Omast kogemusest: viis asja, mis maanteeliikluses täiega närvi ajavad

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Liiklusturvalisuse ja ajasäästu mõttes võiksid Eesti põhimaanteed olla neljarajalised – selle vastu ei vaidle ilmselt ükski autojuht. Ent liikluskultuurituse väljajuurimiseks ei piisa üksnes laiast teest, korralekutsuva meetmena võiks teha pop-up teooriaeksameid kõigile, kes sõidavad, nagu teisi ei olekski. Ylle Tampere toob välja viis levinud käitumismustrit maanteeliikluses, mis on ohtlikud nii juhile endale kui kaasliiklejatele.

Minu aastane keskmine läbisõit Eestis jääb 15 000 kilomeetri kanti ja valdava osa sellest moodustab maanteel kulgemine punktist A punkti B. Põhilised sõidusuunad on Tallinn-Tartu, Tallinn-Virtsu, Tallinn-Narva. Ent piisab ka Tallinn-Keila teelõigust, et mõista kui viletsad on meil lood liikluskultuuriga suurematel teedel.

Suur osa maanteel ette tulevatest probleemolukordadest on sarnased linnaliiklusele: autojuhid ei viitsi paarida nutiseadmeid, vaheletrügimine on inimõigus ja teeääri koristavad haldjad ja päkapikud, mistap kõik, mis autos üleliigne, võib aknast välja lennata. Lisaks on rida ohtlikke käitumismustreid, mis asulas väikestel kiirustel ehk nii palju tüli ei teekski, maanteel aga osutuvad eluohtlikeks.

Pimekurdid egoistid ja traktoristid roolis

Pole vahet, kas pimekurt istub mosse, moodsa linnamaasturi, sitapüti või traktori roolis: tal on kindel agenda ja esmärk jõuda igal juhul ja igal kiirusel sihtkohta.

Mis sellest, et suured põllumajandusmasinad ei peaks ega tohiks tipptunnil maanteel roomata, purgimismasina juht võiks tahavaatepeeglisse vaadata ning kõva kuulmise ja kehva nägemisega papid-mammid võiksid tõdeda, et on aeg autovõtmed varna riputada – nad liiguvad siiski! Suurel maanteel, kasvatades enda taha liiklusraevus järjekorda.

Räägime kaherajalisest maanteest, mida on kõige rohkem ning kus möödasõit on nagu vene rulett. Venimisest vaevatud raevus autojuht võib möödasõidumanöövri ette võtta piiripealsetes tingimustes, ja kui läheb tema, on tal ka järgijaid, kellele tundub, et ju siis on turvaline kui üks juba ees teeb.

Ma olen näinud kümneid üliohtlikke möödasõite; olnud ise rollis, kus pean tõmbama välgukiirusel teeserva või järsult pidurdama ning minu taga peavad äkiliselt piduripedaali sõtkuma veel mitmed autojuhid. See ei ole OK, see on ohtlik, ja kui lähebki õnneks, siis sapsud värisevad ehmatusest veel tükk aega. Jälle peotäis närvirakke, mis kunagi ei taastu…

Ei, me ei saa nõuda, et kõik autojuhid veniksid traktori, sitapüti või pimekurdi papi tempos. Papile ilmselt aitaks kui öelda, et tema kiirabibrigaad ei jõua kunagi kohale kui temasugused maanteid ummistavad. Traktoristidega on keerulisem: põld tahab harimist, hein pallitamist. Ja tahavaatepeegel paika sättimist, et sinna aeg-ajalt heita pilk ning taha kogunenud järjekord viisakalt mööda lasta.

Mis on selle pütijuhi vabandus? Ristilt Ääsmäe risti 60-70 km/h, seal kus tohtinuks sõita 90 km/h. Meid oli tema sabas kümneid ja keegi ei surunud mööda, sest vastu tuli pidev liiklusvoog ja kiiruskaameralt trahvi saada kah ei tahaks. Foto: Ylle Tampere

Kiiruskaameraga hirmutatakse kodudes lapsi!

Jah, me kõik oleme selles olukorras ju olnud: roomanud 50-60 km/h kiiruskaamerast mööda, sest eessõitjatest keegi hirmutab sellega kodus ilmselt lapsi. “Kui sa putru ära ei söö, tuleb kiiruskaamera ja teeb sulle trahvi!”

Palun selgitage mulle keegi, miks on vaja kiiruskaamera lähenedes sõidukiirus nullilähedaseks viia? Kas poleks lihtsam (ja ohutum) sõitagi õige kiirusega, ja mitte tekitada pundart kaamera läheduses!?

