Uuring: viis liiklusõnnetust päevas roolimobiiliku süül. Kust see number tuleb?

Pinterest LinkedIn Tumblr +
2017. aastal viis maanteeamet läbi veebipaneel-uuringu “Tähelepanematus liikluses”. Sealt alates on meedias figureerinud õudusttekitav fakt, et ühe päeva jooksul juhtub Eesti teedel viis liiklusõnnetust, mille on põhjustanud roolimobiilikud või kõrvaliste tegevustega ametis olnud juhid.

Maanteeameti uuring võttis arvesse ainult neid mootorsõiduki juhilubade omanikke, kes uuringule eelnenud 12 kuu jooksul reaalselt ka rooli istunud ehk 61% üle 14-aastastest Eesti elanikest ehk 95%-se tõenäosusega 670 400 ± 33 070 inimest.

Nende seas on keskmisest rohkem 35-49-aastaseid, Lõuna-Eesti ja maapiirkondade mehi, vähem seevastu naisi, 15-24- kui ka üle 65-aastaseid ning Tallinna elanikke. Pool sõidukijuhtidest läbib aasta jooksul kuni 10 000 kilomeetrit, 28%-l jääb kilometraaž alla 5 000 kilomeetrit.

TEADLIKKUS ON, KÄITUMIST MITTE

Eestlased peavad autoroolis keskmisest ohtlikumaks väsinuna juhtimist (95% vs 88%) ja kiiruse ületamist kuni 10 km/h (54% vs 36%), muulased seevastu punase tulega tee ületamist (97% vs 93%) ja mobiiltelefoni kasutamist käed-vabad seadmeta (83% vs 65%). Ohtudest teadlikumad on naised ja 65+ aastased.

Kõrvaliste tegevuste ohtlikkust sõiduki juhtimise ajal hinnati 5-pallisel skaalal, kus 1 on “täiesti ohutu” ja 5 “väga ohtlik”.

Kõige ohtlikumaks tegevusteks sõidukiroolis peetakse telefoniga sõnumite, postituste saatmist ja lugemist (hinnangu “4” või “5” andis kokku 95%), seejärel meikimist, sättimist, pildistamist, filmimist (85%), lastega tegelemist ja telefoniga rääkimist (73%).

Sõidukijuhid ise hindavad enamikke kõrvaliste tegevustega tegelemist sõiduki juhtimise ajal keskmisest vähem ohtlikeks, eelkõige nii mobiiltelefoniga rääkimist kui ka CD vahetamist, raadiojaama otsimist (kumbagi -8%), seejärel ka söömist, joomist; suitsetamist ning raadiosaate, muusika kuulamist (kõiki -6%).

Sõidukijuhtide suhtelist vastutustundetust kinnitab igapäevane liikluspilt. PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo tõdes hiljuti roolis sahmijate teemat kommenteerides, et neid juhte, kes arvavad, et nad on kõikvõimsad ülijumalad, on meie tänavatel lugematu hulk.

ROHKEM KUI VIIENDIK ON OLNUD OHUS

Uuringule eelnenud 12 kuu jooksul oli liiklusohtlikku olukorda sattunud 26% sõidukijuhtidest ehk umbes 170 000 inimest. Sealjuures nimetas neist igaüks keskmiselt 2 ohuolukorra põhjustajat.

Liiklusohtlikku olukorda sattusid enim kuni 34-aastased (35-41%) sõidukijuhid. Kõige levinumaks liiklusohtlikku olukorda sattumise põhjuseks oli telefoni kasutamine (14% juhtidest).

Uuringust tuleb välja, et telefoni näppisid enne kui juhtus sagedamini 15-34-aastased juhid (neljandik), kellest valdav osa (23%) elab Põhja-Eestis.

Lisaks telefonile põhjustas roolis segaduse ja seejärel ohtliku olukorra vestlus kaasreisijatega ning alles seejärel kõik teised tegurid. Vaata allpool tabelit, kus on ära toodud protsentuaalselt ohtu sattumise põhjused.

VIIS ÕNNETUST PÄEVAS

Vaadates ülal toodud uuringu numbreid, tuleb välja, et roolis kõrvaliste asjadega tegelemine on üleüldine ning viis õnnetust päevas tundub isegi hea õnnena halva mängu juures.

Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Kerli Tallo selgitab, kuidas saadakse õudne number viis õnnetust päevas roolissahmijate süül ning tegelikult ongi see number ilmselt palju suurem:

„Viis liiklusõnnetust päevas tuleneb Maanteeameti 2017. aastal tellitud küsitlusuuringust „Tähelepanematus liikluses“. Andmed põhinevad nende inimeste tunnistustel, et nad on viimase 12 kuu jooksul telefoni kasutamise tõttu liiklusõnnetusse sattunud.”

“Liiklusõnnetuse all mõistetakse nii inimkannatanutega kui ka varalise kahjuga õnnetusi. Reaalselt on alust arvata, et iga päev toimub kõrvaliste tegevuste tõttu enam kui viis liiklusõnnetust päevas. Liiklusõnnetuse toimumise järgselt on pigem erand kui norm, et juht tunnistab kõrvaliste tegevustega tegelemist,” selgitab Tallo.

Viimase 12 kuu jooksul on sõidukiroolis tähelepanu hajumise tõttu liiklusohtlikku olukorda sattunud 26% sõidukijuhtidest. Peamine liiklusohtlikku olukorda sattumise põhjus oli mobiiltelefoni kasutamine, järgnes vestlus kaassõitjatega, GPS-i seadistamine ning CD-plaadi vahetamine.

Allikas: maanteeameti uuring. Kaanepilt: Ylle Rajasaar

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.