blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Kolm tuhat kuldviljakpalmi töötavad nüüdsest Eesti, Läti ja Leedu lasteaedades õhupuhastajatena6 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
2016. aastal korraldas Toyota suure kampaania Eesti, Läti ja Leedu lasteaedade hüvanguks. Kõik, mõne Toyota hübriidautoga proovisõitu teinud andsid oma panuse rohelisse fondi, kuhu koguti vahendeid lasteaedadele maailma parimate õhupuhastajate, kuldviljakpalmide ostuks. Kampaania käigus kinkis Toyota Baltikumi lasteaedadele kokku rohkem kui 3000 töökat taime.

Kõik Toyota hübriidautoga eelmise aasta aprillist kuni detsembrini proovisõidul käinud inimesed panustasid Toyota rohelisse fondi, mille abil kingiti Eesti lasteaedadele 882 õhku puhastavat kuldviljakpalmi. Kampaania osutus üle ootuste populaarseks – Toyota täitis kokku 130 Eesti lasteaia sooviavaldused.

eesti kuldviljakpalm

“Toyota hübriid esindab keskkonnateadlikkuse ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid. Selle kampaaniaga soovisime panustada puhtama elukeskkonna loomisesse ja pärast põhjalikku eeltööd otsustasime eristuda traditsioonilistest keskkonnakampaaniatest ning keskenduda õhu kvaliteedi parandamisele siseruumides,” avas Toyota Baltic AS-i turundusjuht Elli Tiivel kuldviljakpalmide kinkimise tagamaid.

“Eesti lasteaialaps viibib ligi poole oma päevast lasteaias, mistõttu on oluline, et seal oleks võimalikult puhas ja saastamata õhk. Lasteaedade positiivne tagasiside ja suur huvi palmide vastu on kindel märk, et panustame õigesse kohta, ning kavatseme seda initsiatiivi ka tulevikus jätkata,” kinnitas Tiivel.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht selgitab, et õhu kvaliteet mõjutab inimese ja eriti lapse tervist olulisel määral, kuna siseruumides viibitakse suurema osa ajast. “Siseruumides on lapsed vastuvõtlikud erinevatele kahjulikele õhusaasteainetele ning õhu kvaliteedi langus võib mõjutada ka laste aktiivsust ja isegi õppimisvõimet,” sedastab Albreht.

Esimesed toapalmid leidsid oma kohad Eesti lasteaedades juba 2016. aasta sügise alguses. Tallinna Lepatriinu Lasteaeda viis taimed Tallinna Botaanikaaia botaanik Urmas Laansoo, kes vestles lastega puhta elukeskkonna ja taimede tähtsusest.

Lasteaia direktrissi Tiiu Parbuse sõnul on tore, et Toyota on võtnud südameasjaks laste ja lasteaedade heaolu. “Rohelisem elu- ja õpikeskkond on laste jaoks alati mõnusam. Lastele oli vahvaks üllatuseks Urmas Laansoo külastus, mida meil endal oleks olnud oluliselt keerukam korraldada kuid mis mudilaste silmaringi arendamise ja loodushariduse seisukohast andis väga palju uusi teadmisi. Urmas kinnitas, et kingitud kuldviljakpalmid on tõepoolest maailma parimad õhupuhastajad!” meenutas Parbus tuntud botaaniku külastust.

TOYOTA HÜBRIIDAUTOD ON JÄRJEST POPIMAD

Toyota hübriidautode lugu sai alguse 1997. aastal teed rajavast Priuse mudelist. Nüüdseks on Eestis hübriidide valikus juba kaheksa erinevat mudelit ja kogu maailmas on Toyota hübriidautosid müüdud kümme miljonit.

Kõigis Balti riikides eelistab pea iga kolmas tarbija Toyota Aurise ja Yarise mudelit soetades just hübriidi. Erinevalt bensiini- ja diiselmootoritega autodest kasutab hübriid aku laadimiseks regeneerivat energiat ehk pidurdusjõust ülejäänud energiat ning soojusenergiat.