Liiklusmärgid 50, 70, 90 on kaugele näha. Liiklusseadus ütleb, et märgi juures peab kiirus olema vastav, see ei ütle, et lendad 50 alasse sisse 100 km/h ja siis pidurdad järsult või pidurdad kui kiiruskaamerat näed.

Uuematel autodel on peal süsteem, mis loeb märke ning korrigeerib kiiruse vastavaks. Minu Berlinks näiteks on nii seadistatud, et pakub aegsasti võimaluse ühe nupuliigutusega sõidukiirus vastavaks sättida. Isegi kui ma ei kasuta ühtegi sõiduabi, siis näen ma kiirusepiirangu märki ja tõstan jala gaasipedaalilt. Ah õige, meil on ju teed täis pimekurte… ja kiiruskaamera kapp on piisavalt kobakas, et seda karta, tõesti-tõesti…

“Kui sa kohe jalga gaasipedaalilt ei tõsta, tuleb kiiruskaamera ja teeb sulle trahvi” – lisaks võiks olla ka “Kui sa liiklust oma ootamatu roomamisega häirid, tuleb kiiruskaamera ja võtab juhiloa ära.” Lõpetage nõksutamine!

Lahendus on lihtne: seadusemuudatus, mis lubaks kasutusele võtta keskmist kiirust jälgivad kaamerad. Siis ei oleks kaamera juures peatumisest enam abi, teelõik tulebki läbida lubatud kiirusel, et rahakotis tuul ei uluks.

50 km/h ala ja meie roomame 25 km/h. Sest kiiruskaamera on kole koll, millega lapsi hirmutada ja igaks juhuks tuleb hiilida! Foto: Ylle Tampere

Rekade mõõduvõtt: uus maanteevõidusõidu trend

Teate neid suuri rekasid, mille kiiruspiirang on 90 km/h? Sõidavad üldjuhul 93-94 km/h. Nüüd kujutage ette, et maanteel sõidab 5-6 täishaagisega rekat järjestikku. Ja aeg-ajalt vahetavad nad “juhtoinast”, mis tähendab, et üks reka peab tegema möödasõidumanöövri ja asuma autorongi etteotsa.

Kes koolis baasmatemaatikat õppinud, saab välja arvutada, kui kaua võtab aega möödasõit kui rekade kiirused on praktiliselt võrdsed.

Kes liikluseksami teinud, võib hinnata, kui ohutu on säärane möödasõidumanööver, mida tehakse kaherajalisel maanteel ja mis võtab terve igaviku.

Paneme ühe muutuja juurde: väljakutsele kiirustav reanimobiil, mis on sunnitud ummistunud maanteel hinnalisi minuteid kaotama.

Paneme veel ühe muutuja juurde: vastutulijad, kes on sunnitud kiiruse maha võtma ning teeservale tõmbama, et veokid saaksid oma “võiduajamise” rahulikult lõpetada.

Piiripealseid olukordi tuleb ette kahjuks pea iga kord kui maanteel sõidan. Enamasti on tegu PL või LT märgiga veokitega, aga see polegi tähtis, sest ohuolukord ei küsi nimest, rahvusest, soost ega muust.

Lahendus? Nõme, aga ilmselt töötav lahendus on sõiduradade vahele panna postid püsti, et need kuradid oma võidusõitu keset päist päeva või tumedat ööd ei harrastaks. Juhivahetusi tehku taskutes (see ei tähenda, nagu võiks taskus paremalt mööda siksida – olen sedagi näinud).

Nagu allpool fotol näha, saab rekade võiduajamist edukalt (ülejäänud liiklust takistades) teha ka neljarajalisel – kiirustabloo näitab 110 km/h ning üldine liiklusvoog selles tempos ka kulgeb. Nemad kahekesi on võtnud nõuks sõita 90 km/h (sest rohkem ei tohi, noh!).

Vägev minuteid väldanud vaatepilt neljarajalisel maanteel: kes võidab selle võiduajamise? Mõlema veoki kiirused on enam-vähem võrdsed. Go-go, vasakpoolne, me siin taga elame sulle häälekalt kaasa! Foto: Ylle Tampere

Neljarajalise maantee vasakpoolne rada on ju vaba!

