Lugeja foto: kas Kirdalu-Tagadi teelõigu keskpiire on jalakäijale ohtlik?

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Murelik liikleja saatis meile pildi Kirdalu-Tagadi teelõigult, kus keskpiire sõiduradade vahel takistab möödasõite kuid paneb kitsikusse ka teepervel liikuja kui teel sõidab suur veok või niidutraktor. Saatsime foto kolmele eksperdile, kellel palusime liikluslahenduse ohtlikkust või ohutust selgitada. 
Keskpiire

Lugeja pilt

Tallinn–Rapla–Türi tee 17,6–21 kilomeetril Kirdalu–Tagadi teelõigul on tehtud keskpiirdega liikluslahendus. Sellel lõigul ei ole võimalik sõidukitel möödasõitu teha. Tee serval võivad liikuda jalakäijad ja ratturid, aga traktori või suure reka puhul läheb neil kitsaks.

Piirde ehitamist panid pahaks nii kohalikud elanikud kui vallajuhid, mullu detsembris see siiski valmis. Liikleja, kes meile pildi saatis, sõidab tihti nimetatud lõigul, ja tabas olukorra, kus niidutraktor hõivas nii sõiduraja kui ka teeserva – kui seal oleksid samal ajal liikunud jalgratturid või jalakäijad, pidanuks nad n-ö põõsasse hüppama. 

“Kasutan väga tihti Tallinn-Rapla maanteed ja poolel teel Raplasse asub umbes 4 kilomeetrine lõik, millel ilmselt turvalisuse tagamiseks on kahe rea vahele tõmmatud metallist piire. Möödasõitu teha pole võimalik.

Sellel lõigul on teeääred aga kitsad. Samas aga on kõrval asulad – ehk inimesed kulgevad sellel teel palju jalgsi või jalgrattaga.

Maanteratturitel, kellel enne oligi mingi võimalus teha pikem ots Tallinnast Pärnusse, kasutades Pärnu maantee asemel ohutumat ja vaiksema liiklusega Rapla-Türi maanteed, siis nüüd on see võimalus nullitud.

Olen ennegi tähele pannud, et kui teelõigul satub sõitma suurem veoauto, siis selle parem ratas on teepervel, sest ka sõidutee osa on väga kitsas. Reka tulles peab jalakäija või rattur hüppama põõsasse.

Saadetud foto on tehtud 8. juuli hommikul. Kui seal tee ääres oleks samal ajal olnud rattur või jalakäija, polekski tal olnud kohta kuhu sõita või astuda. 

Tee äärde tehtud SOS taskud ei lahenda antud probleemi, sest igal juhul on liiklus jupp aega häiritud ja ratturile või jalakäijale või mistahes mittemotoriseeritud liiklejale põhjustatud ülimalt ohtlik olukord.

Ma ei saa aru, kelle huvides selliseid asju tehakse? Liiklust see lei rahusta, pigem vastupidi, sest enne neid lõike tehakse alati väga palju ohtlikke möödasõite, et pildil nähaolevaid “troppe” vältida.

Loogiline oleks, et kui ehitatakse selline piire, siis peaks sellega kaasnema alati ka kergliiklustee, kuhu kaitsetumad liiklejad suunata.”

Janno Vilberg, MNT: tegu on liikluslahenduse katsetusega

Janno Vilberg, Maanteeameti liiklusohtlike kohtade koordinaator ütleb, et Tallinn–Rapla–Türi tee 17,6–21 km on Kirdalu–Tagadi teelõigu keskpiirdega liikluslahenduse puhul tegu katsetusega:

“Selle teelõigu (3,4 km) näol on tegemist keskpiirde liikluslahenduse katsetusega 1+1 sõidurajaga teel, kuhu ei ole paigaldatud ainult tee teljele põrkepiire vaid rajatud on ka SOS taskud hädapeatumiseks (sh alarmsõiduki – kiirabi, politsei mööda laskmiseks) ning ristmikele vasak ja tagasipöörete hõlbustamiseks pöördesilmusrambid, vastav tähistus märkide ja viitadega.”

Janno Vilberg lisab, et liikluse korraldamise põhimõtted – märgid, viidad, ristmike lahendused ja SOS taskud – on sarnased 2+1 sõiduradadega teelõikudele, mis on rajatud varasemalt Tallinn–Tartu ning Tallinn–Pärnu–Ikla maanteedele.

“Teelõik valiti katselõiguks, kuna seal on liiklejatele mitmed ohutegurid: suur liiklussagedus, lauged kurvid ning mitmed toimunud laupkokkupõrke õnnetused (hukkunud 1 ja viga saanud üle 10 inimese).”

