blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com

Lätis avati rehvide ümbertöötlustehas, kuhu läheb ka Eestis kogutud kraam2 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
SIA ECO Baltia avas Lätis kaasaegse autorehvide ümbertöötlustehase, mis plaanib aastas utiliseerida 6500 tonni peamiselt Lätist, aga ka mujalt Baltimaadest kogutud vanarehve. Investeering tehase valmimisse oli ligi 2,6 mln eurot.

SIA Eco Baltia on taaskasutusorganisatsioon, mis kuulub Eco Baltia Gruppi ning avas möödunud nädalal Lätis Tukumsi linnas Baltikumi ja ka Euroopa ühe moodsaima rehvide ümbertöötlustehase.

Tukumsi linna teavad eestlased kui Läti roosipealinna, nüüdsest võib seda Kurzeme äärealal asuvat linnakest ka kummipealinnaks nimetada, sest edaspidi töödeldakse suur osa meie vanadest autorehvidest siin.

Ümbertöötlustehase koguvõimsuseks arvatakse kuni 10 000 tonni vanarehve aastas, esialgne tootmisplaan on väiksem: Baltimaadest kogutakse aastas 6500 tonni kulunud autorehve ja valmistatakse neist graanuleid ja kütust.

Aastas vähendab sellise rehvikoguse ümbertöötlemine umbes 26 600 tonni CO2 paiskumist atmosfääri. See kogus võrdub 4 200 majapidamise keskmise aastase elektritarbimise tulemusena tekkivate heitmetega.

Tukumsi tehas on varustatud kaasaegseimate saada olevate mehaaniliste ümbertöötlusseadmetega. Tegu on esimese sellist tüüpi tehasega Lätis, mille tehnoloogiad teevad silmad ette ka paljudele Euroopa tehastele.

Moodsad seadmed vähendavad ja ennetavad saasteriske, tootmisprotsess on energiatõhus ja ökoloogiliselt säästlik.

Graanuleid hakatakse ka eksportima

Ümbertöötluse käigus vanarehvid ribastatakse, saadud toore suunatakse taaskasutusse. Jääkidest saab teha kütust, mida põletatakse spetsiaalsetes ahjudes fossiilkütuse asemel.

Vanarehvidest eraldatakse töötlusprotsessis metall ja tekstiil, allesjäävast kummist toodetakse eri suuruses graanuleid, mille kasutusvaldkond on üpris lai.

Graanuleid kasutatakse näiteks mänguväljakute ja palliplatside kummikatte ning asfaldi ja bituumeni segude jaoks vajaminevate lisaainete tootmiseks. Osa graanulitest läheb eksporti.

„Üks ringlusmajanduse nurgakivi on jäätmete ümbertöötlemine uueks tooraineks. Rajatud tehas saab olema oluliseks investeeringus ka Läti keskkonnaprobleemide leevendamise ja majandusliku arengu seisukohalt,” rääkis avamisel SIA Eco Baltia juht Jānis Aizbalts.

Tänu uuele tehasele saab Läti ja Baltimaade rehvijäätmeid utiliseerida ja taaskasutada prügilaid koormamata ja ümber töödelda ka aastakümneid kogunenud vanad rehvid. Lätis on see võimalus varasemalt puudunud.

“Lisaks võimaldavad kasutusele võetud tehnoloogiad tulevikus ümber töödelda ka elektrijuhtmeid, mis on üks viimaseid jäätmete ümbertöötlemise suundi Lätis,“ lisas Aizbalts.

Taaskasutamine on tähtis rehviringluse tsükli osa, mistõttu on oluline seda võimalikult palju teha riiklikes ettevõtetes, tagades seeläbi parema läbipaistvuse ja tuginedes vähem välismaistele ümbertöötlustehastele.

Eco Baltia grupp laiendab ümbertöötlustehasega oma tegevust. Seni on ümber töödeldud pakendeid. Tehase vajadust kinnitavad mitmed ebaseaduslikud rehvimäed Läti eri paikades.

Osaühing SIA Eco Baltia on taaskasutusettevõte, mis osutab Lätis jäätmete käitlemise, koristamise ja teede korrashoiu teenuseid, toorainete sorteerimist ja müüki ning rehvide ümbertöötlemist.

SIA Eco 2018. aastal ulatus Baltia vide käive 16,35 miljoni euroni. Ettevõttes töötab 290 inimest. Eco Baltia grupp on suurima käibega keskkonnajuhtimise organisatsioon Baltikumis.

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com