Oma eksistentsi eest peabki võitlema: (kapist) vastab Rakett69 finalist Karl Vilhelm Valter

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Karl Vilhelm Valter, Rakett69 seitsmenda hooaja superfinalist, on unustamatu tüüp. Noormehe lakkamatu energia ja kustumatu enesekindlus ärritavad neid, kes tahaksid asjade üle natuke kauem mõelda ning vaiksema häälega rääkida. Karl teeb asju omamoodi. Näiteks selle intervjuu andis ta meile … kapist, kuhu ta teetass käes pere eest peitu puges.

Karl Vilhelm, raketlaste seas ka lihtsalt “Villu”, lõpetab Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi 9. klassi. Ta on kõigi aegade esimene põhikooli õppur, kes pääsenud noorte teadussaate Rakett69 lõppmängu. Karl ütleb enda kohta, et on laia silmaringiga, aktiivne ja hea suhtleja.

Seda võib kinnitada ilmselt igaüks, kes kunagi Karliga kokku puutunud. Noormees mängib mitut pilli, laulab, näitleb, korraldab üritusi ja tegutseb õhtujuhina. Avalikult aktiivne olemine toob loomulikult kaasa ka suurema tähelepanu, õnneks aga pole see mõjutanud kuidagi Karli enesehinnangut – see on kõrge ju nagunii ning staaritsema ta ei kipu. Ta on nagu ta on.

Karl ütleb, et väljakutsed on vastu võtmiseks ning sellist asja nagu alla andmine pole olemas. Seda tõestab ka tema seni veel suhteliselt lühike, aga juba väga kirju elukäik. Mis on sel sissejuhatusel pistmist kutsude, Kalvi-Kalle ja füüsikaõpetajaga, saate teada…  alljärgnevast kapiintervjuust.

Räägi oma lapsepõlvest. Kus sa kasvasid, milline on su pere, palju õdesid-vendi, mida lapsena meelsasti tegid?

Mul on olnud täitsa tore lapsepõlv. Mõni nimetab seda raskeks – suur perekond, neli last. Sealt see tähelepanuvajadus ka tuleb, olen pidanud oma koha eest kogu aeg võitlema. Aga mulle meeldib. Mulle meeldib suur pere.

Kuidas see lugu oli, et arvati, sa ei saa kooliküpseks? Mis häda sul täpsemalt oli ja mida õpetajad targutasid?

Lasteaias tunnistati mind hüperaktiivseks. Mitte keegi ei saanud minuga hakkama. Mul oli pidev tähelepanuvajadus. Sõpru mul ei olnud, kõik vihkasid mind. Tänu sellele arvati, et ma olen liiga rumal, et kooli minna ja saadeti mind komisjoni ette, mis pidi siis ütlema, kas olen kooliküps või ei ole.

Mäletan, et mu ette pandi kaks pilti, mis ma joonistanud olin: üks, kus oli peal mingi kole mees, kes nägi välja nagu mereröövel. Ma olin sellisena kujutanud meie lasteaia abikasvatajat (naisterahvas). Teisel pildil oli maja, mille akendest käis tuli välja – selline tulekahju pilt. Selgituseks ütlesin, et see on minu lasteaed.

Ega ma täpselt ei mäleta, aga vanemad on öelnud, et need pildid olid üks põhjus, miks pikka juttu komisjonis kooliminekust ei tehtud vaid anti mulle ajapikendust ja istusin ühe aasta lasteaias veel.

Lõpuks lubati sul siiski kooli minna. Kuidas seal asjad sujusid?

Esimestes klassides oli raske, olin ju jätkuvalt hüperaktiivne ja eriti keegi minuga sõbrustada ei tahtnud. Päeva lõpus läksid klassikaaslased koju ja rääkisid oma vanematele, et appi-appi, meil õpib klassis üks hull, Karl Vilhelm.

Eks vanemad siis muidugi nõudsid, et mind minema saadetaks, aga mu tolleaegne klassijuhataja Kristina kaitses mind ja mul lubati ikka koolis edasi õppida.

Millal sulle kohale jõudis, et oled multitalent? Mis asju sa täpsemalt teha armastad? Muusika, teadus, mis veel?

Ma pole kunagi mõelnud, et ma olen multitalent. Muusika ja teadus, jah, on mulle mõlemad väga olulised, aga nad tulid just sellepärast, et ma jõuga hakkasin oma energiat kuskile suunama, et mitte kõigile närvidele käia.

Youtube… jah, teate, Youtube muutis mu elu! Seal on meeletult, meeeeeeeeletult asju! Ma olen tunde ja tunde ja tunde vaadanud sealt igasuguseid asju, mis mind huvitavad. Saate aru, see maailm on meil ju taskus kogu aeg olemas!

