Möödunud aastal paigaldas Tallinna uusim T1 kaubanduskeskus oma parkimisalale 15 keskkiiret elektriautode laadijat. Alates juulist neis enam anonüümselt oma elektriautot laadida ei saa. Laadijaid haldab Elektritransport. Laadimislahenduste müügiinsener Rain Neemlaid selgitab uut laadimiskorda.
Elektritransport OÜ tegutseb mitmes transpordi elektrifitseerimise valdkonnas korraga. Nende autopargis on juba 50 elektriautot, mis on pikemaajaliselt välja renditud.
SmartEnCity programmi raames pandi möödunud aastal Tartu linna püsti 5 kiirlaadijat, kust saavad energiat ammutada ka CCS laadimisstandardiga autod. Neidki haldab Elektritransport.
Äsja võttis ettevõte üle T1 Mall of Tallinn kaubanduskeskuse 15 Ensto poolkiire 22 kW nimivõimsusega laadimisjaama haldamise. Alates juulist enam anonüümselt autot laadida ei saa, T1 laadijad on avatud kõigile Elektritranspordi klientidele.
Ettevõtte kõneisik Rain Neemlaid selgitab, et see muudatus on vajalik, et tagada laadijate korrasolek ja teavet koguda laadimiste kohta, et edaspidi teenust parendada.
Laadimine on tasuta, aga mitte anonüümne
Esialgu on elektriauto laadimine T1 keskkiiretes laadijates jätkuvalt tasuta. Aga enne laadimaasumist tuleb end registreerida Elektritranspordi lehel ja kas viipekaardi või veebirakenduse abil teenus aktiveerida.
Kaardi tellimine võtab netis aega umbes 5 minutit. Neemlaid soovitabki eelistada viipekaarti, mille tellimine käib kiirelt, kohalejõudmine võtab sõltuvalt postiteenusest umbes paar päeva ning mida saab hoida näiteks auto hoiulaekas.
“Avalikus kommunikatsioonis me enda veebirakendust väga ei promo kuna viipekaart on kliendi jaoks märksa hõlpsam kasutada,” räägib Rain Neemlaid.
Elektritransport OÜ kliendid saavad laadida roaming teenuse abiga paljudes laadimisvõrgustikes üle Euroopa sh Virta võrgus Soomes ja E-ON-s Rootsis.
“Hiljemalt selle aasta lõpuks soovime veebirakenduse sulgeda ja asendada selle autentimismeetoditega, mis on kaasaegsemad. Rohkem infot saame anda kolmanda kvartali lõpus.”
Laadimise hinna otsustab T1
Seda, kas ja kui kaua T1 laadijates elektrit tasuta antakse, otsustab kaubanduskeskus: “Hetkel on T1 öelnud, et tasuta laadimine jätkub aasta lõpuni. Usun, et järgmine otsus tehakse kui T1 hakkab planeerima järgmise aasta eelarvet,” sedastab Neemlaid.
Paari kuu pärast peaks olema ka selge, kes ja kui palju T1 keskkiireid laadijaid kasutavad. Teenuse osutamise algus on T1-s olnud üle kivide ja kändude, sest esmakordselt on üks keskus paigaldanud nii mitu AC-laadijat.
Elektritranspordile halduse üleandmine on seotud sooviga parandada kliendikogemust. Neemlaidi sõnul tuli T1-l otsustada, kas lasta laadijatel rahulikult edasi tiksuda ja loota asjade iseeneslikku paikaloksumist või delegeerida haldamine asjatundlikule meeskonnale.
“Esimese asjana käisime kohapeal laadijaid testimas, mille tulemusel saime teada, et 3 laadijat vajasid garantiikorras välja vahetamist,” meenutab Rain neemlaid.
Põhjuseks oli laadimisjaama kontrolleril olevate kondensaatorite viga – allhankija tarnis ENSTOle vigased komponendid.
Miks kaarti üldse vaja on?
T1 otsus anda laadijate haldamine üle teisele ettevõttele on tekitanud küsimuse, kellele see vajalik on? Linnas on kohti, kus keskkiiretes laadijates saab jätkuvalt laadida ka ilma kaardita. Level2 aga pakub sarnast avalikku teenust NFC-makse põhimõttel.
Rain Neemlaid võrdleb olukorda Tartu rattalaenutusega: “Nagu Tartu rattaringluse projekt näitab, on tasuta anonüümse teenuse osutamine väga suure hooletu kasutamise riskiga.”
Ta toob näite, et ka Tallinna linn soovib, et inimesed, kes sõidavad tasuta ühistranspordiga, valideeriksid ennast – nii saadakse infot, kuidas liinivõrku planeerida.
Niisiis teenib Elektritranspordi koostöö T1ga teenuse paremaks muutmise eesmärki ja on ajendatud soovist, maandada anonüümsest kasutusest tulevaid riske.
Miks on osa T1 laadijaid kaablita?
Mõni kasutaja on küsinud, miks T1 keskuse keskkiired laadijad seisavad seinal ilma kaablita. Rain Neemlaid ütleb, et see võimaldab teenindada erinevate standarditega elektriautosid.
Euroopas on küll nõue, et kõik uued mudelid peavad tulema Type2 laadimisstandardiga, aga see ei puuduta vanu mudeleid. Näiteks Nissan ENV-200 kasutab jätkuvalt Type1 standardit.
“Pilt läheb eriti kirjuks kui vaadata Eestisse mujalt toodud autosid,” selgitab Neemlaid. “Näiteks Chrysler Pacifica pistikhübriid on Euroopas müügil Hiina standardiga (GB/T). Samas üks mu isiklik tuttav ostis USAst oksjonilt Pacifica, mis on mõeldud USA turule ja sellel on Type1 standard.”
Selleks, et olla täiesti kindel, et T1 keskuses ikka laadida saaks, on mõistlik soetada omale isiklik korralik laadimiskaabel ja seda auto pagasiruumis hoida ning vajadusel kasutada. Muuseas, sama soovitavad ka Level2 tegijad: oma juhe olgu alati kaasas.
14. Paljud kliendid on meie poole pöördunud ja küsinud, miks T1 laadijad nii aeglased on. Millest siis ikkagi oleneb pool-kiires laadijad laadimise kiirus?
Millest oleneb laadimise kiirus?
Sõltuvalt mudelist võib T1 keskkiires laadijas akusse elektri pakkimine toimuda erineva kiirusega. See sõltub laadija maksimaalsest võimsusest, mida see välja anda suudab; laadimiskaabli läbilaskevõimest ja sõiduki pardalaadija ehk alalismooduli võimekusest.
Näiteks 22kW laadijas saab uut Nissan Leafi laadida kuni 7,4kW-ga: auto suudab vastu võtta voolu ühelt faasilt.
Ja veel: kui näiteks Renault Zoe omanikul on 32A kaabli asemel 20A kaabel, siis 22kW asemel saab ta laadida ca 13kW-ga.
Kaanepilt: Elektritransport
