blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Ekspert: mitte uus seadus ei tõsta autojuhtide kvaliteeti vaid õppur peab ise pingutama9 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
1. veebruarist 2020 kehtib uus riiklike teooria- ja sõidueksamite vastuvõtmise kord. Juri Ess, kes on üks riikliku teooriaeksami küsimuste koostajatest, lahkab uuendusi põhjalikumalt. Ta leiab, et autojuhtide kvaliteeti ei tõsta mitte uus õpi-ja eksamikord vaid pühendunud ja teadlikke valikuid tegev õppur.

1. veebruarist kehtima hakanud uus riiklike teooria- ja sõidueksamite vastuvõtmise kord kui ka autokoolidelt nõutavad õppekavad toovad kaasa rea muudatusi nii õppeasutuste kui ka õppurite jaoks.

Autokoolide jaoks tähendavad muudatused peamiselt kahte olulist muutust – nad peavad koostama ning kasutusele võtma õppekavad.

Autokooli õppureid tuleb sõidutundides ette valmistada senisest erinevateks eksamiharjutusteks ja õppeplatsid tuleb õppeala uute harjutuste jaoks kohandada.

Autokoolis õppijatel tuleb suhtuda protsessi tõsiselt: kuna uus süsteem on paindlikum, võimaldab see oma tempoga asjad selgeks saada. Eksamil enam üksnes küsimuste pähetuupimisega tulemust ei tee.

Mis muutub autokoolide jaoks?

Autokool nagu iga teine koolitaja peab koostama endale õppekava. Seejuures lähtutakse seadusandlusega etteantud reeglitest ja jämedalt kord kümne aasta tagant need reeglid muutuvad.

Eelmine suur muudatus tehti 2011. aastal ja tõi endaga kaasa palju probleeme ning lõppkokkuvõttes ei täitnud seatud eesmärke.

Sisuliselt tekkis olukord, kui autokoolid tegid näo, et töötavad õppekava järgi, kuid tegelikkuses õpetati tulevasi juhte nii nagu seda vajalikuks ja õigeks peeti.

2020. aastal kehtima hakanud muudatused annavad autokoolidele ausalt rohkem vabadust ja õppekavade keskmes on tulevane autojuht. Samuti on õppekava paindlikum.

Näiteks pidi vanas õppekavas ära määrama, kui palju aega pühendatakse igale autokoolis läbitavale ainele. Seejuures on oluline märkida, et õppurid on erinevad ja autokool ei saa määrata tundide arvu, mis sobiks kõikidele õpilastele.

Kui ainele läks ettenähtust rohkem aega, siis tähendas see automaatselt lisaks ka sõidutunde. Kujutage ette, et õppur tuli autokooli, maksis koolituse täies ulatuses kinni kuid teisel sõidutunnil (teemaks sõiduki käsitsemine), öeldakse, et ta ei saanud ettenähtud ajaga hakkama ja peab võtma lisatunde.

Kuidas sellisel juhul reageerida? Et arusaamatusi vältida, märkis sõiduõpetaja õpingukaardile lihtsalt järgmise teema – autojuhikandidaat jätkas õpingut talle sobivas tempos ja õpingukaart elas oma elu.

Uued juhi ettevalmistamise reeglid tõid kaasa ka uued „eksamiharjutused“, mille sooritamist kontrollitakse õppeplatsil ja linnaliikluses.

B-kategooria eksamil kadus ära harjutus “Tagurdamine pöördega vasakule või paremale”, mis omal ajal tekitas palju küsimusi.

Ühtlasi kaotati harjutus “Sõidu alustamise tõusul”. BE-kategooria sõidueksam toimub edaspidi kahes järgus: alguses plats ja siis linn.

Kõige suuremad muudatused puudutavad aga rasketehnikat. Uute harjutuste skeemide ja kirjeldusega saab tutvuda näiteks liikluslab.ee lehel (rubriik “Autokoolidele” – “Sõidueksami harjutused alates 01.02.2020”).

Mis muutub juhiloa taotleja jaoks?

Tulevased sõiduauto- ja mopeedijuhid peavad olema valmis suurendatud õppemahuks. See tähendab baaskoolituse suuremat hinda, kuid ei pruugi tähendada, et lõppkokkuvõttes läheb autokool kallimaks.

Asi selles, et 23 sõidutunniga on peaaegu võimatu valmistada ette head autojuhti, kes oleks võimeline iseseisvalt ning ohutult sõitma.

Seega võetakse autokoolis reeglina ikka lisasõidutunde, mille hind võrreldes baaskoolituse tunni hinnaga on kõrgem. Suurendatud õppemaht tähendab edaspidi õpilastele, et nad saavad rohkem sõidutunde madalama hinnaga.

Kes aga saavad selles kontekstis kannatada, on väiksemates kohtades õppivad tulevased autojuhid. Võrreldes suurte linnadega nagu Tallinnaga, on liiklus seal palju lihtsam ja rahulikum ning sõidueksami tulemused märksa paremad.