Ma olen tundide viisi veetnud Youtube’is aega, otsinud sealt informatsiooni, vaadanud, mis mind huvitab – minu arvates on see meeletult põnev.

Luuletusi kirjutan, laule kirjutan, näitlemisega tegelen, õhtujuhtimist teen… fotograafiaga, nahatööga, puutööga tegelen… midagi jäi kindlasti nimetamata. Aga jah, ma teen palju asju, et oma energiat ära kasutada.

Seda, et sa Raketti pauguga sisse said ja oled läbi aegade esimene põhikooli õpilane superfinaalis, me teame. Aga kuhu gümnaasiumidesse sa kevadel sisseastumiskatsed tegid ja kuhu sisse said ning mille valid? Ja miks?

Ma tegin katseid väga valitult. Tegin ainult ühiskatsed, kus märkisin GAGi esimeseks ja siis tegin katsed VHK teatriklassi. Oma valikutest praegu ma täpsemalt veel ei räägi. Iga asi omal ajal!

Sulle heidetakse ette su absoluutset enesekindlust. Kus see sul tuleb? Ja kas oled pidanud sellepärast ka kannatama?

Kannatama… ei tea, ei ole pidanud vist väga. No seal lasteaias ja koolis, aga edaspidi olen aru saanud, et enesekindlus… no see peab olema põhjendatud. Kui sa usud endasse, aga samal ajal piisavalt pühendud ja panustad maksimaalselt oma energiat sellesse, mis sa teed, siis on see enesekindlus ju õigustatud.

Ma olen lihtsalt nii palju uskunud sellesse, et mis on võimatu, peab olema võimalik, ja sellega hakkama saanud. Rakett69 on üks näide. Ma oleksin ise veel aasta oodanud, kuni gümnaasiumis olen, ja siis tulnud, aga hea et kuulasin targemaid ja tulin. See ei ole võimatu, jõuda finaali, olemata gümnaasiumist või ülikoolist läbi käinud – näete ju ise. Ma olen siin.

Karl Lõbus rääkis sisetundest mida ta alati usub, mis sind elus edasi viib? Usud sa iseendasse või mingitesse ennetesse, a la ilus tüdruk läks üle tee, täna saan matas kahe, hea kui üldse tundi jõuan?

Ma usun iseendasse. Ma usun, et see mida me näeme või tunneme, on päris. Ega ma rohkem ei oskagi millessegi uskuda… Üldse mingi ebausk… ma ei tea… ei, ma ei poolda. Universum on põnev koht ja asju juhtub ja mingit vuuduud selles ei ole. See on väljakutse teadlastele.

Mis on läbi aegade olnud su lemmikõppeained? Miks?

Ah, see on nii igav ju… füüsika, keemia, muusika … eesti keel, inglise keel… vene keel… ah, ma ei tea. Mulle meeldivad kõik.

Kes on su eeskujud?

Tegelikult meil on nii palju ägedaid inimesi koolis, ma olen nii rahul nende inimestega, kellega ma koos seal olen. Mõned ei ole nii toredad, aga väga palju on tõesti lahedaid inimesi. Lemmikõpetajatest… no igaüks on omamoodi lahe. Aga füüsika õpetaja on legendaarne oma musta huumoriga, viskab kildu ja teeb tunnid unustamatuks.

Kelle valid Raketi finaalmängus oma meeskonda? Põhjenda igaühe valikut paari lausega

No Karl Lõbusa valin! Ta on tore poiss, töötab hästi, töötab kätega eks ole. Ma väga usaldan teda, ta saab kõigega hakkama, mis ma talle üles annan. Siis ma võtsin Miina, sest Miina on ka meeletult tubli tüdruk. Kui sa annad talle töö kätte, siis ta saab kõigega hakkama.

Siis ma valisin Jaani, tema on ka väga asjalik poiss – mul on vaja tiimi, kes töötaks hästi. Ja ma võtsin Marguse, temaga me oleme ka koos töötanud ja ma umbes tean, mida ta oskab, ja usun, et ta ka saab ilusti hakkama.

Mida sa kavatsed meile finaalis näidata?

Ma üritan finaali minna sellise strateegiaga, et ma ei pea ise mitte midagi ehitama. Et ma saan ehitada, kui mul aega jääb, aga ma üritan seda võimalikult vältida. Ma tahan võimalikult hästi tiimi tööle panna.

Mida finaalis ikka näidata? Ma püüan koos tiimiga teha võimalikult töökindla Rube Goldbergi masina. Et see sõu osa on ilgelt äge, aga päeva lõpus võidab see, kelle masin kestab täpselt nii mitu sekundit kui see peab kestma.

