Automatkaja ABC: mõni asi, mida Euroopa teedest igaüks teada võiks

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Õhtulehe toimetaja Andres Põld veedab oma puhkuse tihtipeale ratastel läbi Euroopa veeredes. Tänavune automatk viis Pariisini välja. Sel korral tegi Andres märkmeid teele jäänud riikide liiklusest, kütusehinnast ja paljust muust. Avaldamegi tema lühiülevaate nähtust – ehk inspireerib see mõnd me lugejat oma automatka julgemalt planeerima.

LÄTI Üllatus üllatus – selle riigi maanteed hakkavad korda saama. Uued teed on paremad kui meil Eestis. Kenasti ja selgelt joonitud ja puha. Ilmselt tänu sellele on ka lätlased nüüd üllatusega märganud, et ühes suunas on ikka üks sõidurada, mitte vähemalt kaks nagu varem. Muidu on Lätis tunne nagu sõidaksid kodus.

LEEDU Vaieldamatult kõige kehvemate teedega riik. Asfaldi jaoks raha pole, küll aga jätkub seda iga pisemagi ristmiku ohutussaare postidega eraldamiseks ja sirgetel teedel kilomeetrite pikkuselt möödasõiduvõimaluste keelamise markeerimiseks.

Rajus öises vihmasajus lisavad ootamatult keset teed välja ilmuvad postikesed muidugi üksjagu sõidulusti, nii et se’s mõttes on leedukad õigel teel.

Kaunasest Poola piirini käib äge teeehitus, mistõttu on ainus võimalus sadade veokite vahel tasapisi nende tempos tiksuda.

Ka on Leedus täiesti alles meil aina harvemini kohatav täielike rullnokkade-sõidumeistrite klass, kelle jaoks liikluseeskirjad on mõeldud tee-ehitajatele või siis taamal rohtu söövatele lehmadele.

POOLA Siin riigis on eriti noobel omada autot, millele on paigutatud turult ostetud lisalaternad. Siis ei pea auto päris enda omi kulutama.

Pealegi saab sellise autoga mängida vihmasel kiirteel mõnusat peitusemängu, sest ees sõitva tagatuledeta auto tegelikku asukohta on rataste alt üles paiskuas vihmapilves päris huvitav ära arvata. Eriti siis, kui kiirus on vähemalt 140 tuuris.

Mis muud, kui tuled maha ja Euroopasse! Ja veel – kui Poola (ka Leedu, Läti ja Eesti) rekkamees on kiirteel otsustanud, et ta peab pool kilomeetrit aeglasemalt ees sõitvast teisest rekkast mööda sõitma, siis ta ka mööd sõidab, võtku see või mitu minutit.

Aga muidu on Poolas tore. Kui vaid Varssavini vastu peaks. Sealt edasi lääne, lõuna ja põhja poole on sellised teed, et Euroopas naljalt paremaid ei leia.

Huvitav, kuidas elatustasemelt meiega võrdne riik on suutnud suure osa vanast teedevõrgust täiesti ümber ehitada, katta kogu maa risti-rästi kiirteedega ja meie ei suuda aastakümnete jooksul ehitada mitte ühtainustki mõnesajakilomeetrist juppi? Piinlik.

Ahjaa – kiirusepiirang 140 km/h on Poolas üsna soovituslik, tegelikult sõidetakse ikka tiba või pirakas tiba kiiremini.

SAKSAMAA Kiirteedel teatavasti kiirusepiirianguid pole, sõida, kui palju gaasipedaali julged vajutada. Aga – kui süttib piirangutest teavitav märk, võtab sakslane jalamaid kiiruse lubatuni maha. Ja sõitab punktipealt nii kiiresti kui märgil kirjas.

Metsikute idaeurooplaste jaoks on see sageli mõistetamatu – miks peab noolsirgel ja suhteliselt tühjal mitmerajalisel teel äkki vaid sajaga sõitma? Äkki testivad sakslased lihtsalt oma elektroonilisi liiklusmärke?

LUKSEMBURG Euroopa rikkaimas riigis on Euroopa üks odavamaid kütuseid. Liitri diislit saab kätte viis senti vähem kui euro eest. Hinda nähes valdasid mind segased tunded, millest ei saa siiani kuidagi priiks.

PRANTSUSMAA Pariisi liiklus on segu lõunamaade anarhiast ja euroopalikust organiseeritusest. Ringteedel on näiteks nii palju sõiduradu, kui palju on autosid, aga ometi suudetakse korraga neljast reast keerata üherealisele teele. Ja keegi ei kargagi autost kurikaga välja.

Lisaks kõikvõimalikud võrrid, rollerid ja tsiklid, mis sõidavad just seal ja täpselt nii kiiresti, kui parasjagu võimalik on.

Omaette teema on muidugi tänavale parkimine. Esiteks pole ühtegi vaba kohta. Ent kui mingi pilukenegi kuskile tekib, siis pressib prantslane oma auto sinna ära, mis sest, et masin on – no näiteks – pool meetrit suurem.

Mis siis, natuke nügid esimest ja natuke tagumist parkijat ja pargitud sa oledki. Ega kaasparkijad ei pahanda, nad teevad ise samamoodi.

HOLLAND Hollandi liikluseeskirju ma täpselt ei tea, et mismoodi seal asi reguleeritud on. Aga kuna turg pole just väga suur, siis spetsiaalselt neile keegi ilma suunatuledeta autosid kah toota ei kavatse. Seetõttu peavad nemadki kasutama imelike kollaste tuledega autosid.

Jah, Hollandis suunatuld ei näidata. Kui, siis mõni üksik veidrik või uue auto omanik, kes alles tutvub kangide otstarbega.

Aga ei siin nagu ka mujal Lääne-Euroopas pole teede ääres näha politseinikke. Ilmselt tegelevad nad kurjategijate ja pättide püüdmisega. Või söövad sõõrikuid. Tee ääres põõsas kiirust mõõtvad tegelased ilmuvad taas uuesti välja Poolas ja kohe on hinges soojem tunne, et kodu pole enam kaugel.

Tutvu ka rahvusvahelise Euroopa E-teede võrgustikuga

Kaanepilt: Ylle Rajasaar, Läti

Jaga

1 kommentaar

  1. blank

    Piinlik lugeda. Kahju, et fortest tulles jäin lugema. Mõtlesin, et kasulik on, kuid suhteliselt mõttetu iba.

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.