blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

LIIKLUSKOMM: “Parkisin ristmikule, sest mul on võib-olla südamerike” ehk mis liik on harilik liiklusdebiilik7 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Mupol tuleb Tallinnas pidevalt lahendada kurioosseid parkimisjuhtumeid. Alljärgnevas videos on näha olukord, kus auto on kauba laadimiseks pargitud otse ristmikule, juht aga üritab vea tunnistamise asemel end vigaseks valetada. Uku Tampere üritab aru saada, mis loom on harilik liiklusdebiilik

11. märtsil tekkis Pärnu maantee/Roosikrantsi nurgal kurioosne olukord: autojuht parkis oma sõiduki otse ristmikule, et aidata abikaasal asju avatavasse riidekauplusesse kolida. Otse ristmikule parkides tekitas ta aga mitu liiklusohtlikku olukorda.

Sellel päeval oli kesklinna piirkonnas patrullis munitsipaalpolitsei ameti juhataja Aivar Toompere, kes püüdis juhti heaga veenda autot ristmikult turvalisemalt ümber parkima.

LUGU VÕIB-OLLA SÜDAMERIKKEST

Selle asemel, et viga tunnistada, läks autojuht aga vihast põlema, kui parkimisrikkumise kohta märkust teinud patrull teda “vales keeles” tervitas – juht soovitas Mupo ametnikul arusaadavas eesti keeles end väljendada.

Enesevalitsuse kaotanud mees ning ka tema abikaasa asusid Mupo ametnikuga ägedasse sõnelusse, mis tipnes sellega, et mehe abikaasa lubas sisse anda abielulahutuse.

Seda põhjusel, et mees saaks oma bemmi jätta perekonnaseisuameti parklasse (seal on lubatud vaid valdaja kirjalikul loal parkimine).

Autojuht ise teatas aga, et tal võib-olla südamerike ning sellepärast ta autos ka ristmikul istub. Pärast pikka pingelist jutuajamist tunnistas autojuht vastumeelselt oma eksimust. Ja kinnitas ka turvavöö.

Sellel päeval juhtumisi kesklinna piirkonnas patrullis olnud munitsipaalpolitsei ameti juhataja Aivar Toompere sai kirgede lahtumise järel kutse tulevikus kauplust külastada.

„Seda ma kindlasti ka teen,“ lubas Toompere, kelle sõnul oli kaupluse pinna üürinud perenaisele pettumuseks parkimisvõimaluste puudumine.

„Kesk- ja vanalinnas tuleb enne põhjalikumalt kaaluda, kuhu sa ruumid üürid. Loodame, et vaatamata kehvadele parkimistingimustele ja ilmselgelt kesistele liikluskultuurile, läheb paaril poeäri kenasti,” ütles Toompere.

“Pärnu maantee piirkonnal, kus on mitmeid kauplusi, hoiab meie patrull silma peal, kuna sealt saabub meile igapäevaselt kaebusi. Millegipärast ei taha või ei viitsi inimesed parkimismaja teenust kasutada, kuigi selle tunnihind on tehtud kliendisõbralikult madalaks“.

MIDA ÜTLEB SEADUS?

Üldreegel parkimisel ja peatumisel ei ole sugugi nii keeruline nagu teatud tüüpi juhid meile ikka ja jälle üle kogu armsa pealinna demonstreerivad.

Juht ei tohi peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas.

Lisaks täpsustab Liiklusseadus, et sõidukit ei tohi parkida seal, kus seda ei või peatada ning seal kus see on märkidega keelatud.

Ei ole ju väga keeruline, isegi juhul kui LS sätted ära on ununenud. Lisaks on seaduste ja reeglitega kord juba on nii, et kus lõpeb seadus, tuleb mängu kaine mõistus, loogika ning … inimeseks olemine.

See on koht, kus seltskonnast paistab selgelt välja “harlik liiklusdebiilik.” Kas välja paistmise vajaduse tingib hetkel käimasolev paaritumismäng – kevad on ju lähedal – või miski muu, tuleb subjektilt endalt küsida.

Fakti ei väära – silma paistab selline tegelane igal juhul, isegi kui tema eneseehtimiseks valitud suled on asfaldihalli värvi ja auto kannab Baieri autotehase märki.

Kui aus olla, siis erutabki avanenud vaatepilt tõenäoliselt kõige rohkem just bioloogiahuvilisi. Kuigi harilik liiklusdebiilik ei ole Tallinna linnas eriti haruldane liik, pakub selle vaatlus alati emotsioonide kogu spektrit.

PSEUDOHOMO SAPIENS COMMUNIS ESTONIENSIS

Nähtud videos on rooli taha sattunud eriti eeskujulik eksemplar – selmet oma viga tunnistada ja mõistlik olla, laseb liigi esindaja oma aul riivatud saada ja nähvab vastu. Kuigi ise eksib nii, et maa on must.

Kas sellised inimesed olid põrssapõlves suure tõenäosusega koolikiusajad, aga on nüüd natukene ilma oma päris õige kohata siin täiskasvanute maailmas, kus kolmveerand ühiskonnas kaastoimijatest on normaalsed ning see üks erinev ei paista sugugi nii positiivses valguses?

Lähemal vaatlemisel tekib soov seda liiki juhte identifitseerida ja tuua esile teatud üldjooned ladina keeles – botaanikud ju leiavad pidevalt uusi liike ja nimetavad neid! Aktiivse mõtlemisvõime puudumine on omane floorale, seega – taim see on! Või juurvili.

