Mõõdutundetu armastus nutitelefoni vastu juhib meid vastupanuta väljasuremiseni

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Ligi 2/3 eestimaalastest on oma internetiühendusega nutitelefoni orjad ega ole seda nõus mitte millegi vastu vahetama. Ilmselt pole kaugel enam see aeg, kus surnuid hakatakse matma koos kalli seadmega, sest kadunuke hoiab seda kõvasti oma kangestunud sõrmede vahel.

5. aprillil toimunud mobiilivaba päev on lihtsalt üks kampaaniakorras meeldetuletus, et roolis tuleb tegeleda sõiduki juhtimisega. Seda päeva võib vaadata ka teise nurga alt – kui üks päev peab olema nutitelefonist vaba, siis kas muul ajal võib rahulikult nuhveldada?

Statistikast selgub, et tõenäoliselt see nii ongi – kampaaniapäevaga liitujaid on palju, sest a) üks päev roolis nutitelefonita – kui raske see ikka olla saab?, b) mobiilivabast päevast osavõtt annab järjekordse võimaluse sõpradele sellest sotsmeedias teada anda.

Kui mobiilivabal päeval on vähemalt osa inimesi valmis autos oma nutitelefoni panema silma alt ära, siis muul ajal tundub ju loogiline, et seade on “igaks juhuks” käeulatuses, sest muidu äkki lehvib elu mööda nii, et ei teagi? Kurioosumina tunduvad õnnetused juhtuvad ju alati teistega. Nende lollimatega!

MIS KODULOOM, MIS VANAEMA!?

Koguni 60% eestimaalastest pole Norstati tarbijakäitumise uuringu põhjal valmis kunagi loobuma oma internetiühendusega seadmest. Näiteks kodulooma (kass, koer, tuhkur, kodusiga jt.) vahetaks oma nutitelefoni vaid viiendik kasutajatest.

Kuigi nutitelefonist on saanud inimõigus, soost, vanusest ja tööst olenemata, siis noortel on selle kasutamises keskealistega võrreldes teatav edumaa (või siis on nad valmis andma ausamaid vastuseid): koguni 54% neist haarab hommikul esimese asjana nuhvli järele.

Sinna see hommik läheb: hakkad vaatama kella, järgmiseks viskad igaks juhuks pilgu Instagrami ja FB-sse, siis vaatad üle e-kirjad.

Täiendad oma rakenduste varamut mõne uue põneva vidinaga… Uuringu järgi ei tea 34% kasutajatest üldse, mida nad oma telefoni alla tõmbavad, peaasi, et rakendus on ilus ja värviline. Ja kell – mis see kell siis oligi?

38 protsenti noortest kasutab iga päev nutitelefoni enam kui 3 tundi.
49 protsenti 16–24-aastastest noortest haarab hommikul esimese asjana peale silmade avamist kätte telefoni.
Nutiseadme puudumine tekitab 57 protsendile eestlastest närvilisust.
58 protsenti 16–24-aastastest ning 49 protsenti 25–34-aastastest on tundnud, et peaksid oma nutitelefoni kasutust vähendama.
15 protsenti kõigist eestlastest ning 24 protsenti 16–24-aastastest noortest on sattunud telefoni kasutamise tõttu liikluses sõitja või jalakäijana ohtlikku olukorda.
Naisi ohustab nutisõltuvus pisut rohkem kui mehi.

AUTOSÕIT TAKISTAB TELFA NIBLIMIST

Norstati uuringust tuleb välja, et 15% eestimaalastest on nutitelefoni kasutamise tõttu tekkinud liikluses sõitja või jalakäijana ohtlikke olukordi. Tüüpilised olukorrad on auto ette jalutamine (jalakäija), sõidurajalt kaldumine, ebaühtlane sõidukiirus jne. Katariina on roolimobiilikutest kirjutanud tabava loo.

Isegi ime, et neid, kes julgevad oma lollust tunnistada, on nii vähe. Tegelikkuses kaotab ligi 2/3 kasutajatest närvi kui ei saa telfat näppida.

