blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Teadlased: Tesla Model 3 ei ole kuigi keskkonnasõbralik, aga on teenäitaja7 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Tesla elektriautod ei ole nii rohelised nagu me tahaksime uskuda. Devonshire Research Group, investeerimisfirma, mis hindab tehnoloogiaettevõtete väärtust, kaevus andmete rägastikku ja jõudis järeldusele, et Tesla Model 3 keskkonnasäästlikkus võib olla pigem ülespuhutud kui põhjendatud.

Devonshire väidab, et Teslad (ja laiemalt võttes kõik elektrisõidukid) saastavad ja emiteerivad süsinikuheitmeid, kuigi autod ei väljasta heitgaase. Elektriauto koormab keskkonda igal oma eluetapil. Tuttuus “rahva-elektriauto” Model 3 ei ole siinkohal erand. Sellegi auto ehitamiseks kulutatakse hiiglaslik kogus taastumatuid ressursse.

Alustame põhilisest. Sinu elektriauto ei vaja bensiini, ent võib siiski saada oma energia süsiniku põletamisest – kui sinu võrguettevõte saab oma elektri näiteks kivisöe põletamisest. Loomulikult ei eksisteeri ka bensiin vaakumis: rafineerimine, töötlemine ja transport annavad oma osa bensiinimootori ökoloogilisse jalajälge.

KUST TULEB ELEKTER?

Ameerika Ühendriigid ja Eesti on vähemalt ühes asjas sarnased: valdav osa elektrit toodetakse fossiilkütustest. 68% Ameerika Ühendriikides toodetud elektrist on pärit fossiilsetest kütustest, ja pool sellest, ehk üks kolmandik kogu riigi elektrist tuleb kivisöest. Mõnes osariigis, nagu Kentucky ja Wyoming, toodetakse fossiilsest toormest lausa 90% elektrist.

Kivisöeelektrijaamad on suurimad süsinikuheitmete allikad. Ühendriikide Hoolivate Teadlaste Ühing (The Union of Concerned Scientists) on välja arvutanud, et kivisöe-elektril töötav särtsuauto paiskab õhku hinnanguliselt 266 g süsinikdioksiidi ühe kilomeetri kohta. Seda on tervelt 53 grammi rohkem kui samaväärne bensiinimootoriga auto!

Arvesse võttes ka Tesla tootmisel õhku paisatavat süsinikdioksiidi, mida on teadlaste arvutuste kohaselt 68 % rohkem kui tekib tavalise bensiinimootoriga auto tootmisel, on kivisöeelektril töötava elektriauto kasutajal ehk huvitav (ja õudne) teada, et selle auto keskkonnamõju on bensiinimootoriga auto omast 17 kuni 27 protsenti suurem.

EMISSIOONI NÄIT EI OLE JUMAL

Üksnes õhku paisatava CO2 näit ei ütle elektriauto keskkonnasõbralikkuse kohta täit tõde. Matemaatika läheb veel keerulisemaks, kui võtta lisaks emissioonidele arvesse ka muud keskkonnamõjud. Elektriautod peavad olema kerged, mis tähendab, et neis on kasutatud palju väärtuslikke metalle.

Näiteks liitium elektriauto akudes on eriti kerge ja hea elektrijuhtivusega – nii saab palju energiat ilma oluliselt kaalu lisamata. Teised haruldased metallid on kasutusel erinevates autoosades, põhiliselt magnetites, mida leidub kõiges, esituledest kuni pardaelektroonikani.

Ent need haruldased metallid tulevad kuskilt – tihti keskkonda hävitavatest kaevandustest. Mitte ainult Tesla, vaid kõigi elektriautode jaoks.

98% KAEVANDATUD  MAAVARAST LÄHEB RAISKU

Isegi päikesepaneelide tootmiseks on vaja haruldasi metalle, mida leidub vaid väikestes kogustes, enamasti raskesti ligipääsetavates kohtades. Need metallid tuleb maa seest välja kaevata ja töödelda mitte just rohelisel viisil, tõdeb David Abraham, raamatu The Elements of Power autor.

Näiteks Hiinas Jiangxi haruldaste metallide töötlemise kaevanduses kaevavad töölised 2,4 meetri sügavusi auke, millesse valavad ammooniusulfaati, et liivasegust savi lahustada. Edasi liigub segu läbi mitme happevanni; jääk kuivatatakse ahjus, tulemuseks on haruldased muldmetallid, mida vajavad kõik elektroonikavidinad, meie telefonidest meie Tesladeni.

