LaupÀev, 23. september 2023
Üks eestlaste meelistegevusi suvel on marjakorjamine: sĂ”idad aga autoga metsaserva, vĂ”tad korvi ja nopid metsa all mustikaid tĂ€is. Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogide uuring toob vĂ€lja, et edaspidi ei pruugi meil marjametsa enam asja olla – lageraie kaotab mustikakohad.

Eesti mustikakorjajate kogemusi kaardistanud uuring nĂ€itab, et viimaste aastate lageraiega on kaotanud korjekohti enamik kĂŒsitletutest. Tekkivat sotsiaalset ja kultuurilist kahju aitaks vĂ€hendada raiete oskuslikum planeerimine.

Vilunud mustikakorjajate kĂŒsitlemisel pĂ”hinenud uuring nĂ€itas inimeste isiklikku ja kultuuriliselt jĂ€rjepidevat sidet oma korjepaikadega.

Seejuures pidi viimase kĂŒmne aasta jooksul ĂŒle kahe kolmandiku vastanutest mĂ”ne oma korjepaikadest hĂŒlgama – enamasti lageraie tĂ”ttu.

Uute korjekohtade leidmine on aeganÔudev ja piiratud liikumisvÔimalustega inimestele raske ning uute saagikate mustikakohtade teket mÀrkasid vÀhesed.

Uuringu tulemused nÀitavad, et elujÔulise marjakorjamiskultuuri hoidmisele vÔiks kaasa aidata nÀiteks see, kui lageraie teostaja aitaks kaardistada mustikakohti, mida inimesed veel ei tea .

„Huvitava tĂ”igana selgus, et mustikakorjajad eelistavad kĂ€ia riigimetsas, aga mitte kaitsealadel, kus korjepaiku peaaegu ei raiuta,“ kommenteeris uuringut juhtinud Tartu ĂŒlikooli teadur Liina Remm.

„Samuti nĂ€itasime, et korjekohta ei mÀÀra ainult mustikate ohtrus, vaid ka meeldiv puhkekeskkond, ja et aasta-aastalt pĂŒsiva saagi saamiseks on kogenud korjajatel mitu mustikakohta eri tĂŒĂŒpi metsades.“

Tartu ĂŒlikooli looduskaitsebioloogid on ka varem uurinud mustika ohtruse muutusi Eestis 20. sajandil ja seostanud neid metsa majandamise viisidega.

Looduskaitsebioloogide uuring laiendas teadmised mustika bioloogiast marju korjavate inimeste kÀitumisele ning eelistustele metsa omaduste osas. Uuring ilmus ajakirjas Baltic Forestry.

[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]KÔik on kÔigega seotud. Meie, kes me oleme harjunud suvel autosse istuma ja metsa sÔitma, et korjata sealt koogi, Ôhtuse magustoidu vÔi hoidiste jaoks looduse ande, vÔime jÀÀda pika ninaga, sest maha on vÔetud nii kodune marjamets kui kaotatud liigirikkus.

Lageraie kahandab meie laiuskraadil isegi kuni 50% liigirikkusest aastateks. Teadusuuringute pÔhjal on mets oluline ka kliimamuutuse aeglustamise seisukohalt. Mitte puude maharaiumine vaid jÀtkusuutlik majandamine on see, mis meile elamisvÀÀrse keskkonna jÀtab.

VĂ”ib-olla on isegi hea, et mets nii valusalt meile nĂ€ppude pihta lööb, siis ehk hakkame pĂ€riselt mĂ”tlema, mis on vÀÀrt see maa, kus elame, ja kui suur on olnud Ă”nn pealtnĂ€ha pisikeste asjade ĂŒle – igaĂŒks on vĂ”inud ja saanud sĂ”ita metsa marju korjama. LĂ€himinevikus. Aga nĂŒĂŒd? Aga tulevikus?

TÜ Looduskaitsebioloogia töörĂŒhma peamiseks eesmĂ€rgiks on selgitada ja prognoosida elurikkuse seisundit ja erinevate ökosĂŒsteemide toimimist tĂ€napĂ€evase inimmĂ”ju tingimustes ning arendada nende teadmispĂ”hist kaitset ja sÀÀstvat majandamist nii Eestis kui laiemalt.

Allikas: TÜ LB töörĂŒhm

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.