Põnev ajalugu: esimene rongiliin reisijatele avati Eestis juba 146 aastat tagasi!

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Täna, 146 aastat tagasi avati Eestis esimene reisijatele mõeldud rongiliin Paldiski-Tallinna-Narva vahel. Ühtlasi tähistab see päev esimese lauarööpmelise rongiliini avamist liinil Paldiski-Tallinn-Narva-Gatšina-Tosno.

Esimene laiarööpmeline raudtee (1524 mm) Eestis avati liikluseks 5. novembril ehk vana kalendri järgi 24. oktoobril 1870. aastal Paldiski – Tallinn – Narva – Gattšina lõigul, mis veel samal aastal ühendati Peterburi – Varssavi raudteega.

Balti Raudteeselts pikendas 1870. aastal liini Gattšinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus Venemaa keisririigi, Nikolai raudteega (Николаевская железная дорога). Sellest päevast alates oli kohalike sõitude kõrval võimalik Eestist reisirongidega Balti raudteel ka Peterburi-Varssavi või Nikolai raudteeni sõita.

Tallinna Linnamuuseumis (fotomuuseumis) on säilitamisel foto 1870-ndate aastate algusest, kus tollases Tallinna jaamas on Toompea ja „Pahleni” nimelise reisi-ja segarongide auruvedur B 7 taustal üles rivistunud auväärseid kodanikke. Ajalooline foto on pärit albumist, mille kinkisid Balti raudtee liiklusala ametnikud „kõrgestiaustatud presidendile härra parun A. von der Pahlenile”.

Alexander von der Pahlen oli Balti raudtee rajaja, Balti Raudtee Seltsi esimene esimees. Raudtee rajamise eest omistas Tallinna raad Eesti raudteede „isale” von Pahlenile aukodaniku tiitli. Tol ajal omistati Tallinna aukodaniku tiitlit väga harva, üle paarikümne aasta ja väga üksikutele isikutele.

tallinna rongijaam

Tallinna rongijaam 1870.-te algusaastatel

„Pahlenit sellel pildil pole. Kõik isikud on tundmatud,” selgitab ajaloolane Küllo Arjakas. „Torukübarate ja muude peakatetega härrad pildil võivad olla kes iganes: Balti Raudtee Seltsi aktsionärid, raudteevalitsuse ametnikud, Tallinna kaupmehed jne. Tagapool perroonil on näha kahe nööbireaga vorme kandvaid raudteelasi, kellest üleõlakotte kandvad mehed on arvatavalt rongiülemad ja/või vanemkonduktorid. Samuti võib märgata uhke peakatte ja pagunitega jaama kordnikku.”

Balti raudtee veermiku teenindamiseks ehitati Tallinnasse Balti Raudtee Peatehased ja vagunite valmistamiseks Dvigateli vagunitehas. Tapa-Tartu raudtee valmis 1876. aastal, Tartu-Valga raudteeliin 1887 ja Valga-Võru-Pihkva raudtee 1889.

Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati 1880. aastal Tallinna (Revali) Raudtee Tehnikakool. 1898. aastal valmis ka Pihkva-Bologoje raudteeliin, mis ühendas Eesti Venemaa sisekubermangudega (läbi Valga). Tänu Eesti raudteevõrgule saavutas Tallinna sadam Venemaa Keisririigi sadamate seas väliskaubanduses käibelt 4. koha.

1927 rajati otseühenduseks Petseriga Tartu–Petseri raudtee. Enne II maailmasõda toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist Venemaale läbi Irboska raudteepiiripunkti.

tallinna-raudtee reisirongiliin

Tänapäeval sõidame me Elroni “porganditega” ning naudime kaasaegse reisirongi mugavusi ning rongiliin viib meid nii Narva kui Pärnusse. Eesti Liinirongid AS on kaubamärgi Elron all tegutsev riigile kuuluv ühistranspordiettevõte, mis pakub Stadler FLIRT elektri- ja diiselrongidega reisijaveoteenust kõigil Eesti siseriiklikel rongiliinidel. 2015. aastal saabus 98,46% diisel- ja 99,35% elektrirongidest lõppjaama õigeaegselt. Elron plaanib 2016. aastal teenindada 6,6 miljonit reisijat. Ettevõttes on 306 töötajat.

Vaata ka tõenäolisemalt kõige kuulsamat Balti jaamast tehtud muusikavideot

Allikas ja meedia: Elron. Pildid: Linnamuuseum, Ylle Rajasaar

Eksperiment: Jõhvi linnast Tallinna – kas rongi, bussi või autoga?

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.