Jiangxi kaevanduses leidub neid haruldasi metalle maagis heal juhul vaid 0,2 %, ülejäänud 99,8 % – nüüd reostatuna toksiliste kemikaalidega – paisatakse tagasi keskkonda.

Pluss, nagu kogu protsessi igal etapil, on kaevandamisel peidetud emissioone. Jiangxi’s on maak veel suhteliselt lihtsalt maa seest kätte saadav, paljudes maardlates tuleb selleks kivist pinnast purustada, milline tegevus on äärmiselt energiamahukas, nagu ka kivisöega köetavad kuivatusahjud.

SAASTE ÜHEST TASKUST TEISE

Kõik see paiskab atmosfääri ohtralt süsinikdioksiidi, ikka sinu null-emissiooni auto tootmiseks. Tegelikult tekitab elektriauto tootmine rohkem süsinikdioksiidi kui tavalise auto tootmine, põhiliselt oma aku tõttu, ütleb Ühendriikide Hoolivate Teadlaste Ühing (Union of Concerned Scientists).

Me nihutame reostust ühest kohast teise, ja loodame sealjuures, et sellel ei ole keskkonnamõju,” ütleb Abraham. Ta usub siiski, et kui kõik keskkonnamõjud kokku arvata, räägib tulemus ikkagi elektrisõidukite kasuks.

Hoolivate Teadlaste Ühing nõustub selle seisukohaga; nad on leidnud, et isegi kui lisada akude tootmisel tekkivad emissioonid, on elektriauto poolt oma eluajal tekitatud süsinikuheitmed siiski poole väiksemad kui tavalisel autol.

ELU PÄRAST SURMA

Kerime nüüd kiiresti 15 aastat edasi, aega, kui sinu Tesla Model 3 on oma tegevust lõpetamas. Mis akust saab? Hea uudis on: see ei lõpeta prügimäel. Akude taaskasutajad katsetavad tehnoloogiaid, mille abil neist võimalikult palju materjale kätte saada.

Tesla aku on suur – Model S’i oma kaalub üle poole tonni. Enamik taaskasutusfirmasid nii suurt akut vastu ei võta, toimiva ja kuluefektiivse taaskasutusprotsessi väljatöötamine nõuab mõnevõrra tööd, ja täna on vähe firmasid, kes liitiumiakusid ümber töötlevad.

Haruldase metalli kogus akudes on liiga väike selleks, et ümbertöötlemine ära tasuks. Olukord võib aga muutuda, kui Ühendriikide teedel sõidab lähitulevikus miljoneid elektriautosid ja miljonid akud vajavad ümbertöötlemist.

Ning elektriautode kasuatatud akusid saab pruukida energia salvestamiseks, eraldi ehitistes või elektrivõrkudes, mis kasutavad rohkem päikese- ja tuuleenergiat. Nissan ja Renault on uudseid taaskasutustehnoloogiaid juba edukalt Euroopas rakendanud.

Veel üks väljakutse on materjal, mida kasutatakse elektriautode liitiumakudes. Hea uudis on, et need materjalid ei ole eriti toksilised, erinevalt pliil või niklil toimivatest akudest, kuid neid võib olla raske ümber töödelda.

Akudes võidakse kasutada ka haruldasi metalle nagu koobalt, mille kaevandamine on tõstatanud tõsiseid keskkonna-alaseid ja eetilisi küsimusi sellistes riikides nagu Kongo Demokraatlik Vabariik. Akude tootmise tehnoloogia võib tulevikus vähem sellistest ainetest sõltuda, kuid sellise olukorra saavutamiseks läheb veel mõnevõrra aega.

NÄHA TULEB TERVIKUT

Teslat ega ühtegi teist elektriautot ei saa vaadelda vaakumis. Neid peab võrdlema praeguse asjade seisuga. Olgu, elektriauto annab oma arvestatava osa saastest ja kasvuhoonegaasidest. Aga sama teeb bensiinimootoriga auto.

Kuigi neil ei ole akusid, sisaldavad nad piisavalt neidsamu problemaatilisi haruldasi metalle, mis on kasutusel elektriautodes (magneteid mäletate?). Nii et praegust seisu iseloomustavad paljuski samad probleemid – ning süsinikuemissioonid ja õhusaaste, mida tekitavad traditsioonilised bensiiniõgijad.