Lõik on sobiv ka seetõttu, et ei ole bussipeatusi, ning elamuid ja mahasõite on mõned üksikud. Asumid jäävad antud lõigust eemale, puuduvad ka nn tõmbekeskused (kauplused, muud teenusepakkujad) ning seetõttu on ka jalakäijate ja jalgratturite liikumist nimetatud lõigul minimaalselt.

Ratturid ja jalakäijad saavad kasutada ümbersõiduteed

Kui peaks juhtuma mõni intsident ja liiklus vajama ümbersuunamist, saab kõrvalmaanteede kaudu ümber sõita, muul ajal saavad ümbersõiduteed kasutada jalgratturid, matkajad, sportlased. “Lähiajal paigaldame ka vastava viitamise liiklusmärkidega,” kinnitab Janno Vilberg.

Vilberg selgitab, et enne metallpiirde paigaldamist hinnati möödasõitude võimalust ja ohutust pärast katselõigu lõppemist mõlemas sõidusuunas.

“Möödasõitude tegemine on ohutu, kui seda teha reeglite järgi ja kaasliiklejatega arvestades,” kõneles Vilberg, kes on seisukohal, et liiklus sujub katselõigul normaalselt.

“Tõenäosus, et lai sõiduk ja jalakäija või jalgrattur liiklusruumis selliselt kokku saavad, millele ka küsija viitab, on väga väike, kuid kui see peaks mingil juhul nii minema, siis lõigul olevad ristmikud, silmusrambid ja SOS taskud võimaldavad siiski mööduda.”

“Loodame ka liiklejate viisakusele ja mõistlikkusele, vajadusel tuleb valida sobiv sõidukiirus, vastavalt liiklus- ja ilmaoludele,” võtab Maanteeameti liiklusohtlike kohtade koordinaator teema kokku.

Juri Ess, Liikluslab: juhid tunnevad, et nende vabadust piiratakse

Liiklusekspert, Liikluslab.ee õppekeskkonna eestvedaja Juri Ess ütleb, et on igati tervitatav kui liiklejad juhivad tähelepanu liiklusohutuse probleemidele. 

“Mina vaatan probleemi laiemalt. Pildil olevat olukorda ma kommenteerida ei julgeks. Näha on, et teepeenar on kitsas, aga teid projekteeritakse lähtudes sõidukite keskmistest mõõtmetest. Ressursid on alati piiratud ning ei ole võimalik lähtuda normist laiematest sõidukitest,” selgitab Juri Ess tausta.

“Laiematel sõiduradadel kiputakse sõitma kiiremini, ja see mõjutab liiklusohutust negatiivselt. Kas üksik laiem sõiduk on seal ohtlikum kui juhid, kes massiliselt ületavad kiirust? Mul pole andmeid, et vastata.”

Kergliiklusteed tuleb rajada läbimõeldult

Juri Ess on veendunud, et nimetatud teelõigule on tehtud kindlasti liiklusohutuse auditid, kus on arvestatud nii teede projekteerimisnormide kui ka ohutusega, k.a. kergliikluse tihedusega. 

“Kergliiklusteedega on sama teema – meil pole raha, et ehitada neid igale maanteele. Tuleb teha valikuid, kuhu ehitame täna, kuhu ehitame järgmisel aastal ja kuhu ei ehita üldse. Seejuures tuleb kaaluda, kus kergliiklustee, kui see rajada, parandaks liiklusohutust olulisemal määral. Peame olema realistid.” 

Põhjamaades töötab keskpiirde lahendus hästi

Keskpiirete osas saab viidata teiste riikide kogemusele – Põhjamaades töötab see lahendus hästi. Eestis hakati ehitama 1+1 ja 2+1 keskpiirdega teid vaid mõned aastad tagasi.

“Juhtidele need kindlasti ei meeldi, sest piiravad nende vabadust otsustada, kus teha möödasõitu ja kus mitte, kas aga keskpiirete ees tehakse tõesti ohtlikke möödasõite? Seda peaks uurima,”  tõdeb Juri Ess.

Ain Kendra, volitatud teedeinsener

Ain Kendra, volitatud teedeinsener ja liiklusohutuse audiitor on ise antud teelõigu igapäevane kasutaja ja leiab, et probleemi püstitus on õige. Keskpiirdest on ta ka varem pikemalt kirjutanud:

“Enamgi veel,probleeme põhjustavad peale traktorite ka neljarattalised autolaadsed tooted, mida seadusandja soovil mopeedideks nimetatakse, aga ka liiklejad, kellele antud lõik või ka laiemalt keskpiirdega 1+1 lahendus ei ole igapäevane ja seetõttu võetakse kiirus oluliselt madalamaks (60-70 km/h).”

