Suvel polegi enam marjametsa asja? Lageraie laostab mustikakohad2 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Üks eestlaste meelistegevusi suvel on marjakorjamine: sõidad aga autoga metsaserva, võtad korvi ja nopid metsa all mustikaid täis. Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogide uuring toob välja, et edaspidi ei pruugi meil marjametsa enam asja olla – lageraie kaotab mustikakohad.

Eesti mustikakorjajate kogemusi kaardistanud uuring näitab, et viimaste aastate lageraiega on kaotanud korjekohti enamik küsitletutest. Tekkivat sotsiaalset ja kultuurilist kahju aitaks vähendada raiete oskuslikum planeerimine.

Vilunud mustikakorjajate küsitlemisel põhinenud uuring näitas inimeste isiklikku ja kultuuriliselt järjepidevat sidet oma korjepaikadega.

Seejuures pidi viimase kümne aasta jooksul üle kahe kolmandiku vastanutest mõne oma korjepaikadest hülgama – enamasti lageraie tõttu.

Uute korjekohtade leidmine on aeganõudev ja piiratud liikumisvõimalustega inimestele raske ning uute saagikate mustikakohtade teket märkasid vähesed.

Uuringu tulemused näitavad, et elujõulise marjakorjamiskultuuri hoidmisele võiks kaasa aidata näiteks see, kui lageraie teostaja aitaks kaardistada mustikakohti, mida inimesed veel ei tea .

„Huvitava tõigana selgus, et mustikakorjajad eelistavad käia riigimetsas, aga mitte kaitsealadel, kus korjepaiku peaaegu ei raiuta,“ kommenteeris uuringut juhtinud Tartu ülikooli teadur Liina Remm.

„Samuti näitasime, et korjekohta ei määra ainult mustikate ohtrus, vaid ka meeldiv puhkekeskkond, ja et aasta-aastalt püsiva saagi saamiseks on kogenud korjajatel mitu mustikakohta eri tüüpi metsades.“

Tartu ülikooli looduskaitsebioloogid on ka varem uurinud mustika ohtruse muutusi Eestis 20. sajandil ja seostanud neid metsa majandamise viisidega.

Looduskaitsebioloogide uuring laiendas teadmised mustika bioloogiast marju korjavate inimeste käitumisele ning eelistustele metsa omaduste osas. Uuring ilmus ajakirjas Baltic Forestry.

ACCELERISTA KOMM Kõik on kõigega seotud. Meie, kes me oleme harjunud suvel autosse istuma ja metsa sõitma, et korjata sealt koogi, õhtuse magustoidu või hoidiste jaoks looduse ande, võime jääda pika ninaga, sest maha on võetud nii kodune marjamets kui kaotatud liigirikkus.

Lageraie kahandab meie laiuskraadil isegi kuni 50% liigirikkusest aastateks. Teadusuuringute põhjal on mets oluline ka kliimamuutuse aeglustamise seisukohalt. Mitte puude maharaiumine vaid jätkusuutlik majandamine on see, mis meile elamisväärse keskkonna jätab.

Võib-olla on isegi hea, et mets nii valusalt meile näppude pihta lööb, siis ehk hakkame päriselt mõtlema, mis on väärt see maa, kus elame, ja kui suur on olnud õnn pealtnäha pisikeste asjade üle – igaüks on võinud ja saanud sõita metsa marju korjama. Lähiminevikus. Aga nüüd? Aga tulevikus?

TÜ Looduskaitsebioloogia töörühma peamiseks eesmärgiks on selgitada ja prognoosida elurikkuse seisundit ja erinevate ökosüsteemide toimimist tänapäevase inimmõju tingimustes ning arendada nende teadmispõhist kaitset ja säästvat majandamist nii Eestis kui laiemalt.

Allikas: TÜ LB töörühm

Jaga

AVALDA ARVAMUST!