Eestis vastavasisulisi arvutusi teadaolevalt tehtud ei ole, aga võiks. Praegu on meil tarbijatena Tesla või ka mõne teise elektriauto ostmisel käivitavaks mootoriks usk, et elektriauto on keskkonnasõbralikum kui sisepõlemismootoriga auto, ja tulevikus see nii tõenäoliselt ongi.

Ratsionaalselt mõeldes vajab inimkond transpordivahendeid, mis piltlikult jalgealust ei õõnestaks. Ühel koledal päeval saavad maavarad, mida me iseenda ja kaupade ühest kohast teise liigutamiseks hooga taevasse laseme lihtsalt otsa.

Sellel päeval peab meil sahtlist olema võtta lahendus, mis harjumuspärast süsteemi käitada võimaldaks. Nüüdseks on selge, et elektriajamid on seekord tulnud, et jääda ning Tesla on tehnoloogia levikus andnud hiiglasliku panuse.

Just seepärast polegi vaja Muski väga nuutida mullitavate prognooside eest, sest tõenäoliselt tänu temale saame me peagi teada, kuidas toota suures mahus vajaminevat elektrit taastuvatest energiaallikatest.

Mida rohkem elektriautosid ostetakse, seda rohkem panustavad tootjad tehnoloogia arendamisse. Tesla Model 3 ei ole kaugeltki täiuslik. Ent ta võib siiski lükata ühiskonda ja majandust õiges suunas.

Model 3 ja teiste elektriautode laialdasse kasutusse jõudmine võib võtta oodatust kauem ja enne kasumlikkuse saavutamist on suure tõenäosusega tulemas tagasilööke. Tesla puhul võimenduvad rööpräheldes tehtud vead rohkem kui pikaajaliste traditsioonidega suurtootjate tegevusplaanides.

Näiteks arendab Tesla sarnaselt konkurentidele samaaegselt särtsuautodega ka isejuhtivaid tehnoloogiaid. Kaks innovatsiooni samal ajal aga ei pruugi olla hea lahendus olukorras, kus püütakse võtta esimest positsiooni firma turuväärtuste tabelis ning kasvatada tootmismahud kiirelt kosmiliste numbriteni. Kõik ei saa sajaprotsendiliselt õnnestuda. Seda lauset muidugi Tesla kogukond kuulda ei taha.

Lohutuseks – me ei ootagi Teslalt maailmavallutamist. Keskkonnasäästlike innovatsioonide juurutamise liidrirolli ei võta Teslalt ükski teine tootja. Tänu Teslale näeme mõne aasta jooksul särtsliikurite võimsat läbimurret ning naudime üha vähemat siputamist roolis olles.

Tänu Elon Muski võimsale visioonile saab maailmast suure tõenäosusega parem paik kiiremini, kui see muidu oleks juhtunud. Seda muidugi juhul, kui inimkond üldisemalt ei suuda midagi lõplikult ära käkkida. Lausolluse vastu ei saa isegi Elon Musk.

Erinevate välismaterjalide põhjal tõlkis, analüüsis ja kirjutas Kadi Rünkla. Kaanepilt: Tesla Model 3

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

1 kommentaar

  1. Kust tuleb elekter? Elektrijaamast. Kust tuleb bensiin? Bensiini jaamast vastab blond! VALE. Bensiin tuleb rafineerimisjaamast läbi mitmete logistikafirmade. Rafineerimiseks kulutatakse suur kogus elektrienergiat. Sealt tagurpidi jõuame nafta tankereid kasutades ja vaheladusid läbides puuraukudeni milledest mõned on nii raskesti ligipääsetavates kohtades, et nende kasumlikkus on ikka väga kahtlane. Miks seda pole arvestatud selles arvamusloos? 1l bensiini tootmiseks ja tarnimiseks lõpptarbijani kuluva energiaga saaks EL auto sõita kordades pikema vahemaa kui olematu kasuteguriga ICE. Milleks avaldada poolikut tõde?. Ja nr1 kasu EL autost on et suurlinna ei võeta saasta kaasa. Urbaniseerunud inimene on vist nii haiglase mõtlemisega juba, et peab normaalseks õhuks diislivingu…. Ja riiklikul tasandil hirmutatakse pasiivsuitsetamisega… Hullumaja…

Jäta kommentaar

two × 5 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com