Liiklusseaduse järgi tohib neljarajalisel maanteel vasakpoolset sõidurada kasutada üksnes möödasõiduks. See pisiasi on suurel osal autojuhtidest ilmselt kahe kõrva vahelt välja kukkunud – iga kord kohtan vasakpoolse raja peal uimerdavaid autojuhte.

Probleemi ei oleks kui nad kasutaksid rada möödasõiduks, aga tolknejad sõidavad tihtipeale alla lubatud kiirust ja ainus võimalus nad teelt eest koristada, on natuke sigatseda.

Tuledega selja tagant märguandmine, nii kaua tahavaatepeeglis rippumine, et tüüp märkaks – ühesõnaga, elu ebamugavaks tegemine. Suuremale osale meenub, et kulgemiseks on parempoolne rada ja nad koristavad end eest, osa (minu pikaajaliste bongamiste tulemusena paraku naisjuhid) lasevad mööda, puhisevad ning istuvad “oma kohale” vasakpoolsel rajal tagasi, sest “mis te õiendate, siin ei ole ju kedagi!”

Kui aga tagant tuleb seesama reanimobiil millest enne juttu oli!? Või tuleb suure lauluga mõni liiklusdebiilik? Vot siis on nutt lahti ja läheb rapsimiseks. Kehvemal juhul pole kusagile rapsida, sest parempoolses reas on kohad hõivatud. Tekib järjekordne ohtlik olukord, et ennast kuskile vahele pressida.

“Tiksujatega” tekib ohtlik vahelitiminemine ka neis kohtades, kus neljarajaline “äkki otsa lõpeb”. Eee… mis ma nüüd tegema peaksin? Laske mind vahele, ruttu! Tee saab otsa ju…

Kellest see bemmijuht küll mööda sõidab!? Peale klõpsu tegemist võtsime parempoolsesse ritta tagasi ja sõitsime talle kõrvale ning… mööda. Naisterahvas bemmiroolis ei pannud midagi tähele, sest oli hõivatud telefonis surfamisega. Foto: Ylle Tampere

Peatage arendamine, isejuhtiv auto on juba valmis!

Kõik neli eelnevalt välja toodud ohuolukorda mahuvad üldnimetaja “ajudeta autojuht” või uuemal ajal “isejuhtiv inimloom” alla.

Autotootjad võiksid igasugu juhiabiarendustele jõuliselt pidurit tõmmata, sest juba täna on tänu kõikvõimalikele turvalahendustele, vidinatele, kelladele ja viledele liikluses massiliselt nime poolest autojuhte, kes on tõsimeeli veendunud, et nende auto oskab nende eest mõelda ja tegutseda.

Kui veel 20 aastat tagasi õpetati sõiduki käsiraamatus, kuidas vahetada autoratast ja karterikaant, siis tänased juhised näevad välja nagu “värvi ise” pildiraamatud, korrutades igal lehel papagoina “pöördu teenindusse!” Ja hoiatus “ära tegele sõidu ajal kõrvaliste tegevustega”.

Rehv läks puruks? No mida siredam säärejooks, seda kiirem abi. Aknapesuvedelik sai otsa? Kannatame ära ja läheme teenindusse. Lambid põlevad armatuuris? Eeh, pole hullu, teibime üle, et silma ei paistaks…

Kõik hoiatused ja soovitused kukuvad paljudel juhtudel viljatule pinnasele. Nutirevolutsioon on meist teinudki töllid, kel peaaegu puudub iseseisev mõtlemisoskus, sest “seadmed on nii targad ja mõtlevad meie eest.”

Lahendus? Kiiruskaamerate asemel üles liikluslolle tuvastavad masinad, mis suudavad lollid teelt ära võtta ja panna kohapeal teooriaeksamit tegema. Kui viiest viit ei vasta, kustutatakse andmebaasist juhtimisõiguse jälg ja kõnnid jala koju. Auto konfiskeeritakse, telefon ka ja räme trahv tuleb veel pealekauba.

Mõnda aega oleksid meie teed päris tühjad, aga siis – ime küll! – hakkaks iseseisev mõtlemisoskus naasma ja saaksime rääkida Eestist kui eeskujuliku liikluskultuuriga maast.

Ja ärge muretsege, ehkki ma sõidan aastas arvestatava hulga kilomeetreid, siis suurema osa neist kõrvalistmel meistritelt liikluskäitumist õppides. Vot selline puänt.

Sõiduoskus ja liikluskultuur on asjad, mida iga päev liiklejana õppida, õppida ja veelkord õppida! Foto: Ylle Tampere

Liiklusseadust saab lugeda siit

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.