Neljapäev, 25. aprill 2024
Rootsi MM rallil valitsevad itaalialikud ilmaolud pole täna meie suurim mure: pigem Briti saartele omane pehme talv kostitab meid lõputute tormituultega. Eeloleval nädalavahetusel tuulab UK-s Dennis, meie saame natuke pihta ilmselt pühapäeval ja uue nädala alguses.
Pommtsüklon Dennis

Olete märganud, et me räägime ilmast juba peaaegu sama palju kui inglased? Kui jõulude eel olid paljud rõõmsad, et pakase tulek viibib, siis mustad jõulud ja aastavahetus tundusid pühadekaaperdamisena. Kliimasoojenemine!

Edasi on läinud ikka samamoodi: üksainus pikk, lõputu november, kus ülalt kallab vihma ja alt lödistab muda. Viirusi ja niisama nohutamisi tundub olevat tavalisest rohkem ja kevadväsimus tuleb palju varem.

Aga see on alles algus: suvel saame sääse- ja puugiuputuse ning tõenäoliselt üpris jahedad ilmad. Sest nii on see ju varasemalt läinud: kui pole talve, ei ole ka suve.

See-eest ilmavaatlejatel on põnevust kui palju: kas puruneb järjekordne soojarekord? Kas õnnestub näha tormi, mida võiks võrrelda kuuekümne seitsmenda aasta omaga?

Kui mitte meil, siis Briti saartel saab vihmavarjuga lennata küll: eelmisel nädalal möllas Ciara ehk Sabine, mille riismed tõid Eestis kohati üle 25-meetri sekundis puhuvaid tuulehooge, ja eeloleval nädalavahetusel näitab musklit Dennis.

Dennist on juba nimetatud tõeliseks pommtsükloniks ja praegu kogub see Põhja-Atlandi kohal jõudu. Õhurõhk selle tsükloni keskmes võib langeda väga lühikese ajaga 920 mb lähedale ja isegi alla selle.

Dennis toob laupäevaks ja pühapäevaks Briti saartele uue tugeva tormi. Met Office (UK Ilmateenistus) jagab jooksvalt infot toimuva kohta.

Esialgu on kõik hoiatused nädalavahetuseks veel kollases, ehk “sajab ja tuulab nagu ikka vanal heal Inglismaal”. Met Office’i lehelt saab lugeda ka selle kohta, kuidas tormid oma nime saavad: nimed, muuseas, on juba valmis vaadatud. Pärast Dennist tuleb Ellen. Küsimus, millal see tuleb.

Eestisse jõuab Dennise hingus ilmselt pühapäeval: siis hakkab tuul tugevnema. Meie ilmateenistus lubab pühapäeval kohati kuni 25-meetriseid tuulepuhanguid.

Tormi kese liigub prognoosi kohaselt üle Norra mere ja jõuab esmaspäevaks Põhja-Soome kohale. Meie jääme ilmselt selle kaugesse lõunaserva, aga tormiseks läheb ikka.

Loe siit, kuidas ilmahoiatused jagunevad

Tuulevälja ulatus ja tugevus vajavad veel järgnevail päevil täpsustamist, sest Dennise tegelik trajektoor võib muutuda. 13. veebruaril on ilmateenistuse pikem prognoos aga selline:

Pühapäevaks (16.02) toob Skandinaaviast lähenev madalrõhkkond tiheda lörtsi- ja vihmasaju. Lõuna- ja kagutuul paisub väga tugevaks, puhanguid on 20, saartel ja rannikul 25 m/s. Õhutemperatuur on öösel 0..+3, saartel kuni +5°C, päeval +2..+5, õhtul Lääne-Eestis kuni +7°C.

Esmaspäeval (17.02) liigub madalrõhkkond edasi Botnia lahe põhjatipu suunas ja muutub veel aktiivsemaks ning selle servas tõuseb lõuna- ja edelatuul sisemaal üle 20, saartel ja rannikul üle 25 m/s. Öösel sajab aeg-ajalt sajab vihma ja sadu võib rohke olla, päeval tuleb enam sekka lörtsi ja sajuhulk on väiksem. Õhutemperatuur on ööpäeva jooksul +3..+8°C.

Teisipäeva (18.02) öö jätkub madalrõhkkonna lõunaservas kergete vihmahoogude ja väga tugeva edelatuulega. Päevaks toob madalrõhulohk rohke lörtsi- ja vihmasaju. Tuul pöördub läände ja veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on ööpäeva jooksul +1..+6°C.

Kolmapäeval (19.02) madalrõhkkond kaugeneb, pilved hõrenevad ja suuremat sadu ei tule. Tuul pöördub loodesse ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel 0..-3, rannikul kuni 2, päeval +1..+4°C.

Kõik filifjonkad, kes armastavad katastroofe ja kellele meeldib rajuilm, võivad liituda Facebooki grupiga “Ilmahuvilised” ja hakata jälgima lehte “Ohtlikud ilmastikunähtused Eestis”.

Kes talverõõme nautida tahab, peab aga ilmselt Saamimaale seiklema: seal ulatub lumevaip kaenlaaukudeni ja külma on alla kolmekümne kraadi.

Siin Eestis veame mütsi sügavamalt silmile, kel auto, istub urisedes rooli ja ei mõtlegi enne uut kevadet pesula peale – mis siin ikka raha kulutada, kohe räpane jälle. No eks siis kevadel saab otse töökotta minna kui värv koos poriga maha pestud.

Kaart: https://kachelmannwetter.com/de 

Kaanepilt: Ylle Tampere

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN