EsmaspÀev, 5. detsember 2022
2018. aasta oli lennuajaloos ĂŒks turvalisemaid aastaid: eri Ă”nnetustes sai surma 556 inimest. Viimase viie aasta keskmisega vĂ”rreldes on tulemus kehvem. Intsidentide rohkuse ĂŒheks pĂ”hjuseks on ĂŒldine lendamisaktiivsuse kasv. Möödunud aastal tĂ”usis Ă”hku 4,3 miljardit inimest.

2018. aastal toimus kommertslennunduses 15 lennuÔnnetust, milles sai surma 556 inimest, selgub Hollandi lennundusohutusorganisatsiooni Aviation Safety Network (ASN) raportist.

ASN raport hĂ”lmab ĂŒleilmset tsiviillennundust, arvesse on vĂ”etud 14-kohalised ja suuremad reisilennukid ning vastavas mÔÔdus kaubalennukid.

LĂ€bi aegade paremuselt kolmas tulemus

Hoolimata kahest suurest ja enam kui 100 ohvrit nĂ”udnud Ă”nnetusest oli 2018. aasta ĂŒks turvalisematest kogu lennunduse ajaloos.

Siiski oli Ônnetuste hulk ja hukkunute arv suurem kui viimase viie aasta keskmine, mis on 14 Ônnetust ja 480 hukkunut.

KĂ”ige turvalisem aasta oli 2017, siis toimus maailmas 10 lennuĂ”nnetust, milles hukkus 44 inimest, lisaks sai kaubalennuki allakukkumisel maa peal surma 35 ohvrit. Samas ei olnud tol aastal ĂŒhtegi hukkunuga lĂ”ppenud Ă”nnetust reisilennunduses kasutatava reaktiivlennukiga.

2018 oli rekordiliselt vilka lennuliiklusega aasta

Lennureisijate ja lendude hulk pĂŒstitas mullu uue rekordi, esialgsete andmete kohaselt sooritati 37, 8 miljonit lendu ja lennukiga sĂ”itis 4,3 miljardit reisijat. Reisilennukitega toimus 12 ja kaubalennukitega 3 Ă”nnetust.

Euroopa Liidu nn mustas nimekirjas olevate lennufirmade lennukitega juhtus 3 Ônnetust. Musta nimekirja satuvad niisugused lennufirmad, mis ei tÀida kÔiki rahvusvahelisi turvalisuseeskirju.

Nende firmade tegevusele on Euroopa Liidus kas tĂ€ielik keeld vĂ”i on nende lendamisele ĂŒhenduse Ă”huruumis kehtestatud piirangud. Hetkel on selles nimekirjas 115 lennufirmat.

Õnnetusi juhtub harva

Veel statistikat 2018. aasta lennuÔnnetuste kohta: 9 Ônnetust toimus lennukÔrgusel, 2 ÔhkutÔusmisel, 2 lennuvÀljale lÀhenemisel ja 2 maandumisel.

See statistika on pÔnev, sest varasemalt on meile rÀÀgitud, et suurem osa lennuÔnnetustest toimub kas ÔhkutÔusmise ajal vÔi sellele vahetult jÀrgnevatel minutitel ning maandumisel vÔi sellele eelnenud minutitel.

LennujĂ€nesed vĂ”ivad siiski rahulikult uinuda. Statistika jĂ€rgi juhtub lennuĂ”nnetusi vĂ€ga harva. Kui jagada 12 reisilennukiga toimunud Ă”nnetust kĂ”ikide tehtud lendude arvuga, siis toimus ĂŒks inimohvreid nĂ”udnud Ă”nnetus iga 3 150 000 lennu kohta. Aastal 2017 oli see suhtarv 7 360 000 ja 2016. aastal 3 200 000.

Arvestades lennuliikluse tohutut ja pidevalt kasvavat ulatust, toimub Ônnetusi ÀÀretult harva. Reisilennukiga lendas möödunud aastal 4,3 miljardit reisijat, tehti ligemale 38 miljonit lendu. See teeb 11,8 miljonit reisijat ja 103 560 lendu iga pÀev.

Kuigi Ă”nnetusi juhtub, on viimastel aastakĂŒmnetel lennuturvalisus vĂ€ga kiiresti kasvanud, eriti veel arvestades ka lennuliikluse pidevat kasvu.

Kaks katastroofi, palju hukkunuid

Möödunud aastal hukkus kahes suures katastroofis enam kui 100 inimest. 2018. aasta kÔige ohvriterohkem Ônnetus toimus 29. oktoobril, kui Indoneesia lennufirma Lion Air uus Boeing 737 MAX 8 kukkus Indoneesias ÔhkutÔusmisel alla ja 189 inimest sai surma.

Esialgsetel andmetel oli tegemist rikkis anduriga, mis kĂ€ivitas fataalsete sĂŒndmuste ahela. Probleemi taustal aga kumab lennufirma kehv suhtumine turvalisuse tagamisse.

Õnnetusse sattunud lennukil oli olnud seadmetega probleeme juba neljal varasemal lennul, neid aga korda ei tehtud ja vigane lennuk lubati lendama.

Teine mullune ohvriterohkeim Ônnetus toimus Kuubas, hukkus 112 inimest. Lennufirma Cubana de Aviación Boeing 737-200 kukkus Havannas alla samuti ÔhkutÔusmisel.

Lennuki omanikuks on Mehhiko lennufirma Aerolineas Damojh, mis tegutseb Global Air nime all. Õnnetuse hetkel oli tellimuslendu sooritanud lennukil vanust 38 aastat ja 11 kuud. Uurimine ei ole veel lĂ”pule jĂ”udnud ning pĂ”hjus ei ole teada.

Eestist hea lennata

Tallinna Lennujaam ei ole enam pelgalt hubane vahepeatuskoht vĂ”i maandumispaigake kusagil Euroopa loodenurgas vaid meelitab jĂ€rjest uusilennuettevĂ”tteid ning reisijaid. LennuĂŒhendused Euroopaga on head ning neid teenindavad tippu kuuluvad kompaniid – Lufthansaga alustades, lĂ€tlaste airBalticuga lĂ”petades.

NĂ€iteks Baltikumi suurim lennufirma airBaltic on hoidnud oma koha Euroopa punktuaalseima lennufirmana ning jÀÀnud maailmas teiseks punktuaalsemaks lennufirmaks vastavalt OAG analĂŒĂŒsile.

OAG punktuaalsuse analĂŒĂŒsiks oli 2018. aastal jĂ€lgitud rohkem kui 58 miljoni lennureisi, mille alusel sai koostatud ajatĂ€psuse (on-time perfomance, ehk OTP) nĂ€itajad maailma suurematest lennufirmadest – ja lennujaamadest. airBaltic on olnud maailma ajatĂ€pseimate lennufirmade TOPis juba viis viimast aastat jĂ€rjest.

Raporti materjale sirvis Lena Murd. Kaanepildi tegi Ylle Tampere

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.