Teedeinsener: valesti rajatud kiirusetõke ehk künnis võib olla ka liiklusohtlik

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Künnis on oma odava hinna tõttu üks levinumaid liikluse rahustamise ehk sõidukiiruse alla tõmbamise vahendeid. Tallinlastele tundub aga, et linn on künniste rajamisega liiale läinud. Teedeinsener Ain Kendra selgitab, et kui lahendus teostatakse puudulikult, võib künnis olla hoopistükkis üks lisaoht liikluses. 

Juuli alguses arutati Nõmmekate Facebooki grupis elavalt linnaosa tänavatele rajatavate künniste üle: neid on viimasel ajal kerkinud nagu seeni pärast vihma.

Mõte iseenesest on üllas ja rajatis tänavale tehtud hea asja nimel: sõidukid on sunnitud kiiruse maha võtma, ja jalakäijatel on sellevõrra turvalisem tänaval liigelda.

Teisalt kaasneb tihedama liiklusega tänavatel müra ja saaste, sest kui künnist ületab autojuht, kellele “pikutav miilits”* üllatusena tuleb, käib paras mats ja kehvemal juhul jääb mingi jupp autost tänavale maha.

Need autojuhid, kes tunnevad, et teekünnis piirab nende vabadust, kiirendavalt vihaselt kohe peale mügarikku ja sõidukist paiskub õhku kirbe suitsupilv.

Kaasamõtlejad Nõmmekate grupis jagunesid kiiresti kahte leeri: ühed olid poolt, teised kurtsid, et ei saa enam oma madalama autoga rahulikult sõita, vaid peavad roomama. Ka liinibussidele jäävad künnised kõhu alla ning pole harv juhus kui buss nr. 33 kraabib kõhuga mööda kõrgendust. 

Rahustavate meetmete kasutamisel on kindlad reeglid

Teedeinsener Ain Kendra tõdeb, et liikluse rahustamiseks on mitmesuguseid võimalusi ning nende kasutamisel on omad reeglid.

“Linnatänavate standardis on kirjas: rahustatud liikluse põhimõtteid tuleb kasutada õuealal, alandatud suurima lubatud kiirusega 10 km/h kuni 30 km/h alal, elamuala kvartalisisestel- ja kõrvaltänavatel, kus eri liiklejatele on kavandatud ühine liiklusruum,” tsiteerib ta alusdokumenti. 

Rahustatud liikluse põhimõtteid võib kasutada nn ärialal  – näiteks kaubanduskeskuse territooriumil või paljude kauplustega tänaval – kohalikul jaotustänaval, väikelinna läbival maanteel, kui on olemas möödasõidutee – ning linnakeskuses paikneval jaotusmagistraalil. 

“Lisaks nõutakse, et rakendatavad meetmed ei ole liiklusohtlikud jalakäijaile ning jalgrattureile ega sõidukitele, mis järgivad kehtestatud kiiruspiirangut,” selgitab Kendra. 

Nõmme kiirusetõkete paigaldamise kohad kvalifitseeruvad (olenevalt tänavast) kas 30 km/h alaks või elamuala tänavateks, kus erinevat tüüpi liiklejad peavad ühises linnaruumis turvaliselt hakkama saama. 

Künnis ei tohiks bussiliiklust takistada

Ain Kendra räägib, et üle tänava ehitatud künnis on üks liikluse rahustamise viisidest, mis on enamlevinud oma lihtsa lahenduse tõttu.

“Künniseid on konstruktiivselt mitmesuguseid, tihti kasutatakse monteeritavat lahendust, mis tootja kirjeldusel pole ette nähtud tänavatel kasutamiseks, vaid ainult parklate ja hoovialade eraldamiseks sõiduteest.”

Tema hinnangul oleks mõistlik künniselahendus näiteks tõstetud ristmik või tõstetud ülekäik. Reeglina ei peaks tavalisi künniseid kasutama aladel, kus on raskeliiklust, sealhulgas bussiliiklus.

“Sellistele aladele on lahenduseks padjakujuline künnis või siis hoopiski pööratud künnis (muhk vs lohk) – kuna raskesõidukite rattavahe on laiem kui sõiduautodel, tehakse künnis selline, mis raskesõiduki rataste vahelt läbi mahub,” kirjeldab teedeinsener.

Künnise tüüp lähtugu kiirusepiirangust

Nõmmel eelneb võrdele ristmikule (kehtib parema käe reegel) mõnes kohas ka künnis

Tõstetud ala künnisena tehakse tavaliselt 8-10 cm kõrgune, oluline on kaldega üleminekuala pikkus, täpsemalt selle pikkuse seos tänava kiirusrežiimiga.

