Kehtiv Transpordi arengukava näeb ette aastaks 2030 linnades nn tavaautode piiramist poole võrra ja aastaks 2050 sisepõlemismootoritest täielikku loobumist. Biokütust tuleks toota kordi rohkem. SEI eksperdid uurisid, kuidas on Eesti täitnud kliimakokkulepet.
Vähem kui kahe nädala pärast algab Poolas Katowice linnas ÜRO kliimamuutuse konverents ehk COP24. SEI ehk Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna eksperdid Kerli Kirsimaa ja Kaja Peterson uurisid, kuidas täidab Pariisi kliimakokkulepet Eesti – millised eesmärgid on saavutatavad ja kus asuvad kitsaskohad.
Uurimuses jõuti tulemusele, et lühikeses perspektiivis ehk aastaks 2020 täidab Eesti võetud kohustused, v.a eesmärk, saavutada taastuvenergia kasutamine transpordis 10% ulatuses.
Aastaks 2030 seni kokkulepitud eesmärkidesaavutamine eeldab lisameetmeid kõigis valdkondades, sest seatud eesmärgid ja sihttasemed on ambitsioonikamad ja eeldavad suuremaid muudatusi kasvuhoonegaaside heitmete allikates ja heitmete vähendamisel üldiselt.
HEITMEALLIKAD EESTIS
Eestis tekkis 2016. aastal kokku 19 517 kt CO2 KHG heitmeid. Kui arvestada maakasutusest, selle muutusest ja metsandusest tekkivate ja seotavate heitmete bilanssi, siis oli KHG heitmeid ligikaudu 3000 ktCO2 võrra vähem – 16’984 kt CO2.
Eesti heitmed pärinevad ca 70% ulatuses energeetikasektorist, järgnevad transport (13%) ja põllumajandus (9%) .
2016.a. andmed viitavad heitkoguste kasvule energiasektoris (energeetika ja transport koos), kuivõrd selle arvele langes juba peaaegu 90% koguheitmest (89,3%)12.
Eesti paistab negatiivselt silma ka KHG heitmete suure osakaalu poolest ühe elaniku kohta. Kui 2016. aastal prognoos Eesti jaoks oli 14,7 kg CO2 inimese kohta, siis vastav näitaja Euroopa Liidus keskmiselt oli 8,7 kg CO2 inimese kohta.
Eestis tekkis 2015. aastal ühe SKT euro kohta kolm korda rohkem kasvuhoonegaaside heitmeid kui Euroopa Liidus keskmiselt.
Eestist rohkem tekkis ühe SKT euro kohta KHG heitmeid vaid Bulgaarias. Kõige vähem oli KHG heitmeid SKT suhtes Rootsis (0,13 kg/euro), Taanis (0,19 kg/euro), Prantsusmaal ja Luksemburgis (0,22 kg/euro).
Kuna tegemist on suhtarvuga, siis avaldavad Eesti näitajale mõju nii suur KHG heitkogus energeetikasektoris kui ka suhteliselt madal SKT.
KÜMNENDI SEISAK
Statistikaameti andmetel ei ole energiatootlikkus Eestis viimase 10 aasta jooksul oluliselt suurenenud ja on olnud keskmiselt 3 eurot tarbitud energia tonni õli ekvivalendi kohta (tCO2ekv).
Eesti on suure energiatarbimisega riik, mille põhjuseks on põlevkivist energia tootmise vähene efektiivsus (põlevkivi elektrienergiaks muundamise efektiivsus on Eestis ligikaudu 30%).
2016. aastal toodeti Eestis sisemaise energiatarbimise ühe ühiku kohta ligi kolm korda vähem sisemajanduse kogutoodangut (SKT) (2,9 eurot) kui Euroopa Liidus keskmiselt (8,9 eurot).
TAASTUVKÜTUSTEGA ON KEHVASTI
Euroopa Liidu eesmärki, tarbida 10% transpordikütustest taastuvkütusena, Eesti tähtajaks ehk aastaks 2020 ei saavuta.
Eurostati andmetel oli Eestis taastuvenergia protsent transpordisektori lõpptarbimises 2016. aastal vaid 0,4%, millega on Eesti liikmesriikide arvestuses viimasel kohal.
2012. aastal alustatud elektriautode kiirlaadimisvõrgu rajamise tulemusena loodi üle-Eestiline laadimispunktide võrgustik.
Need olid KredEx toetusprogrammi raames põhiliseks rohelisel energia kautuse kohustuse täitmise allikaks transpordisektoris. Programmi lõppemise järel 2014. aastal ei ole elektriautodel kohustust enam üksnes rohelist energiat tarbida.
Vastavalt vedelkütuste seadusele lasub alates 2018. aasta 1. maist aga kõigil kütusetarnijatel Eestis kohustus lisada müüdavale mootorikütusele (v.a mootoribensiinile oktaanarvuga 98) ligi viie mahuprotsendi jagu biokütust.
Hetkel kehtivas Transpordi arengukavas 2014-2020 on sõnastatud eesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitmeid 20% võrra 2008. aastaga võrreldes ning 2050. aastaks 60% võrreldes aastaga 1990.
Selleks plaanitakse 2030. aastaks vähendada tavakütustel liikuvate sõidukite osakaalu linnaliikluses poole võrra ning 2050. aastaks neist üleüldse loobuda (Transpordi arengukava 2014-2020).
“Eesti biometaani ressursside kasutuselevõtu analüüsist” selgub, et Eestis oleks potentsiaali toota ligikaudu 450 Nm3 biometaani, mille ressursiks oleks valdavalt rohtne biomass.
Juhul kui 10% transpordis kasutatavatest kütustest asendada biometaaniga, rakendataks hinnanguliselt kolmandik kodumaise biogaasi tootmise potentsiaalist.
Loe uurimust täismahus siit
[pdf-embedder url=”https://www.accelerista.com/wp-content/uploads/2018/11/kas-eesti-täidab-pariiisi-kliimakokkulepet-21.11.pdf”]
Allikas: SEI
