Laupäev, 3. detsember 2022
Sõidujagamisteenused, uued kütuseliigid ning isejuhtivad sõidukid on kiiresti muutmas autotransporti ning seega ka rehvitööstust. Maailma juhtivaid rehvitootjaid Goodyear on hakanud arendama niinimetatud „õhuta rehvi“, mis oleks purunemiskindlam, kauakestvam ning seega ka jätkusuutlikum.

Tänased õhurõhul põhinevad rehvid ei kao kindlasti kuskile ka tulevikus, kuid muutuvates oludes otsivad tipp-rehvitootjad võimalusi, kuidas pakkuda senisest paindlikumaid lahendusi uutele liikumisviisidele. Näiteks võib õhurõhuta rehv olla ülimalt kasulik iseliikuvatele sõidukitele, sest need vajavad vähem hooldust ning võimaldavad pikemat kasutustsüklit.

Mida kujutab endast õhuta rehv?

Sisuliselt on õhuta rehv igasugune rehv, mis ei vaja toimimiseks õhurõhku. Rehvitehnoloogia üks vaieldamatuid turuliidreid Goodyear esitles hiljuti oma õhuta rehvi kontseptsiooni, mis koosneb kolmest komponendist: rehvi välimine, teepinnaga kokkupuutuv osa, ühendusvõre ning ratas ise. Kõige olulisem ja tehnoloogiliselt keerulisem komponent on muidugi ühendusvõre, mille struktuur toetab sõiduki raskust ning annab sellele õige tunnetuse ja juhitavuse.

Goodyeari Luksemburgi arenduskeskuses toimunud tutvustusüritusel rõhutas Goodyeari õhuvabade rehvide programmijuht Michael Rachita, et antud lahenduse puhul pole tegu nii-öelda „jäiga lahendusega“, kus õhk on asendatud mingi muu materjaliga, vaid siiski struktureeritud insenerlahendusega.

„Kui kujutame ette näiteks rongiratast, siis on see üleni terasest ja raske. Või siis nagu vanasti olid kummid vankrirataste ümber – neid võib samamoodi pidada õhuvabadeks rehvideks. Meie lahendus on siiski midagi muud – spetsiifiliselt disainitud arhitektuur, mis võimaldab pakkuda tänapäeval kasutusel oleva õhkrehviga võrdväärselt mugavat ja pehmet sõidukogemust,“ selgitas Rachita.

Õhuta Goodyeari rehv

Õhuta rehvide kolm eelist

Goodyeari hinnangul on kolm olulist eelist, miks õhuvabade rehvide arendamisega tuleks tegeleda: esiteks pea täielikult hooldusvaba kasutamine; teiseks suurem sõidumugavus raskete masinate (näiteks elektrisõidukite, vesinikmootoriga raskeveokite jms) puhul ning kolmandaks muidugi töökindlus.

Hooldusvabad rehvid on eriti olulised olukorras, kus autonoomsete sõidukite areng on ülikiire ning järjest enam linnu on rakendamas teenustranspordi strateegiaid. Õhuta rehvide puhul pole tarvis sõiduki rehvirõhku pidevalt kontrollida ja reguleerida ning isegi kui midagi peaks juhtuma, võimaldab tehnoloogia sõidukil töötamist jätkata.

Näiteks kui autonoomsetel bussidel peaks isejuhtimisüsteemis või GPS-is toimuma tõrge, on inimesel võimalik nende juhtimine optiliste kaamerate abil üle võtta. Samas kui midagi peaks juhtuma hariliku rehviga, ei saa sõiduk enam liikuda ning võib tekitada vales kohas takerdudes suuri liiklusummikuid.

Goodyeari väljatöötatud struktuur võimaldab ka vigase rehviga liikuda veel palju kilomeetreid. Sealjuures rõhutab Rachita, et sõidumugavuse osas pole õhuta rehvide puhul tehtud mingisuguseid järeleandmisi, hoopis vastupidi – need võimaldavad liigutada raskemaid veoseid isegi mugavamalt ja sujuvamalt kui õhkrehvid.

Õhuta rehvid on töökindlamad ja jätkusuutlikumad

Pidades silmas tulevikku, kus traditsioonilise autoomamise kõrval on järjest suurem roll sõidujagamisteenustel ja autonoomsetel sõidukitel, on oluline tõsta sõidukite töökindlust. Õhkrehvide toimimispõhimõttest tingitud puuduste kõrvaldamine tähendaks masinaparkide operaatorite jaoks seda, et nende sõidukipark on alati liikumises.

Lisaks tuleb töökindlusest tingituna mängu ka keskkonna ja jätkusuutlikkuse aspekt. Väga paljud rehvid kantakse maha juba nende elutsükli varajases faasis purunemise või valest rehvirõhust tingitud ülekulumise tõttu. „Õhuta rehvide puhul selliseid probleeme pole, mis tähendab, et neid kasutades piirame rehvide kasutamisest ja kulumisest tingitud jäätmete hulka,“ selgitab Rachita.

Pildid: Goodyear

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.