Seetõttu ei vaja hübriidi aku autovälist laadimist. Toyota hübriidautode vastupidavust on korduvalt tõestatud Saksamaa Autobildi TÜV kasutatud sõidukite kvaliteetuuringus.

NASA UURINGUST SELGUS, ET KULDVILJAKPALM ON PARIM ÕHUPUHASTAJA

Ameerika Ühendriikide kosmoseorganisatsioon NASA on teinud põhjaliku uuringu, kuidas hermeetilises ruumis saab teatud toataimede abil tekitada tervislikku hingamisõhku. Selgus, et paljud tavalised toataimed parandavad efektiivselt siseõhku, eemaldades sellest kahjulikke keemilisi aineid, mida siseruumides on uskumatult palju.

Taimed suurendavad nii meie vaimset kui ka kehalist heaolu. Aiapidamine ja taimede kasvatamine on üks maailma soositumaid vabaajaveetmise vorme. Taimedega loome enda ümber sooja ja õdusam atmosfääri, neil on meie kodu kaunistamise kõrval ka märkimisväärne esteetiline ülesanne.

NASA kosmoseagentuur uuris 1980. aastal esmakordselt 12 kõige tavalisema toataime abil, kuidas nad ikkagi hermeetiliselt suletud katsekambri õhust suudavad eemaldada formaldehüüdi, benseeni ja triklooretüleeni.

Peale uurimistulemuste avalikustamist loodi “Plants for Clean Air” Council (Puhas õhk taimede abiga), mis initsieerib toataimede kasvatamist ja kasutamist siseruumide õhukvaliteedi parandamiseks nii tööl kui kodus.

Järeluuringute jaoks rajas NASA maksimaalselt välisõhust eristatud ”biokodu”, kus kasutati palju sünteetilisi sisustusmaterjale, mis eritavad keemilisi ühendeid. Taimedeta biokodus tekkis inimestel nn. ”haige hoone”-sündroom.

Biokodust võeti õhuproove enne ja pärast toataimede paigutamist sinna, sama tehti võrdlusel kasutatud aktiivsüsi-filtri puhul. 12 toataime puhastasid õhku saastest sama hästi kui söefilter, mis tõestas nende arvestatavat tähtsust umbseks ehitatud ruumi tervisliku õhu tootjatena.

Taimed imevad õhusaaste endasse lehtede pinnal olevate mikroskoopiliste aukude ehk õhupilude kaudu. Kuna taime lehtede kaudu toimub pidev vee aurumine, siis tekib selle tagajärjel konvektsioonliikumine, mis viib õhusaasteosakesed taime juurtesse, kus juuremikroobid lagundavad need taimele ja teistele mikroobidele sobivaks toiduks. Taimed ”söövad” meie hingamisõhust kahjulikud ained ära.

Rohke taimekogus lisab samuti ruumi õhuniiskust, mille tagajärjel õhu mikrobakterite suhteline arv väheneb ja me parandame seeläbi isikliku hingamisruumi õhu kvaliteeti.

NASA uuris 51 taime puhul alljärgnevaid parameetreid:
-keemiliste gaaside eemaldamise võime
-kasvatamise ja hooldamise kergus
-kahjuritele vastupidavus
-niiskuseraldussuurus

eesti kuldviljakpalm

Kõige kõrgema hinde – 8,5 – sai kollakas kuldviljakpalm (Chrysalidocarpus lutescen)

