Nädala paar: vilgas Mini Cooper suve- või rajaautoks

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Sel korral vaatasime välja kaks veidi võimsamat eksemplari legendaarse Briti väikeauto BMW päritolu uusversioonist.

Kuulsate mudelite uusversiooni oleme nädala paariks valinud ka varem ning vanaisad on välja jäänud peamiselt turu hetkeseisu tõttu. Nii paraku ka seekord.

Läheme esialgu BMW päritolu uusversioonist kaarega mööda, kaugele minevikku Suessi kriisi aegadesse. 1956. aasta oktoobri lõpus alanud konflikt Suessi kanali riigistamise üle põhjustas Ühendkuningriigis kütusenappuse, suurte autode müük kukkus kolinal ning väikeautode populaarsus kasvas.

Fiat 500 edu tuules otsustas British Motor Corporation, et aeg on asi käsile võtta ning ise teha – firma juhtfiguur Leonard Lord jälestas väidetavalt Fiate nii väga, et tõotas pühalikult väärtusliku teepinna nende alt vabastada. Ta pani isiklikult paika mõned põhimõtted nagu auto ja sõitjateruumi mõõdud ning käskis kokkuhoiu nimel kasutada juba olemasolevat mootorit.

Uue auto kallal töötama asunud meeskond oli ebatavaliselt väike – vaid 9 inseneri. Sellegipoolest said nad juba juuliks 1957 valmis prototüübi, mis kiirelt ka Lordi heakskiidu sai. Tehtud sai ajalugu ning sellest autost sai mitmes mõttes teerajaja.

ADO15 nime kandnud prototüübis paigutati mootor harjumuspärase pikiasendi asemel põiki ning masin sai esiveo, käigukast jäi koos mootoriga ette (karteri sisse!) ja jagas mootoriga õli. Kardaanitunneli puudumine võimaldas reisijateruumi mahtu sileda põranda tõttu maksimeerida.

Põikmootor, esivedu ning ees (tõsi, mitte enam karteriga samas korpuses) asetsev käigukast on nüüdseks säästliku igapäevaauto alustaladeks. ADO15 läks tootmisse 1959 ning on aja jooksul kandnud väga palju nimesid: Austin Mini, Morris Mini(-Minor), Austin Cooper, Rover Mini, Austin 850 ja veel palju teisi…

“Klassikalise” Mini mudelipõlvkondi on olnud seitse ning neid toodeti kuni 2000. aastani. 5,3 miljoni eksemplari juures on tegu edukaima Briti autoga läbi aegade, mis saanud ka vääramatuks osaks popkultuurist.

Mr Bean Austin Mini

Juba enne tootmise lõppu 1994. aastal omandas BMW Roveri, kes oli veel viimane Mini tootja. Kuigi BMW müüs enamusosaluse 2000. aastal maha, jäeti endale õigus kasutada Mini kaubamärki ning sama aasta lõpus veeres müüki Mini Cooper, mis põhines 1997 esitletud ideeautol.

Neid on kuni praeguseni kolm põlvkonda ning algse Miniga ei seo neid peale nime ja kerekuju (lühike telliskivi pikema peal) põhimõtteliselt midagi. Moodsale autole omaselt paisusid nii mõõtmed kui mass, kuid samas ka jõunäitajad.

Sportlik Cooper S sai näiteks mehaanilise kompressoriga versiooni BMW ja Chrysleri ühisest Tritec ridaneljast. 1,6-liitrine mootor andis selles konfiguratsioonis välja täiesti respektaablid 160 hobust, mis liigutavad 1200 kg luukpära täitsa muhedalt.

Mõlemad tänased masinad on just sellest variatsioonist – kompressoriga mootor, käsikast, esivedu. Üks neist on kohandatud pigem lõbusaks igapäevakasutuseks, teine aga rajal sõitmiseks.

Esimene – pilkupüüdev suveauto

Esimene Cooper S on Eestis registreeritud 2019 ning toodud siia Itaaliast. See annab lootust kere seisukorra osas, mis piltidelt paistab vägagi sile. Selle aja jooksul on sõidetud vaid umbes 7000 km, õnnetusi juhtunud pole.

Omaniku sõnul on autot hooldatud korralikult ja õigeaegselt ning sõidetud peaasjalikult suviti. Viimastest suurematest töödest on lisaks hooldusele vahetatud amortisaatorid koos tugilaagritega ning pidurikettad ja -klotsid.

Pilke ei püüa auto mitte ainult sileda välimuse, vaid ka muhedama helitausta poolest – sportsummuti laseb uute mudelite õmblusmasinaliku noodi asemel valla pisut käredama hääle.

Uue hooaja alguseks on auto valmis – kere on poleeritud ning tehtud ka sõitjateruumi keemiline puhastus.

Teine – rajakasutuseks kohandatud Mini

Teine Mini on pisut fokusseeritum ning toodud rajasõiduentusiasti poolt just seda tegema. Auto on toodud Riiast ning registreeritud Eestis 2021. Põhja alt on töödeldud Krowni roostetõrjega, seega ebameeldivusi ootamas ei tohiks olla.

Kõrvaldatud on erinevad tüüpvead, vahetatud kulunud osad, mootor on saanud kapitaalremondi 20 000 km tagasi. Edasised muudatused täidavad rajal kiiremini liikumise eesmärki – väiksem kompressorirullik, Ecumasteri juhtaju koos lairibalambdaga (seade on siiski hetkel originaal), kanged pidurikettad ja -klotsid, kaasa saab ka näiteks suuremad pihustid, et seadistamise käigus kütusesüsteemi taha hobuseid kinni ei jääks.

Kiiret sõitu toetavad ka jalamatid – lihtsalt vaadake neid! Nostalgilised mälestused käivitavad kindlasti ajus täpselt õiged piirkonnad, et isiklikke rajarekordeid sõita.

Ja kui see ei ole uue omaniku soov, siis igapäevasõitu mugavamaks muutvat varustust pole eemaldatud – kuigi see võimaldaks massi kindlasti mehiselt kukutada. Alles on nii konditsioneer, istmesoojendustega nahksisu kui muud mugavusvarustust, mis Chili varustustasemega kaasa tuleb.

Kaasa antakse nii tänavasõiduks paslikud veljed-rehvid kui ka kergetel velgedel slikid ning sportrool. Nende arvelt on jäetud ka väike tingimisruum.

Lahtiütlus: käesolev artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole mõeldud soovitusena mainitud autosid osta, müüa ega vahetada. Accelerista.com ei vastuta käesolevas artiklis sisalduva teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Fotod: Tiger Aspect, Kaadrikoda, omanikud

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.