blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Ekspertide oletused: mis võis põhjustada Aerofloti Sukhoi Superjet 100 õnnetuse?5 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
5. mail tegi hädamaandumise Moskvast Murmanskisse teel olnud Aerofloti Sukhoi Superjet 100. Lennuk süttis, katastroofis hukkus teadaolevalt 41 inimest. Lennunduse asjatundjate sõnul on tegu ebatavalise juhtumiga, kus küsimusi on rohkem kui vastuseid.

Lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimine käib kindlat rada mööda, on ääretult põhjalik ja aeganõudev. Kuna küsimus on paljude inimeste turvalisuses, eksimisruumi ei tohi olla.

Äsjase Aerofloti õnnetuse uurimine tekitab asjatundjates aga hämmeldust – ametlik uurimine alles algas, aga juba on meedias antud sõna pilootidele.

Internetis levivad Šeremetjevo lennuväljal toimunud õnnetustest mitmed pealtnägijate filmitud videod, mida omakorda on asunud analüüsima lennundusega lähemalt kursis olevad inimesed.

Oletused ja kuulujutud on paratamatus, mis nii suurte katastroofidega kaasas käivad. Venemaa puhul lisab vürtsi infosulg – ka Sukhoi Superjet 100 õnnetuse puhul oleks korrektne öelda “väidetavalt hukkus 41 hinge”, sest tegelikku hukkunute arvu ükski ametlik raport pole andnud.

Esialgu võivad lennukid vabalt lennata

Vaatame siiski, milliseid oletusi olemasoleva materjali põhjal teha saab. Sukhoi Superjet 100 on Vene päritolu lennuk, mida peamiselt kasutavad Venemaa ja endiste sotsialismimaade lennukompaniid, suurim neist on Aeroflot.

Aeroflot lendab sama tüüpi lennukiga nädalas paar korda Tallinna vahet. Šeremetjevo lennuväljal aset leidnud hädamaandumine ei ole vähemalt esialgu lennukitüüpi maale jätnud.

Piirangute seadmine sõltub ekspertide ja uurijate töö tulemusest. Seni ei ole Euroopa lennuohutusamet ega ükski Euroopa liikmesriik venelaste Sukhoile oma õhuruumis liiklemist keelanud. Näiteks Boeing MAX 8 sai keelu pea kohe pärast teist sama lennukitüübiga juhtunud katastroofi.

Liiga suur kiirus maandumisel, aga miks?

Lennundusekspert Toomas Uibo vaatas lisatud videot ja pani tähele mitut erandlikku momenti: “Esimene mulje on see, et maandumiskiirus tundub olevat liiga suur. Võimalik, et see on petlik, aga samas ebatõenäoline, et piloodid ei osanud õiget kiirust valida. Pigem polnud neil valikut.”

Hea nähtavusega maandab kogenud piloot lennuki edukalt ka juhul kui kiirusmõõdik ei tööta, arvab Uibo: “Võimalik, et nad ei saanud valida. Fotod vrakist näitavad, et tagatiivad olid maandumisasendis, mis on eelduseks õige maandumiskiiruse saavutamisel.”

Järgmisena jääb talle silma lennuki hüplev maandumine:”Taoline hüpe peale esimest kokkupuudet rajaga tekib tavaliselt siis, kui ninatelik puudutab rada enne peatelikut. Pilootide keeles nimetatakse seda “kitseks”.”

Ta lisab, et kui peale esimest “kitse” ei suuda piloot olukorda kontrolli alla saada, tekib progresseeruv “kits” ja see lõppeb tavaliselt halvasti.

“Jällegi, on raske uskuda, et piloodid ei osanud olukorda pareerida. Peale hüpet on lennuki kiirus ilmselt juba varisemise lähedal ja toimub heavy landing, mis purustab peateliku ning saba puudutab maad. Tulekahju on vältimatu.”

Kas uudne tehnoloogia õigustab end?

Superjet on esimene vene lennuk, kus kasutatakse tüürpindade liigutamiseks mitte mehaanilist ülekannet (teraskaableid) vaid hoopis elektrilisi impulsse.

Seda süsteemi tuntakse fly-by-wire nime all ja juhtkangiks on lennukis joystick. Selline juhis on näiteks Airbus lennukitel, aga osa allikate viitel ei ole Sukhoi Superjeti juhtsüsteem mitte Airbusi tarnijalt ostetud vaid on tootja enda arendatud.

