”ib seda muutmata kujul leida vĂ€ga erinevatelt masinatelt, paaritatuna vĂ€ga erisuguste mootoritega – alates Lincoln Navigatorist kuni Ford Rangerini.

VĂ€idetavalt on kĂ”ik Eestis soetatud uued Mustangid automaatkastiga, seega manuaaliga proovisĂ”itu teha ei Ă”nnestugi – ĂŒhtegi sellist isendit mĂ”nele minusugusele hullule jĂ”ude hoida pole siin lihtsalt mĂ”tet.

Lepin reaalsusega ja teise proovipĂ€eva lĂ”puks on tunne sama, mis esimese proovisĂ”idu alguses – pool autot oleks justkui puudu… SĂ”idurÔÔmu nimel – Mustang ja maasturi automaatkast ei kĂ€i kokku!

Manuaali valimise kasuks rÀÀgib ka fakt, et Mustangi jÔhkramale, rajasuunitlusega variandile, Shelby 350-le (ja veelgi jÔhkramale 350R-ile) automaati ei pakutagi.

Ford Shelby
Ford Shelby GT350 ja GT350R jĂ”uavad mĂŒĂŒgile uutes vĂ€rvitoonides; ja ainult manuaalkastiga

Eeltoodud kriitikat aitab leevendada ÀÀrmiselt elujĂ”uline vabalthingav V8, mis kogu oma nĂ€iliselt lĂ”pmatu vĂ”hma ĂŒle terve pööretevahemiku juhile pehmelt nĂ€kku vajutab – kiirendus sajani on uskumatult stabiilne ja draamavaba, vĂ”rreldes ĂŒlelaetud mootori vĂ€givaldse purskega pööretevahemiku magusamas pooles.

Kui veojĂ”ukontrolli lĂŒlitit umbes viis sekundit all hoida, lĂŒlituvad igasugused pĂ€rssivad elektroonilised jĂ”ud vĂ€lja ning gaasipedaali pĂ”randasse litsudes astub sĂ”iduki saba vilkalt vĂ€lja ja pĂŒsib seal, kuni kĂ€igukast kĂ€iku otsustab vahetada… Mis annab juhile umbes kolmteist ja pool head minutit lĂ”butsemiseks.

[dropcap]KOSUNUD VÕISTLUSRATSU [/dropcap]Mustangi on lĂ€bi kĂ”igi oma pĂ”lvkondade vaevanud krooniline kosumine, pĂ”hjuseks nii muutuvad turva-ja ökonoomsusregulatsioonid kui ka klientuuri soovid.

Meie kÀes olnud laugsaba kaalub pea 1700 kg, samas kui tema austet esivanem oma kÔrgeimas varustusastmes kaalus vaid 1360 kg (ning baasmudel vaid 1109 kg!).

Olukorda aitavad tasakaalustada valikus leiduvad jÔuallikad, mille nÀitajad on samuti esivanemaga vÔrreldes tublisti kosunud.

Kuigi Ühendriikide mĂ”istes vĂ”ib Mustang olla vĂ€ike auto, on see meie kohalike teede kontekstis laev, mille pöörderaadiusele teeks ka Titanic silmad ette – kuni juht otsustab gaasi pĂ”hja vajutada.

Sellise lĂ€henemise puhul saab igast ĂŒmberpöörust lĂ”bus ĂŒhepunktimanööver, mida on mĂ”nele juhuslikult lĂ€heduses seisnud kordnikule kindlasti ka (vĂ€hemalt) sama lĂ”bus pĂ”hjendada.

[dropcap]MÕISTLIK KÜTUSEKULU [/dropcap]Loomulikult ei saa Ameerika rauast rÀÀkides mainimata jĂ€tta ka kĂŒtusekulu – tootja andmetel vĂ”ib V8-lt oodata keskmist kĂŒtusekulu vahemikus 13,5-14,5l/100km, samas kui nii mĂ”nigi arvustaja ja teadmamees soovitavad kohe kahekĂŒmneviiekaga arvestada.