Kui kasutatakse kuni 30 km/h piirkiirust, siis võib üleminekuala olla meetrine. Pahatihti on aga ehitatud lühikese rambiga künniseid alas, kus kiirus ei ole piiratud – kehtib üldine asulapiirang 50 km/h. Üleminekuala peaks sel juhul olema kahe meetri pikkune.

See on oluline sõidukite kõrguse e kliirensi seisukohalt: “Sõiduki kliirensi all mõistame kere madalaima punkti kõrgust teekattest. Tehnilistes andmetes esitatud kliirensi väärtus mõõdetakse siis, kui autos on juht ja 50 kg pagasit,” selgitab Ain Kendra.

Kui just ei ole tegemist spetsiaalvedrustusega, on täislastis sõiduki kliirens kirjapandust oluliselt väiksem, isegi alla 10 cm. Lisaks sõiduki pidurdamisega vajub ninaosa madalamale (ja kiirendamisel tagaosa).

“Kui aga künnised on ehitatud lühikese rambiga ning nimetatud alal ei ole sõidukiirust piiratud (kuni 30 km/h), siis on tegemist liiklusohtliku lahendusega sõidukitele, millised järgivad kehtestatud kiiruspiirangut.”

Kui künnise ületamisega kaasneb sõiduki kere või keredetailide kontakt asfaldiga ning kahjustused, tuleb need teeomaniku poolt hüvitada.

“Lahendusi on seega kaks – kas piirata kiirust või ehitada künnis ümber, pikendades rampi,” selgitab Kendra ja juhib tähelepanu veel ühele teemale, mis võib künniseehitajatel kahe silma vahele jääda.

“Kui tegemist on savikate pinnastega, võib eriti raskema sõidukiga künnise ületamine tekitada vibratsiooni, mis kandub üle lähedal asuvate hoonete vundamentidele ja võib neid kahjustada, tekitades pragusid majaseina.”

Seetõttu ei saa Ain Kendra arvates savikatel pinnastel põhimõtteliselt teekünniste kasutamist üldse soovitada, ja liikluse rahustamine tuleks ette võtta mingil teisel viisil.

Kui suurt efekti künnis annab?

2005. aastal koostas Maanteeamet koos Teede Tehnokeskusega põhjaliku ülevaate liiklust rahustavatest üld- ja tehnilistest vahenditest. Allpool lühikokkuvõte künnise efektiivsusest ja kasutuskohtadest.

Künniseid on hea kasutada kohtades, kus soovitakse saavutada väike sõidukiirus ning müra ja heitgaasid pole peamine probleem. Ehkki kiiruse vähendamisel on künniste kasutamine tulemuslik, on sel ka varjukülgi.

Künniste puhul jagunevad liiklejad selgelt kaheks: eri uuringud toovad välja, et sõltuvalt vastajast on künnis eri inimeste meelest kas parim vahend liikluse rahustamiseks või hoopiski kõige halvem füüsiline meede.

Halvimaks hinnati muuhulgas künnise välimust. Künniseid “ei salli” bussijuhid ja -sõitjad, op.sõidukite juhid, ja raskeveokite juhid. Oluline on, et künnist oleks aegsasti näha.

Künnise eelised:
  • Soodne hind
  • Õige ehituse korral jalgratturile lihtsad ületada
  • Efektiivsed kiiruse alandamisel
  • Kergesti paigaldatavad, ei nõua tänava ümberehitust
Künnise miinused
  • Alati pole kasutamine põhjendatud
  • Suurte sõidukite puhul takistavad sujuvat sõitu
  • Põhjustavad müra ja õhusaastet
  • Küsitav esteetiline väärtus linnaruumis
  • Halva ilmaga ja pimedas kehva märgistuse halvasti nähtavad

Maanteeameti ülevaates on välja toodud künniste üldine efektiivsus: need vähendavad sõidukiirust keskmiselt 22% ja liiklusavariisid 11%.

Loe siit, mida arvasid eksperdid, nende seas Ain Kendra tee keskpiirde ohutusest

*Lugeja juhtis tähelepanu, et rahvasuus levinud “lamav politseinik”, “pikutav miilits” ja künnis ei ole üks ja sama asi: kiirusetõkkeid on mitut sorti, “lamav politseinik” on plastikust või kummist valmistatud künnis, mida kohtab näiteks parklates, bensiinijaamadest väljasõitudel jne. ning erksavärviline, näiteks musta-kollasetriibuline.

Kaanepilt: Ylle Tampere

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.