Mis su sisetunne ütleb, kuidas sul finaalis läheb?

Sisetunne ei ütle midagi. Ma annan endast parima ja loodan, et natuke on õnne ka. Eks siis näeb, kuidas läheb.

Kui sa peaksid võitma, mida sa rahaga teed? Ja millal? Ja miks?

Jällegi – mulle ei meeldi, et raha seisab. Ma tahaks sellega midagi ruttu ära teha. Hetkel ma mõtlen, et peaks ostma akordioni. Siis ma vaatan endale kaamerat, arvuti, 3D printeri… kõik ostaks!

Siis muidugi see väike õppereis sinna Bora Borale, paleontoloogilised uuringud ja muu selline, et see oleks põnev. Ausalt öeldes mulle ei meeldi seda raha ära planeerida enne, kui see on mul käes. Vaatame, kuidas finaalis läheb…

Mis plaan sul pärast gümnaasiumi on maailma parandamisega? Või on üldse kõik juba nii tšill, et parandada polegi vaja?

Brrrr… mul pole õrna aimugi, mida ma teen peale gümnaasiumi. Mul pole õrna aimugi, mida ma teen aasta pärast. Mul pole õrrrrrna aimugi, mida ma teen järgmisel nädalal… Üks päev korraga. See pole muidugi maailma päästmise seisukohalt kuigi pikaajaline strateegia, aga ma olen aus. Las ma teen kõigepealt need asjad ära, mis peab tegema. Siis näeb.

Kust sa võtad oma megaenergia? Millal ja kui palju sa magad? Mida sööd?

Ma magan, ja kui ma ärkan üles, siis ma olen energiline. Mulle meeldib magada, aga kui sa oled juba ärganud, siis pole mõtet niisama passida. Mulle meeldib võtta n-ö viimast sellest päevast. Siis ma lihtsalt teen. Teen asju. Nii ongi. Ja ma joon teed, palju teed… ma loodan, see ka aitab.

Kas sul on kodus seltsiks mõni loom või unistad sa mõnest… näiteks hobusest?

Haha, mul on kutsud ja kiisu! Ja mulle meeletult, meeletult meeldib loodus! Mulle meeldib sammal ja puit ja puutöö. Ja me istutame iga kevad perega oma maadele metsikult istikuid! Tänavu paneme 60 000 istikut. Peamiselt ise ja natuke ehk tuleb keegi appi ka.

Autodest on rääkimata. Kus suunas me nendega teel oleme? Millised olulisemad läbimurded autonduses võiksid meid lähiaastatel ees oodata?

No elektriautod lähevad järjest paremaks. Aga nendega ei ole asi nii lihtne nagu meile näidata üritatakse, nende tootmine mõjub keskkonnale väga tugevalt. Loodusele on nende tootmine samamoodi kahjulik nagu mistahes teise auto tootmine.

Ma arvan, et võitlus bensiini – ja elektriautode osas on alles ees: enne kui me kõik siin elektriautodele üle läheme, paranevad oluliselt fossiilkütustel töötavad sisepõlemismootorid – need lähevad efektiivsemaks, säästlikumaks. Sisepõlemismootoriga autosid ma maha küll veel ei kannaks.

Mida sa kardad? Ära räägi siin, et sa midagi ei karda. Me kõik kardame midagi.

Ma kardan… ma kardan, et mul pole ühel päeval midagi teha. Ma kardan tegevusetuks jääda. Ma ei usu, et see juhtub, aga ma ei oskaks tegevusetult mitte kuidagi olla.

Kus fännid sinuga kohtuda saavad või kuidas ühendust võtta?

Mu fännid saavad minuga kohtuda arvukatel kontsertidel ja õhtujuhtimistel. Ja Instagrami kontot võib ka jälgima tulla. Sealt saab mind follow’ida ja mulle kirjutada.

Mis sõnad ütled kaasa tulevastele Raketti proovijatele?

Karta ei ole midagi. Tuleb minna, ja anda endast parim. Kalvi-Kalle jälgedes: kui läheb halvasti, läheb halvasti, kui läheb hästi, läheb hästi!

Rakett69 ei ole ainult saade – et kui sisse ei saa, siis on kõik – ei, see on elustiil. Rakett69 on see, et ma saan ise ka teha asju, mul ei ole vaja kutsuda elektrikut lambipirni ära vahetama või korki keerama. Kõik see on ise võimalik teha, kõik see info on olemas Internetis. Kõik on võimalik.

Rakett69 VII hooaja finaal on ETV eetris 5. mail, kell 20:30

Pildid: Rakett69. Küsimused: Ylle Rajasaar

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.