KĂ”iki eelarvamusi ja jĂ€relpĂ€rimisi arvesse vĂ”ttes oli minul kahe pĂ€eva keskmiseks ĂŒllatavalt madal 14,8l sajale, ning selle sisse on arvestatud ka natuke raskemat pedaalitallamist.

Ameeriklase kohta… pole see teps mitte paha. ÖkosĂ”iduga saaks selle kulu kindlasti 15-20% alla kaubelda – kui keegi vaid leiaks mĂ”ne sĂ”geda, kes tĂ”esti suudaks kĂ”igile kiusatustele vastu panna…

[dropcap]KOKKUVÕTTEKS [/dropcap]Hoolimata jĂ”udsast kosumisest pakub uus Ford Mustang isegi automaatkastiga versioonis virgutavat sĂ”iduelamust ning konkurentsivĂ”imelist hinda; legendaarne staatus on baasvarustuses.

Ja rahvale tundub see meeldivat – eelmisel aastal mĂŒĂŒdi Mustangit Ühendriikides rohkem kui temast inspireeritud ning hiljuti taaselustatud poniautosid Dodge Challengeri ja Chevrolet Camarot kokku. Teadagi, ajalugu kipub korduma.

Kuigi Mustangi-puristid krimpsutavad kulmu ja vĂ€ljutavad demonstratiivselt oma lĂ”unasöögi, kui keegi mainib teist kuni neljandat pĂ”lvkonda, siis alates viiendast on Ford naasnud poniauto liistude juurde ning kuuendaga kinnistanud – Mustang on tagasi, pĂ€riselt!

[toggle title=”PLUSS” load=”hide”]Hind
JÔuallikad
DĂŒnaamika
Agressiivne vÀlimus
Stiilsed olulised nupud
Leed-hobused
Tagaiste, mis meeldib astronoomidele[/toggle]

[toggle title=”MIINUS” load=”hide”]Uimane maasturi automaatkast
Siin-seal odav plastik
Titanicu pöörderaadius
Kosunud kere
Tagaiste meeldib tÔenÀoliselt AINULT astronoomidele
[/toggle]

Tekst: Veli V. Rajasaar, fotod: Ford, Eik. E Sikk, Veli V. Rajasaar

Toimetaja mÀrkus: Auto kÔrguseks on kodulehel ekslikult mÀrgitud 1991mm, palume Ôigeks lugeda 1391mm.

Vaata Mustangi hinnakirja siit
 Loe auto kohta lÀhemalt siit

On ainult ĂŒks sportauto, mida 2015. aastal mĂŒĂŒdi ĂŒle 100 000 eksemplari

 

Erialalt filmiprodutsent, hingelt autoentusiast. LĂ”petanud rahvusvahelise magistriprogrammi filmitootmise erialal, kuid kiired ja vihased autod on kireks sĂŒnnist saati. Juhib Acceleristat alates 2020. aastast, tegeleb hobiautodega ja teeb vĂ”imalusel ka mĂ”ne kiirema ringi vĂ”i mitu.

2 kommentaari

  1. Automaatkast oli tĂ”esti tĂŒĂŒtu ja sĂ”idutunnetust regulaarselt hĂ€iriv. Auto tervikuna on vĂ”imeline olema maanteel ĂŒllatavalt vaikne ja mugav. JĂ€rgmisel hetkel aga vĂ”ib suure V8 aga vĂ€ga kiiresti pöörete ĂŒlempiirile saada koos asjakohase helipildiga. Mis ei jĂ€tnud kĂŒll tunnet, et rohkem lĂ€rmi vaja oleks – vastupidiselt neile, kes uue pĂ”lvkonna Mustangi summutit liiga rahumeelseks on nimetanud. Artikkel kiirendusvĂ”imega aga liialdab, 4,8 sek sajale pigem, mitte 4,3.

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.