Maanteeameti eksperdid on seisukohal, et keskpiirde rajamine Kirdalu-Tagadi lõigule õigustab end kuna enam ei tehta ohtlikke möödasõite. Ain Kendra ütleb, et ei PPA ega ka LKF statistika seda väidet ei kinnita.

2016-2020 on nimetatud lõigul LKF andmetel toimunud 4 avariid:

  • tagant otsasõit ristmikualas (2016), varakahju 670 eurot
  • ristmikuõnnetus (2018) – varakahju 3054 eurot
  • ühesõidukiõnnetus (2019 detsembris) – juba uues piirdes, varakahju 1183 eurot
  • möödasõit (2018) – kahju 732 eurot.

Kõnealune teelõik. Joonis: Ain Kendra

“Varasemal ajal (2012-2015) on LKF andmetes kuus avariid, kuid sedavõrd vanade andmete põhjal ei tohiks nii radikaalseid lahendusi teha,” arvab liiklusaudiitor Kendra.

“Teeregistri kaardirakenduse alusel on alal kirjas neli avariid aastatest 2013-2018 (4 vigastatut ja 1 hukkunu), kus 2013. oli tõepoolest hukkunuga avarii vastassuunavööndis, mis võib viidata ebaõnnestunud möödasõidule, kuid selline järeldus eeldaks konkreetse õnnetuse andmetega tutvumist,” lisab ta.

2013. aastal toimus lisaks ristmikul avarii, kus sai 2 inimest kannatada,  ja 2015 teelt väljasõit (1 vigastatu) ning 2018 kokkupõrge loomaga (1 vigastatu).

“Kui põhjus on ohtlikes möödasõitudes – mida paraku õnnetuste statistika ei tõesta – tuleb möödasõit keelata. Seni seda tehtud ei ole,” selgitab Ain Kendra.

Ta lisab, et on omavahelises vestluses ametnikega küsinud, miks pole möödasõitu keelatud, ja saanud vastuse, et eeldati, et keeldu ei austata ning jäeti möödasõidukeelu rakendamise vahele ja rajati keskpiire.

Kendra lisab veel, et 2012. aastal valminud Harjumaa kergliiklusteede teemaplaneeringus on sellele teelõigule planeeritud kergliiklustee koos maantee eelprojektiga. Praegusele ristlõikele kergliiklejad ei mahu, see asjaolu on kergpiirde rajamisel kahe silma vahele jäänud. 

“Mis aga liiklussagedustesse ja ristlõigetesse puutub, siis teemat on 2020. aastal kaitstud magistritöös uuritud ja jõutud järeldusele, et 1+1 ristlõike rakendamiseks on valitud väga vale ala,” leiab Kendra veel ühe nüansi.

“Kuni Kohilani tuleks välja ehitada 2+2 ristlõikega tee. Mulle kui Kohila elanikule see järeldus meeldib,” võtab ta teema kokku.

On siis ohtlik või ei ole!?

Kokkuvõttes püüdis meie lugeja (kelle isik on toimetusele teada) pildile küllalt harva ent väga ohtliku olukorra – ja eksperdid jäävad igaüks oma arvamusele. 

Janno Vilberg ja Juri Ess loodavad liiklejate mõistuspärasusele ja Ain Kendra välja toodud statistika selles meid ju ka veenab – avariisid ei ole nimetatud teelõigul õnneks üleliia tihti. 

Muidugi oleks tore, kui Kohila, mis on üks Tallinna satelliitelupiirkondi, saaks kiire 2+2 ühenduse. Samas ei saa lähiajal selle lahenduse sündimisele loota, sest ressurssi igale poole ei jagu. 

Janno Vilberg viitab, et tegu on katselõiguga – võibolla võetakse keskpiire ühel päeval maha ja asendatakse nr. 352 liikluskorraldusvahendiga?

Igal juhul on Maanteeametis aru saadud, et kergliiklejad ja jalakäijad peavad ohutult saama liikuda ning nendele pannakse välja suunaviidad ümberkäiguteele. 

Meile kõigile on pildile püütud hetk äratuskellaks: liiklus on täis ootamatuid olukordi ja ainus, mida igaüks meist saab liiklejana teha, on seista hea iseenda ja kaasliiklejate käekäigu eest, rakendades mõtlemisaparaati ning ka empaatiavõimet. Olukord oli hirmutav ent tublid autojuhid lahendasid selle veatult, tõsi, oma närvikuluga. 

Kaanepilt: Maanteeamet

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.