Nädala paar – moodne hot rod hinnaspektri eri otstest

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Sel korral jõuab nädala paari järg hot rod’ide juurde, millest ühe puhul on raske uskuda, et sellise ajalooga masin siia on jõudnud. Nagu kombeks, enne aga ajaloost!

Hot rod’imine” tähendab väga utreerides lihtsalt auto kiiremaks ehitamist. Eri kohtades on sõnapaaril ka eri tähendus, Kanadas näiteks on ametlikus mõistes hot rod iga auto, millel teostatud mootorivahetus (isegi nõrgema vastu!). Ajalooliselt on hot rod siiski Ameerika päritolu auto, kuid sõna tähendus, nagu ikka, on ajas muutunud.

Hot rod’indus sai loomulikult alguse Ameerika Ühendriikidest ning hot rod’ide eelkäijad on 1920. aastate kuiva seaduse aegsete salakaubavedajate modifitseeritud masinad, mis pidid välja nägema silmapaistmatud, ent vajadusel võimude eest põgeneda suutma. Tihti võis tegu olla varastatud masinatega, mis ümber ehitatud.

Hot rodid järvel

1930ndatel hakkas hot rod’ide skeene tiirlema kuivanud järvede siledal põhjal võidu sõitmise ümber. Sel põhjusel võib ka tänapäeval kuulda, et sõiduki küljel väljuva väljalaske kohta öeldakse “lake pipe” – tihti olid järvedel võidu sõitvatel autodel lisaks originaalile ka ümbersuunatud väljalasked, mille ilma ühegi takistuseta otsetorud olid peidus küljekarpide all. Tänaval sõideti legaalselt, järvel lasti mootoritel möirata.

Järvesõitjad sõitsid tavaliselt vanemate autodega ning keskendusid esialgu massi vähendamisele. Edasi tulid mootorivahetused moodsamate ja võimsamate vastu ning igasugused käepärased vahendid jõudluse ja pidamise parandamiseks.

Hot rod’i kui nimetuse päritolu osas on samuti vaieldud, laiemasse kasutusse jõudis see 50ndateks. Ajakiri “Hot Rod” asutati juba 1948, rahvuslik Hot Rod’ide ühendus, mis keskendus võidusõitude organiseerimisele ja turvalisemaks muutmisele, asutati 1951.

Hot” võib tähistada nii kiirust kui seda, et tegu on varastatud sõidukiga (varastati ning ehitati ümber), “rod” aga tähistab mõne jaoks rotsterit, mõni jälle väidab, et nukkvõlle, mida kõnekeeles “rod’iks” kutsuti ning mis oli üks levinumaid muudatusi sõiduki kiiremaks ehitamisel. Hot rod’il puudub estikeelne vaste ning see kõlaks tõenäoliselt absurdselt… näiteks kuumvõll.

Mida aeg edasi, seda enam oli võimalik võimsaid ja kiireid autosid juba tehasest osta. Poni- ja muskelautode tulekuga 60ndate keskpaigast alates hääbus hot rod’imine kuni 1973. aasta naftakriisini, mis jälle tehased pisukeseks ajaks mõistlikkusele ja autohuvilised leidlikkusele sundis.

Hot rod’ide subkultuur jaotub laias laastus kaheks (street ja hot) ning nii Soomes kui Rootsis on mõlemad väga kuum teema.

Hot Rod

Moodsa hot rod’i taassünd

Ajalugu käib ikka nostalgiahõnguliste lainetena ning kui eurooplased hakkasid taaselustama Minisid ja Põrnikaid, millest ka nädala paaris kirjutanud oleme, otsustasid mitmed USA tootjad nostalgiast tiivustununa panna välja oma nägemused moodsast hot rod’ist. Mõlemad tänased masinad on sellest ajajärgust ning nende paiknemine hinnaskaala eri otstes näitab, kui ettearvamatud võivad sellise eksperimenteerimise tulemused olla.

Esimene masin, Chrysler PT Cruiser, kannab endas 1930-40ndate disainivaimu ning oli omal ajal (2000-2010) täielik hitt, mida müüdi ainuüksi USA-s üle miljoni eksemplari. Kokku toodeti 1,35 miljonit masinat.

