Eesti ettevõtted Alexela, Eesti Energia ja Go Group ühisest konsortsiumist võiks juba paari aasta jooksul oodata reaalseid tulemusi Tartu linnale keskenduvast vesinikuprojektist. Projekti eesmärk on näidata rohevesiniku kasutusvõimalusi Eesti ühistranspordis. Vesinikuprojekti edukus eeldab aga ettevõtjate panusele lisaks avaliku sektori finantstuge.

„Koostöös kõikide osapooltega näitame, et me ei jää ootama, millal vesinikumajandus ükskord tuleb, vaid me alustame ise selle ehitamist,“ sõnas AS Alexela juhatuse esimees Aivo Adamson kõneledes Alexela, Eesti Energia, Go Groupi ja Tartu linna ühisest vesiniku pilootprojekti käivitamisest, millega oleks võimalik luua esmakordselt Eestis vesiniku terviklik väärtusahel.

„Ettevõtjate ja Tartu linna koostöö puhul on eesmärgini jõudmise üheks eelduseks loomulikult ka riigi tugi. Ilma avaliku sektori toetuseta sellist miljonitesse eurodesse ulatuvat projekti ära ei tee. Aga ma usun, et reaalselt toimiv vesinikutaristu on ettevõtjate kõrval ka riigi poolt meie energiasüsteemis kaua oodatud,“ ütles Adamson.

Ettevõtjate ja Tartu linna koostöö tulemusena on plaanis luua terviklik vesinikuahel − vesiniku tootmisest ladustamise ja tankimiseni. Rohevesinikku hakataks tootma Ida-Virumaal Eesti Energia tuulepargi elektrienergiast elektrolüüsi teel. “See on esimene samm, et testida kogu vesiniku tervikahela toimimist, kuid meie potentsiaal on palju suurem. Juba praeguste taastuvenergia võimsuste juures suudame toota 10 000 tonni vesinikku aastas, mis katab ära lähema viie aasta vesinikuvajaduse Eestis. Liivi lahe meretuulepark kataks aga kogu Eesti vesinikuvajaduse alates 2030. aastast,” rääkis Eesti Energia juhatuse liige ja arendusteenistuse juht Margus Vals.

Energiaettevõte Alexela suruks rohevesiniku omakorda konteinerisse ja tarniks vesiniku Tartusse, kus ühendataks mobiilne konteiner juba ettevõtte sealse suurima avaliku surugaasitanklaga. Kui projekti eesmärgini jõudmise eeldused on täidetud, võikski tulevikus saada Tartu linna ühistranspordis kasutusele võetavad vesinikubussid ja ka eratarbijad oma vesinikuautosid ülikoolilinnas Ringteel asuvas tanklas tankida.

Vesiniku kasulikkust näevad neli vesinikuprojektiga seotud osapoolt esmajärgus transpordivaldkonnas. Ennekõike peavad ettevõtjad silmas vesinikul sõitvaid busse, misjärel siseneb vesinik tasapisi juba järgmistesse transpordiliikidesse – meri, maanteetransport ja lennundus, mille osas leiab üle maailma reaalseid näiteid.

Go Goupi tegevjuhi Jüri Etverki sõnul on nii Euroopa Liidu kui Eesti selge ambitsioon suurendada taastuvenergia osakaalu ja vähendada transpordisektori heitkoguseid, mida ettevõtjate ühine vesinikuprojekt ka selgelt toetab.

“Transpordisektori kasvuhoonegaaside emissioon moodustab täna kuni viiendiku kogu Eesti heitkogusest, millest valdav osa tuleb maanteeliikluse arvelt. Meie ühine eesmärk on seda trendi pöörata ning luua keskkonda säästev rohevesiniku tervikahel, mis algab tuuleenergia tootmisest ning jõuab lõpuks busside kütusepaaki,” ütles Etverk lisades, et seejärel saab vesinikku järk-järgult kasutusele võtta juba ka raudtee-, mere- ning maanteetranspordis.

Üksi ei jaksa – vesinikuahela arendamine nõuab miljoneid

Tartu abilinnapea Raimond Tamm sõnas, et kõik transpordist tuleneva keskkonnamõju vähendamist toetavad ettevõtmised on äärmiselt vajalikud, kuid vesiniku kütusena kasutusele võtmise esmased investeeringud eeldavad avaliku sektori finantstuge ning erinevate osapoolte ladusat koostööd.

“Vesinikusõidukite linnatänavatele jõudmise oluliseks takistuseks on hetkel tankimisvõimaluse puudumine ning koostöös ettevõtjatega on võimalik tervikahel rohevesiniku tootmisest kuni tarbimiseni toimima saada,” lisas Tamm.

Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi juhi Henrik Hololei sõnul on idee luua Eestis vesiniku terviklik väärtusahel nii riigi kui ettevõtjate koostöös märkimisväärne, ja seda kogu Euroopa kontekstis. “Mul on ääretult hea meel, et Eesti ettevõtjad on vesinikumajanduse teerajajad, kuna on selge, et vajame kiiremas korras uuenduslikke lahendusi, mis võimaldavad alternatiivsete kütuste nagu näiteks rohelise vesiniku laialdasemat kasutamist. Olen kindel, et roheline vesinik hakkab mängima väga olulist rolli transpordisektori kasvuhoonegaaside vähendamisel ning Eesti võiks näiteks olla esimene riik maailmas, mis viib kaubaveo üle rohelisele vesinikule.”

Ühisprojekti ühiste kavatsuste kokkuleppe

Kohalikul kapitalil baseeruvad ettevõtted ja Tartu linn on allkirjastanud vesinikuprojekti osas ühiste kavatsuste protokolli. Kokkuleppes sõnastatud ühine soov on panustada riiklike keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse ning selle kaudu kohaliku majandusarengu elavdamisse Tartu linnas. Kui kõik õnnestub ja projekt saab rahastamise, loodetakse vesinikuahel tootmisest ladustamise ja tankimiseni valmis saada lähema kolme aasta jooksul.

Foto: McPhy

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.