Näiteks Hiiumaal on B-kategooria sõidueksami sooritamise tase 81%, Harjumaal vaid 32%. Statistikast ei selgu, kui palju võetakse lisasõidutunde Hiiumaal ja kas üldse võetakse.

Samas võib eeldada, et Tallinnas võetakse rohkem sõidutunde kui Kärdlas, seega Kärdla tulevastele autojuhtidele on koolituse hinnatõus valusam.

Kas uus teooriaeksam on lihtsam kui vana?

Pigem on uus teooriaeksam raskem, sest eksamil saab läbi kukkuda vaid kahe veaga. Eksamil jagatakse küsimused 2 kategooriasse: liiklusohutuseteemalised ja muud teemad.

Näiteks on B-kategooria eksamil kokku 40 küsimust, millest 10 käsitlevad liiklusohutust. Kui kokku „lubatakse“ kuni 5 viga, siis ohutuse küsimustes võib olla kõige rohkem üks viga. Kaks viga neis küsimustes toob läbikukkumise.

Uued teooriaeksami küsimused võeti kasutusele 2018. aasta juunis. Küsimusele on ainult üks õige vastusevariant ja senisest teine suunitlus. 2020.a veebruaris ei muutu selles osas midagi ja samu küsimusi kasutatakse ka edaspidi.

Üks suur muutus on eksami ajapiirang. Igal kategoorial on omad eksamireeglid, kuid üleüldiselt on uue korra järgi ühe küsimuse vastamiseks vähem aega. Näiteks kui seni oli B-kategooria eksamil 30 küsimust ja aega anti 30 minutit, siis nüüd on 40 küsimust ja 30 minutit.

Kas uus sõidueksam on “lumehelbekestele”?

Sõidueksami protsess uuenduste käigus ei muutu. Uued reeglid tähendavad, et mõnes kategoorias pikendati eksami kestvust (näiteks A-katil on nüüd „vähemalt 35 min“ asemel „vähemalt 45 min“). Reaalses olukorras keskmine pikkus ilmselt siiski ei muutu.

Tulid uued eksamiharjutused, kuid neid hakatakse õpetama autokoolides samamoodi, nagu õpetati „vanu“ harjutusi. Seega ka uued harjutused olukorda ei muuda.

Suur muudatus on eksami hindamise metoodikas. Eeldatavati toob uus hindamissüsteem kaasa teatud sõidueksami sooritamise taseme tõusu.

Seda kahel põhjusel. Esiteks, kaotati „kriitiliste vigade loetelu“. Näiteks: kui enne tähendas kollase fooritule eiramine automaatset läbikukkumist, siis nüüd jäetakse see eksamineerija otsustada.

Kui muus osas käitus eksamineeritav eeskujulikult, sõitis kindlalt ja ohtlike olukordi ei tekitanud, siis on eksamineerijal õigus teda „läbi lasta“.

Teiseks lisandub tavapärastele hinnangutele „arvestatud“ ja „mittearvestatud“ veel ka „arvestatud märkustega“. See tähendab, et osa „mittearvestatud“ tulemusi asendavad tulemused hinnanguga „arvestatud märkustega“.

Kui veel jaanuaris oleks kollase tule eiramine endaga kaasa toonud tulemuse „mittearvestatud“, siis veebruaris on see „arvestatud märkustega“.

Juhiloa taotleja jaoks tähendab see, et ta saab juhiloa küll kätte, kuid tal soovitatakse olla tähelepanelikum fooritulede järgimisega.

Seega öelda, et sõidueksamil puuduks seos reaalse eluga või et see oleks liiga lihtne, öelda ei saa. Pigem on eksamil vaja sõita nagu sõidaksid tavaliselt igapäevaliikluses, ainult selle vahega, et sulle öeldakse, kuhu sa sõitma pead.

Kui sa oled eksamiks valmis (loe – oskad iseseisvalt ja ohutult juhtida sõidukit), siis sul pole ka midagi karta. Kui sul on aga probleeme näiteks parkimisega või ringristmikega, siis tõenäoliselt sa ikka läbi ei saa.

Kas “lehekesega” juhtide kvaliteet tõuseb või langeb?

Uue koolituse ja eksamikorra puhul on kõige tähtsam küsimus, mis kvaliteediga on edaspidi “lehekesed”, kes teedele jõuavad – kas nad tulevad tavaliikluses toime, suudavad asjakohaselt tegutseda või on hoopiski eluvõõramad?

Siinkohal tuleb selge joon tõmmata B-kategooria sõidukijuhtide ja teiste juhtide vahele: kõige probleemsem on just B –  mullu sooritasid sõidueksami 78% A-kategooria juhtidest, 69% C-kategooria juhtidest ja kõigest 43% B-kategooria juhtidest.