Polariseeriva välimusega auto oli praktiline ja odav ning viimane talle lõpuks ka saatuslikuks sai – mudeli viimastel aastatel ostsid seda vaid autorendifirmad, valitsuse sekkumine hinnastamisse lõpetas aga nendegi huvi.

PT, muide, tähistab Plymouth Trucki – algselt pidi autot müüdama hoopis Plymouthina. Teine pool nimest on samuti oluline – NHTSA kütusekulu puudutava määratluse järgi oli PT Cruiser väikeveok ning see oligi firma eesmärk: viia oma veokipark vastavusse riiklike nõuetega.

Plymouth ProwlerTänase teise masina puhul aga on lausa ime, et see on ka Eestis saadaval! Kui Plymouth Prowlerit 1993. aastal ideeautona esitleti, oli see autonäituste lemmik. Masinale andis rohelise tule Chrysleri disainipealik Thomas C. Gale, kellele endale kuulus juhuslikult 1932. aasta Fordi hot rod. Müüki jõudis see 1997, toodeti vaid 11 702 eksemplari.

Auto laiemale edule said muuhulgas saatuslikuks 3,5-liitrine V6 (kui juba nii karjuv disain, olgu aiste vahel V8!) ning see, et seda paaritati vaid automaatkastiga. Tegu on ka seni viimase tagaveolise Plymouthiga. Samas saavutati kaalujaotuseks ideaalne 50/50 ning näovärskenduse järgne mudel oli täitsa väleda kiirendusega – sada saabus 6 sekundiga.

Muide, Plymouth Prowler oli ka 1997-1999 toodetud telesarja “Night Man” peategelase, supervõimetega saksofonisti Johnny Domino isiklik auto. See sari jõudis vahepeal ka kodumaistele teleekraanidele ning muidu unustamisväärne meelelahutus kinnistas vähemalt Prowleri kindlasti nii mõnegi vaataja mällu.

Esimene hot rod – Chrysler PT Cruiser

Isegi kui me võtame Eestis müügis oleva kalleima PT Cruiseri, on tegu autoga, mis kuulub pigem odavate hulka. PT Cruiserist võib kunagi saada moodne klassik, hetkel on aga käes tõenäoliselt absoluutne hinnapõrand.

Käesolev masin erineb teistest Eestis müüdavatest PT-dest selle poolest, et on pehme katusega. Suveautoks igati sobilik!

Tegu on ka näovärskendusejärgse masinaga, mis väga hästi säilinud – sealhulgas ka nahksisu. Kuigi mootor küünlaid ei vääri, on tegu käsikastiga versiooniga, millega lahtise katusega käänulisel teel sõites kindlasti naeratuse näole saab.

Teine hot rod – haruldane Prowler koos järelkäruga

Selle masina puhul tuleb veelkord tõdeda – on ime, et see on leidnud oma tee siia! Üks vähem kui kaheteist tuhande hulgast, millest vaid 1591 lillat värvi, millest vaid 379 said sama värvi haagise. Nii väikese läbisõidu, täisvarustuse ja tehase reisikohvriga on selliseid autosid vaid üks.

Lisaks on tegu 39nda koosteliinilt tulnud Prowleriga! 50 esimest said tehasest kaasa hulganisti lisasid, mis kõik ka selle masinaga kaasa tulevad.

Ajalugu on igakülgselt kontrollitav, erinevad kataloogid ja hooldusraamatud tulevad kaasa. Eestisse toodi masin juba 2008, vahepeal hoitud ka Hispaanias ning siis siia tagasi toodud, kuid on kogu aeg olnud sama omaniku käes.

Ainsa “miinusena”, kui seda nii nimetada saab, on välja toodud see, et auto on kaua seisnud ning vajab kindlasti korralist hooldust.

Lahtiütlus: käesolev artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole mõeldud soovitusena mainitud autosid osta, müüa ega vahetada. Accelerista.com ei vastuta käesolevas artiklis sisalduva teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Fotod: Pat Ganahl, Chrysler/Plymouth, Autometer, omanikud

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.