Miks ei lastud kütust välja?

Hädaolukorras lasevad lennukid oma kütusevarud välja. Antud õnnetuse puhul sellest aga loobuti. Selgitatud on, et antud piirkonnas oleks see olnud liiga ohtlik.

“Asjaolusid teadmata ei tahaks öelda, kas kütuse väljutamisest loobumine oli õige või vale otsus. Eks see fuel dumpingu võimalus sõltu konkreetsest olukorrast. Kui maandumine on ikka ajakriitiline, siis validki võimalikult kiire mahamineku ega kuluta aega kütuse väljalaskmisele.”

Uibo lisab, et ta ei leia kuskilt märget nagu saks SJ 100 üldse kütust välja lasta: “Üldiselt teevad seda palju suuremad lennukid, kus lubatud maksimaalsete stardi- ja maandumiskaalude vahe on suur. Superjet pole sellest klassist lennuk.”

Iga kaasarabatud kohver võrdub ühe laibaga

Paarist klipist on näha kuidas mööda liugteed väljuvad inimesed, kohvrid käes. Pardateenindajat tuletavad iga kord maandumisettevalmistuste ajal reisijatele meelde, et hädaolukorras tuleb isiklikud asjad sinnapaika jätta. Sel lennul olid reisijad kurdid või lihtsalt hoolimatud.

Šeremetjevo õnnetuse kohta on mitu eksperti öelnud, et piltlikult jäi iga kaasavõetud pagasi eest üks inimene lennuki pardal tulle.

Mis võis juhtuda?

Klipi põhjal välistaks Uibo pilootide poolt tehtud ebaõnnestunud maandumise versiooni. Pigem usub ta, et selles olukorras oli lennuk halvasti juhitav. Samale seisukohale on jõudnud mitmed teisedki eksperdid.

“Olen veendunud, et meeskond tegi maksimumi, et sooritada nendes oludes parim võimalik maandumine, ” lisab ta. “Loodetavasti viivad venelased läbi õiglase uurimise, et katastroofi põhjused kindlaks teha.”

Samas tõdeb Uibo, et kuskil on olemas ka selge motivatsioon probleemidest räsitud Sukhoi projekti päästa. Vene lennunduse uue aja au ja uhkus kipub tuhmuma.

“Pilootide välja toodud ”vead” vaid mõni päev pärast katastroofi on väga kentsakad,” mõtiskleb Uibo. “Neile pannakse süüks, et nad avasid oma kabiini akna – et see justkui soodustas tule levikut.”

“Ent kui lennuki varuväljapääsud olid niikuinii avatud ja inimesed väljusid lennukist oluliselt suurema avause kaudu, kui seda on piloodikabiini aken, siis kuidas saab see põhjustada tule kiirema levimise?” on Uibo hämmelduses.

Ja veel: mootoreid ei pandud seisma? Kuidas saab juurdluseta väita, et see oli pilootide viga? On olemas lennuintsidente, mis on meile selgelt näidanud, et teatud juhtsüsteemide mittetoimimisel ei ole võimalik mootoreid nii lihtsalt välja lülitada.”

Vene lennunduse au ja uhkus tuhmub

Vene lennunduse uue aja au ja uhkus kipub tuhmuma. Õnnetusi ja intsidente uue lennukitüübiga on olnud ehk liiga palju, kuid samas pole ka teised tootjad neist kunagi päriselt pääsenud.

Venelaste lennukimüüki on pärssinud siiani mitmed sanktsioonid, kuid nüüd läheb Superjeti müümine ilmselt veelgi raskemaks.

Tänaseks on toodetud umbes 150 Sukhoi Superjet 100 lennukit, kuid mitmed kliendid on ostu kahetsenud ja lennukitest loobunud. Peamise põhjusena tuuakse mitterahuldav järelteenindus ja lennukite varuosade halb kättesaadavus.

Ent enne kui uurimine pole lõpule viidud, on kõik ülaltoodu vaid oletus. Kaastunne hukkunute lähedastele ja loodame, et Sukhoi Superjetiga juhtunule heidab peagi valgust asjatundlikult ja ausalt koostatud uurimisakt.

Kaanepilt: tootja

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

Jäta kommentaar

five × 2 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com