Tallinna linnaisad on teinud suuremeelse žesti ja kutsuvad pealinnas liiklejaid üles teada andma “ohtlikest löökaukudest”. Olgem ausad, pole olemas ohtlikumat või ohutumat löökauku – autoga ootamatult auku vajumine on igal juhul tehnikat (ja tervist) kahjustav kogemus. Sellegipoolest ei tasu augu kohale nutma jääda vaid helistada ja kirjutada kuhu vaja.

Teede lagunemine on lõputu probleem. Tänavune lumerohke talv ning rabelevad temperatuurid, vaheldumisi jää, vesi ja lumehanged, teedele loobitud sool, mööda asfalti klõbisevad naastrehvid, rasked veosed, halvasti pandud “lapid” teel, ja kümned muud vajakajäämised on Tallinna teed juba muutnud õudusrajaks. Polegi vaja olla oskamatu ja hooletu sõitja, et autol “kruvid lahti põrutada” või veermikku vigastada.

Võtame näiteks Nõmme: talvega on tänavatele kogunenud soliidne jää- ja lumekiht, õnneks soola kõrvalteed ei ole liiga palju saanud. Taevast kukkuv vihm ja termomeetri plusspoolele kerkinud kraadid sulatavad jääkihi kiiresti, muutes selle urbseks.

Piisab paarikümnest autost, et jää roopasse sõita. Roobaste kõrval haigutavad suured ja sügavad augud, mis küll pole nii teravate servadega kui asfaldisse tekkivad löökaugud, aga põrutavad sellegipoolest korralikult.

Autojuht peab olema oma liigutusis täpne ning kindlameelne ja proovima vältida nii roopasse vajumist kui ka aukudesse sõitmist. Kitsastel tänavatel tipptunnil ei ole aga põrutustest pääsu, sest vastu tulevad sõidukidki peavad tänavale ära mahtuma.

Löökaukudest anna MUPOle teada

Asfaldisse tekkinud suurtest pragudest ja löökaukudest saab teada anda MUPO lühinumbril 14 410 või saata kiri kommunaal@tallinnlv.ee.

Linnaisad lubavad, et löökaukude parandamisega tegeletakse võimalikult ruttu, ka talvisel ajal – ehkki talvine kohapeal regenereeritud mustsegu ei anna sama kvaliteeti, mis tavaline asfalt, on see ikka parem kui mitte midagi.

Suvel tuleb remondimeeskond masinatega uuesti ja täidab augud vastupidavama seguga.

Autojuhid omakorda võiksid jälgida, et värskelt “situtatud” aukudest kohe läbi ei kima, talvine segu lendab nii lihtsalt minema ja kogu töö – mis nagunii on paras pakazuhha – lendab vastu taevast.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti lepingupartner teeb avariiohtlike löökaukude remonttöid iga päev, ja koguni kolme brigaadiga (kaks päeval ja üks öösel).

Sel talvel on remonditud 2700 m2 teekatet, eelmisel ja üle-eelmisel aastal olid need numbrid vastavalt 7000 m2 ja 14 000 m2 ning talve lõpuks jõutakse ilmselt eelmiste aastate tasemele.

Linnakodanikud pole vinguviiuldamise võimalust ilmselt veel avastanud: linnaisad annavad teada, et eelmise nädala seisuga on Tallinnas fikseeritud 20 koheselt remonti vajavat löökauku, mida hakataksegi parandama.

Tallinnas aetakse talvel (löök)auku ligi 400 000 eurot

Löökaugud tekivad üldise arvamuse kohaselt kas teekatete kulumisest naastrehvide kasutamise tagajärjel või tee materjalide omaduste muutumisest aja jooksul, samuti mõjub teekattele hävitavalt raskeveoliiklus.

Lagunemise protsesse kiirendab märg teekate ning sulamis- ja külmumistsüklite vaheldumine. Seda, milliseid nõudeid tuleb täita pragude ja aukude parandamisel, saab lugeda majandus- ja taristuministri määrusest.

Talvel on võimalik teid remontida ainult kohapeal regenereeritud mustseguga, seetõttu likvideeritakse kuni kevade saabumiseni eeskätt magistraalidel ja ühistranspordi marsruutidega seotud tänavatel olevad sügavad ja avariiohtlikud löökaugud.

Suvist asfaltbetoonsegu tootva asfalditehase saab käivitada siis kui ööpäevane keskmine temperatuur on +5 kraadi, see võimaldab alustada suuremahuliste remonttöödega.

Tallinnal on veebruari alguse seisuga talvisele hooldusremondile kulunud 160 000 eurot ning talve lõpuks on see summa vähemalt kahekordne.

Võtkem siis linnaisade lahkest pakkumisest kinni ja andkem löökaukudest teada. Kuna arvesse lähevad üle 20 cm laiad ja rohkem kui 5 cm sügavad augud, peaks MUPO telefoniliinid puha punaseks värvuma. Löökauku ei saa lahterdada “ohtlikuks” või “vähem ohtlikuks”: löökauk on löökauk ja võib sõiduki korralikult ära äestada.

Aastal 2019 otsisime üles viis Tallinna kõige piinlikumas korras tänavat. Kas asjad on vahepeal muutunud?

Jaga

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.