Muude uurimuses osalenud taimede paremusjärjestus oli järgmine:
kõrge vitspalm (Rhapis excelsa)
mägipalm (Chamaedorea)
kummi-viigipuu (Ficus elastica)
dereema draakonipuu (Dracaena deremensis) ’sort ‘Janet Craig’
harilik luuderohi (Hedera helix)
laose datlipalm (Phoenix roebelenii)
Alii viigipuu (Ficus macleilandii) ’Alii’
kõrge nefroleep (Nephrolepis exaltata) sort ’Bostoniensi’
tõlvlehik (Spathiphyllum sp)
lõhnav draakonipuu (Dracaena fragrans) sort ’Massangeana’
sulgjas nõelköis (Epipremnum pinnatum) sort ’Aureum’
Nefroleep (Nephrolepis obliterata)
aedkrüsanteem (Dendranthema x grandiflorum)
gerbera (Gerbera)
dereema draakonipuu (Dracaena deremensis) sort ’Werneckii’
ääris-draakonipuu (Dracaena marginata)
pronksjas filodendron (Philodendron erubescens)
jalglehine sõrgköis (Syngonium podophyllum)
tähniline diifenbahhia (Dieffenbachia maculata) sort ’Exotica Compacta’
vääris-mägipalm (Chamaedorea elegans)
bensoe – viigipuu (Ficus benjamina)
kiirjas sõrmlehik (Schefflera actinophylla)
roosbegoonia (Begonia x hiemalis)
kahelisugjas filodendron (Philodendron bipinnatifidum)
kummi-viigipuu (Ficus elastica)
roniv filodendron (Philodendron scandens)
kolmevöödiline havisaba (Sansevieria trifasciata)
diifenbahhia sort ’Camilla’
Filodendron (Philodendron domesticum)
kõrge araukaaria (Araucaria heterophylla)
Wallise kuuvõhk (Homalomena wallisii)
valgeroodne maranta (Maranta leuconeura) ’Kerchoveana’
hiina banaan (Musa acuminata)
varane jõulukaktus (Schlumbergera x buckleyi)
punane lihavõttekaktus (Rhipsalidopsis gaertneri)
romblehine tsissus (Cissus rhombifolia) sort  ’Ellen Daniak’
habemätas (Liriope)
dendroobium (Dendrobium)
tups-rohtliilia (Chlorophytum comosum) ’Variegatum’
kähar aglaoneema (Aglaonema crispum)  ’Silver Queen’
Andre flamingolill (Anthurium andraeanum)
kirjulehine ebakrooton (Codiaeum variegatum)
kaunis piimalill (Euphorbia pulcherrima)
Simsi asalea (Rhododendron simsii)
vau-tiigerlehik (Calathea macoyana)
harilik aaloe (Aloe vera)
vahemere alpikann (Cyclamen persicum)
vöödiline ekmea (Aechmea fasciata)
tulp (Tulipa)
kuuking (Phalaenopsis)
blossfeldi kalanhoe (Kalanchoe blossfeldiana)

Toaõhku rikkuvate mikroobide arv on seda väiksem, mida niiskem õhk on meie ümber. Osa taimi eritab õhku rohkem niiskust kui teised, sel moel toimivad taimed ka hingamisõhu parandajatena. Parim õhuniisutaja on kollakas kuldviljakpalm.

Optimaalne õhuniiskus inimesele oleks 50-60 %. Kui suhteline õhuniiskus on 72%, oleks mikroobe õhus minimaalselt, kuid nii niiskes hakkavad mööbel ja ehitusmaterjalid hallitama. Selline niiskus saavutatakse ainult kasvuhoones.

Et toataimede õhupuhastussüsteem toimiks hästi, tuleb hoolitseda taimede eest maksimaalselt hästi: õieti kasta, anda piisavalt valgust ja toitaineid ning hoida kahjurite eest.

Loe lisaks NASA uuringu kohta siit ja Hansaplanti lehelt kuldviljakpalmist lähemalt

Allikas: Toyota, Bioneer, NASA. Pildid: Toyota, Wikimedia

Toyota C-HR, tõenäoliselt kõige põnevam Toyota, millega sa kunagi sõitnud oled

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

Jäta kommentaar

four × five =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com