Kuigi tegelikult ei tahagi taimedele liiga teha, aga siis meenub, et taimeriigis on samuti igasuguseid parasiite. Või oleks paslikum öelda “nugitaim”? Umbrohi.

Keerulisemaks läheb asi hetkel, kui tahaks alaliigitama hakata. Kas tegemist on biotroofse parasitismiga, kus peremeesorganismi ära ei tapeta.

Ilmselt enamasti see nii ongi, kuigi videos nähtav võib üsna vabalt kaasa tuua ka kaasliiklejate hukkumise. Kui väga kehvasti läheb.

Ma ei ole piisavalt pädev bioloogia vallas ning ladina keel kipub ka ununema, kuid selge on see, et vähemalt eba-eesliite abiga võiks seda tegelast ju identifitseerida, sest ühe sisuliselt ebaõnnestunud roolikeeramise ja pedaalide opereerimise tulemusena nii paljude liiklusreeglite rikkumine on küllalt “ebamaine” saavutus.

Seepärast olgu ta pseudohomo sapiens, harilikku tähistab communis ja eestlase liiki kuulumist Estoniensis. Kas uhke ja hää, seegi jäägu kõigi endi otsustada.

KUI PALJU ANNAB RIKKUDA!?

Antud kaasuses ei olegi nii tähtis, kas juht parkis või peatus. Videos tervet pikka rivi paragrahve rikkunud tegelane apelleerib sellele, et ta ainult peatus. Ajutiselt. Korraks. Veose laadimiseks. Ja siis ka südamerikke tõttu võib-olla.

Plaan võis vägev olla, aga tegelikult sisulist vahet ei ole. Reeglid on ühtmoodi karmid nii peatumise kui parkimise korral ning peaaegu kattuvad mõlemal juhul. Siililegi peaks olema selge, ka puust ja punaseks tegemata, et tegemist oli ristmikuga.

BMW manööverdas vahetult “anna teed” märgi all, kohas, kus jalakäijad tee ületamist alustavad ja peateele keeravad autod peatuvad tee andmiseks.

Kui mõnes teises kohas on märgistused segased ja võiks tekkida küsimusi stiilis: kas ja kus on ristmik, siis meie subjekt valis manööverdamiseks koha, kus isegi pime peaks tundma ära ristmiku.

Et veelgi rohkem vürtsi oleks, siis leidub samast piirkonnast ka värav (hoovi sissesõit) ning jalakäijaid igale maitsele.

Vaatame veelkord Liiklusseadust. Selle § 20, mis räägib sõiduki peatamisest ja parkimisest, ütleb lõikes üks, et juht ei tohi peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas.

Lisaks täpsustab sama paragrahvi lõige 3 – nende jaoks, kellele mõned elu asjad jäävad ebaselgeks, – et asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega.

Kui mõni asi eeltoodust segaseks jääb, siis Liiklusseaduses kannatlikkust jagub ning samu asju tehakse puust ja punaseks veel ka järgmises paragrahvis.

LS § 21 lg 2 loetleb kohad, kus sõidukit ei tohi peatada. Videos nähtava kaasuse kontekstis tuleb esile tõsta vähemalt viis sellist kohta. Sõidukit ei tohi peatada:

5) kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid;
6) ülekäigurajal, jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee sõiduteega lõikumise kohal või lähemal kui viis meetrit enne neid kohti

14) lõikuva sõidutee äärele lähemal kui viis meetrit, kuid mitte kohakuti lõikuva kõnniteega ning jalgratta- ja jalgteega;

15) ristmikul, välja arvatud seal parkimiseks lubatud kohal. Erandina tohib kolmeharulisel ristmikul sõidukit peatada ja parkida ristmikku otse läbival teel seal mittejätkuva tee vastasküljel, kui selle tee suunavööndeid keelab ületada liikluskorraldusvahend;
16) kauba laadimiseks aeglustus- ja kiirendusrajal ning kohas, kus ainult vasak- või tagasipööret võimaldava sõiduraja kõrval on üks sõidurada

JA VEEL ÜKS SUUR IME!

Kui liigiesindajal on süda nõrk ning teda tabab terviserike, siis võib tekkida vajadus –  hädavajadus! – sõiduk peatada. Järgmise parklani tundub olevat vähemalt 10 kilomeetrit, naine tuleb peale võtta, olukord on kehv.

Puht teoreetiliselt on siin olukord nagu hädakaitsel ja siis need LS reeglid väga ei huvitagi. Häda ajab härja kaevu ning ka õigus tunneb mõistet hädakaitse, mis väga lihtsustatult tähendab seda, et panen toime kergema rikkumise, et halvemaid tagajärgi ära hoida.

Kui olukord sunnib, tuleb ikka valida ohutum variant. Kui härra liigiesindaja süda on haige, siis võib tõepoolest olla vajalik sõiduk esimesel võimalusel peatada, sest … edasi sõitmine on ohtlik. Püüame mõista!

Aga see pole tähtis! Hoopis olulisem kui “võib-olla südamerike” on asjaolu, et sellessamas videos näeme me tervenemise imet. Juht kogub end Mupo ametniku veenmisjõu toel ja taasleiab lihased, mis lülitavad käike ja keeravad rooli ning manööverdavad auto… teise lubamatusse kohta. Vägev.

Tegelikult siiski mitte. Isegi hädaolukord ei tähenda, et täielik anarhia kuidagi õigustatud oleks. Sisse tuleb lülitada kaine mõtlemine ja loogika ning saada aru sellest, millises punktis siin aegruumis parasjagu viibitakse.

Allikas ja kaanepilt: Mupo

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com