Nutisõltuvus ja kasvav informatsiooni hulk on viinud inimesed niikaugele, et isegi autoroolis ei suudeta enam keskenduda ühele asjale korraga ning tekib pidev vajadus nutiseadme abil maailmaga ühenduses olla.

Ühiskondlikult on nutisõltuvus aktsepteeritav – ka see tuleb Norstati uuringust ju välja. Nimelt leiab valdav osa vastanutest (87%), et asi pole üldse hull ja nutitelefoni võib rahus edasi näppida, sest isiklikke suhteid see tegevus ei kahjusta.

Tööl ja koolis käivatest inimestest 94% väidavad, et lakkamatu nuhveldamine ei häiri üldse nende muid tegevusi. Õigem oleks siiski öelda, et ei töö ega õppimine sega nutitelefonis istumist. Vägev!

VAIKSELT JA JÄRJEKINDLALT LOLLIKS

Ärme loo illusioone. Nutitelefoni kasutamine sõiduki roolis või jalakäijana liikluses lõpeb varem või hiljem õnnetusega. Üks pilk nuhvlisse tähendab päriselus vähemalt viit sekundit fookusest väljas olemist.

Viie sekundiga võib jalutada vabalt auto alla, kukkuda lompi, murda jalaluu, vajuda vastassuunda ja põrgata ninapidi kokku teise sõidukiga. Viie sekundiga võib surma saada, nutitelefon käes.

Ohio Ülikooli teadlased on leidnud seose EMOsse sattumise ja nuhvli kasutamise vahel. Kõndides sõnumite trükkimine ei soodusta üksnes tähelepanu hajumist vaid ka ajutegevust. Mis tähendab, et lisaks luumurrule võib saada liigkasutusest tingitud ajuvigastuse.

Suhetest rääkides: nende mitte kahjustamine on samasugune illusioon nagu veendumus “minuga ei juhtu”. Massiline sõnumite saatmine teeb suhte haigeks: silmast-silma kontaktita vabandamine või tülide lahendamine paneb nii mehed kui naised end viletsalt tundma.

HAIGUSTE RAVI, GARANTEERITUD!

Nutitelefoni käest ära panemine on kõige parem ravi igasuguste moodsate jamade vastu. Harjutage sisse lihtne käeliigutus – koduuksest väljudes läheb telefon käekotti, taskusse või laekasse ning seda ei võeta välja enne kui kindel pind taas jalge all.

On olemas rida äppe, millega saab jõu meetodil oma või lähedase nutitelefoni kasutust piirata: Offtime, Moment, Flipd. Jah, kõlab totralt, et Peltsebuli tuleb Peltsebuliga välja ajada, aga kui muudmoodi ei oska, on ehk abiks seegi.

Eestiski on levimas trend, et kohvikud sulgevad Wi-Fi võrke ja paluvad selle asemel nutitelefoni käest ära panna ning suhelda inimestega silmast-silma. On töökohti, kus isikliku nutiseadme kasutust piiratakse. Koolid kirjutavad kodukorra reeglitesse sisse telefonide vaigistamise või õpetaja kätte hoiule andmise reeglid jne.

Autotööstuse tõeline innovatsioon võiks tulla kahe lühikese sammuga: a) sisseehitatud  kahepoolne pardakaamera, mis võimaldaks logist välja võtta muuhulgas juhi ja juhmistunud kaasliiklejate nuhveldamise; b) jõuline leviauk, mis autosõidu ajal summutaks igasuguse netilevi, jättes alles vaid e-Call’ile vajaliku ühenduse.

Kui me ise ei suuda nutitelefoni käest panna isegi siis kui surm suu juures vaid selle asemel üritame sündmust salvestada ja sotsiaalmeedias jagada, tuleb suures plaanis midagi ette võtta.

Või siis mitte, sest vihmaussidel, kelle mass ületab kahejalgsete oma, on inimesest nagunii ükskõik. Meid ongi 4 miljardit liiga palju. Aeg oleks välja surra. Võidab see, kellel on kõige läikivam nutitelefon ja vähem mõistust. Hakkame minema!

Uuring: Tele2, Norstat. Kaanepilt: Pixabay

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.