See toetab argumenti, et sõidueksamil kukutakse läbi ennekõike just vähese sõidukogemuse tõttu. Ega siis A- ja C-kategooria juhid ei tunne liiklusreegleid paremini kui hiljuti autokooli lõpetanud inimesed, aga nad sõidavad rohkem.

Seega eeldan, et suurem õppemaht (30 sõidutundi senise 23 asemel) avaldab positiivset mõju ja ka need õppurid, kes ei tahtnud erinevatel põhjustel võtta lisasõidutunde ja lihvida oma sõiduoskusi professionaalse õpetajaga, on nüüd sunnitud sõitma rohkem.

Mis puudutab algaja juhi käitumist liikluses – siin sõltub kõik ennekõike juhist. Kui sa saad juhiloa kätte ja hakkad kohe sõitma liikluses iseseisvalt (või kogenud juhi juurdeolekul), siis eeldan, et sinust tuleb hea autojuht.

Kui sa aga paned juhiloa riiulisse ja istud rooli aasta pärast, siis on halb lugu. Autosõit ei ole jalgrattasõit, seda peab (vähemalt esialgu) pidevalt harjutama, muidu lähevad ka elementaarsed asjad meelest ära ning sa ei pruugi liikluses toime tulla.

Kas juhiloa taotleja peaks käima autokoolis?

Ei saa jätta mainimata seda, et kehvades eksamite tulemustes on paljuski süüdi ühiskonna väär arusaam autokoolist ja juhiloa saamisest.

Autojuhikoolitus ei ole lihtne. Liiklusreeglid on keerulised ja nende kasutamine reaalses liikluses on veel keerulisem ja kui põhi on all “pehme”, ehk kooli on võetud eesmärgiga riiklikel eksamitel läbi saada, ei olegi midagi loota.

Kaasaegne sõiduk ei ole vana Lada, seal on palju süsteeme ja abivahendeid, mida juht peab tundma ja oskama neid ka kasutada.

Õppimine autokoolis ei tähenda liiklustestide pähe tuupimist – sinu teadmistest ja oskustest sõltub liiga palju ning sa pead kindlalt teadma, kuidas teel käituda.

Kui sa ei sõida õpetajaga regulaarselt ehk vähemalt kord või kaks nädalas, siis varem õpitu läheb kiiresti meelest ära ja kukud kohe sammu või kaks tagasi.

Ja kõige tähtsam – sa ei lähe autokooli juhiloa pärast, sa lähed sinna selle jaoks, et sinust saaks hea autojuht, kes on ohutu nii enda kui ka teiste jaoks.

Kuidas valida õiget autokooli?

Kõik algab kliendist ehk õppijast. Kui soovid lõpetada autokooli võimalikult kiiresti ja odavalt, siis leiad turult vastava pakkumise.

Mida rohkem on nõudlust odava ning küsitava kvaliteediga teenuste vastu, seda rohkem autokoole seda teenust ka pakuvad.

Ja kui enamus õppijaid valivad autokooli üksnes hinna järgi, viib see paratamatult hindade üksteise võidu alandamise ja ühtlasi ka kvaliteedi alandamiseni, sest tasuta lõunaid ei ole olemas. Tulemuseks on kehva kvaliteediga uued juhid.

Seega võtke asja tõsiselt, planeerige oma aega ja olge valmis õppima ja investeerima enda teadmistesse. Me võime muuta seadusi ja määrusi, kuid kui inimesed ei muuda oma suhtumist juhikoolitusse, siis see ei anna tulemust.

Autokooli valima hakates tuleks lähtuda eksami tulemustest, sest need iseloomustavad koolituse kvaliteeti. Õppekava hind on kahtlemata oluline, kuid kehva tasemega odav kool läheb lõpuks kallimaks kui hea autokool.

Näiteks, oletame et ühes autokoolis maksab koolitus 100 eurot rohkem kui teises, kuid odavamas koolis on statistika järgi õpetamistase märksa halvem.

Tundub, et 100 eurot on suur vahe, kuid ei tohi unustada järgmist: riiklik sõidu korduseksam maksab 40 eurot ja seda tuleb mõnikord oodata mitu kuud. Selle aja jooksul tuleb võtta lisaks sõidutunde (vähemalt 2 nädalas).

Eesti autokoolidest saab ülevaate portaali valiautokool.ee kaudu. Seal on esindatud kõik Eestis tegutsevad koolid ning saab filtreerida linna, koolituseliigi (kategooria, õppeviis) ja hinna järgi. Samuti saab võrrelda eksamite statistikat.

Portaal uueneb järjest. Veebruari jooksul lisandub 2019. aasta eksamistatistika ja uuenenud hinnad. Avaldatakse veel ka autokoolide pingeread kategooriate ja linnade lõikes. Samuti saab esitada portaali kaudu küsimusi spetsialistidele.

Ka maanteeameti lehelt leiab autokoolide statistika, aga seal puudub hinnavõrdluse võimalus.

Kaanepilt: Ylle Tampere

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com