Jalgrattasõidu populaarsus kasvab ja ühes sellega kerkib järjest üles turvalisusküsimusi. Õnnetuste ennetamine ja vältimine on jalgrattasadulas isegi olulisem kui plekk-liisu kaitsvate seinte vahel istudes. Toome lugejateni viis uuenduslikku lahendust, millega aastal 2016 igapäevane jalgrattasõit turvalisemaks muuta.
On uus normaalsus, et inimesed kogu maailmas pööravad järjest rohkem tähelepanu tervisele ja elukeskkonnale. Digitaalajastu kahandab autode osatähtsust, pikki vahemaid läbitakse internetiga ning inimeste huvi ise neljarattalist juhtida kahaneb. Kaasaegse linnaplaneerimise keskmes on inimene oma igapäevases liikumises ning autoteede asemel ehitatakse kergliiklusteid. Jalgrattasõit muutub järjest populaarsemaks.
Rattasõit, mis on kasulik südametervisele, kehakaalule ja rahakotile, toob endaga paraku kaasa ka seninägematuid probleeme. Õnnetused jalgratastega, oma võimete üle hindamine teatud vanusest alates jms. on kaasa toonud inimeste sagedasemad visiidid esmaabipunkti.
Ameerika Ühendriikides ilmuv The Journal Of American Medical Association avaldas hiljaaegu värske uuringu, mille kohaselt on kaherattalistega seotud haiglasse sattumised aastatel 1998 – 2013 lausa kahekordistunud, pahatihti on olnud tegemist 45+ vanuses jalgratturitega, kes ei oska oma füüsilist vormi adekvaatselt hinnata ning satuvad raskematesse õnnetustesse.
Polegi vahet, kas treenite rattamaratoniks või sõidate rattaga vaid poe vahet, turvalisus on igal juhul oluline. Toome lugejateni viis 2016. aasta innovatsiooni, mis muudavad rattasõidu paremaks ja turvalisemaks ning mida soovitame võimalusel omale igal juhul hankida.
[dropcap]LUMOS KIIVER[/dropcap]See on kiiver, millel on integreeritud esi-. taga- ja pidurituled. Nutika kiirusemõõtja abil tuvastab kiiver, et sõidukiirus väheneb ja panebki stopptuled põlema. Lenksul paikneva juhtmevaba lüliti abil saab rattur näidata suunatuld – enam pole suunanäitamiseks vaja kätega vehkida. Kiivrit saab laadida mikro-USB-laadijaga. Lisks on see ka veekindel, seega ka paduvihmas toimib kõik suurepäraselt.
Saadaval alates 2016. aasta aprillist
[dropcap]BLAZE LASERLIGHT[/dropcap]Blaze Laserlight ühendab endas võimsa leedvalgustuse ja laserprojektori, mille abil on rattur liikluses nähtavam. Blaze kuvab eesolevale teelõIgule jalgrattasümboli, luues niiviisi omalaadse jalgratta sõiduraja ka sinna, kus seda ei ole. Blaze Laserlight valgustid on juba kasutusel Londoni jalgrattarendifirma Santander ratastel.
Telli siit. Hind orienteeruvalt 150€
[dropcap]CONNECTED CYCLE[/dropcap]2015. aastal, rahvusvahelisel tehnoloogiamessil CES laineid löönud Connected Cycle pedaalid pakuvad lihtsat lahendust jalgrattavarguse vastu. Nutikad pedaalid annavad rattaomaniku nutitelefonile teada jalgratta asukoha ja sedagi, kui see asukoht muutub. Seega on neist pedaalidest abi nii varguse puhul kui ka siis, kui rattur ei suuda meenutada, kuhu ta küll oma ratta võis jätta.
Saadaval alates 2016. aasta aprillist.
[dropcap]St JOHN AMBULANCE JALGRATTURI ESMAABIRAKENDUS[/dropcap]Mõistagi on parem, kui seda rakendust kunagi vaja ei lähe, kuid tegu on tõelise elupäästjaga. Ühendkuningriigi kiirabi St. John Ambulance lõi selle mobiilirakenduse selleks, et juhendada rattureid esmaabi andmisel kõige levinumate jalgrattaõnnetuste korral. Rakendus pakub detailseid nõuandeid nii kohapeal esmaabi andmiseks kui ka raske õnnetuse korral toimimiseks.
Saadaval Inglismaal nutirakenduste kataloogist juba praegu. Eesti võiks eeskujuks võtta.
[dropcap]HAMMERHEAD[/dropcap]Enamik rattureid navigeerib rattaga sõites tavaliselt mobiilirakenduste abil. Hammerhead aga on GPS-seade, mis kinnitub ratta juhtrauale. Mõistagi ei püüa see mahedahäälseld soovitusi jagada ega nõua ka ekraanilt märkide lugemist, oma telefoni saab rattur turvaliselt ära panna.
Koos rakendustega Strava ja MapMyRide töötav Hammerhead annab juhile pööramisvajadusest märki hoopis valgussignaalidega. Hammerheadi plaanivad kasutusele võtta mitmed USA, Kanada, Ühendkuningrriigi ja Austraalia linnade jalgrattarendifirmad.
Arendusjärgus
[dropcap]ACCELERISTA KOMM[/dropcap]Mõni asi neist viiest on meie jaoks muidugi pelk inspiratsioon, sest kõike head kohe ja korraga ei saa. Küll aga on näiteks ka meie päästeameti numbril 112 helistades enne meedikute jõudmist võimalik saada esmaabi juhiseid, sest oskamatu abistamine võib hätta sattunud inimese halvemal juhul tappa ja targem on nõu küsida – tegutsemata jätmine on saatanast nagu ka valesti tegutsemine.
Kiivri kandmine on jalgrattaga sõites on Eestis õnneks pigem norm. Liiklusviisakusega kergliiklusteedel on meil nii nagu viisakusega tavaliikluses – me peame seda õppima. Sestap annaksid need väikesed lisavidinad lisaks turvalisusele ka oma osa jalgrattakultuuri kasvu.
Vanurid jalgratta seljas (eriti linnas) on muidugi tõsine probleem. 45+ ei ole veel vanur, 80+ aga küll; ja arvestades ühiskonna arengut, kus ka 80 “pole ju mingi vanus”, võiks tasapisi hakata valmistuma ettetulevateks ootamatusteks. Sest roosa kleit üksi ei tee pedaalimist sama kepsakaks kui kahekümnesel, ei lisa reaktsioonikiirust ega silmanägemist ammugi mitte. Kergliiklusteedel saab tulevikus olema ilmselt mitu rida – esimene aeglasem, teine kiirem, kolmas kiirtee… ja ülal siis vanusepiiranguga märgid. Ei hakka validooli praegu otsima, keegi ei solva – me räägime tervelt elatud aastatest ja ei taha puntrasse pedaalida.
Info ja meedia: tootjad, Pixabay
