Kui vanad romud lammutada, oleks Eesti autopark märksa noorem. Teeme ära!?

Pinterest LinkedIn Tumblr +
2017. aastal registreeriti Eestis uusi sõiduautosid rohkem kui kasutatuna impordituid ent autopargi keskmine vanus ei kannata ikka kriitikat. 120 000 “laipa” on üks põhjustest, miks Eesti löntsib kurvalt Euroopa Liidu statistikatabeli tagareas. Vaatame autoparki lähemalt ja anname nõu, kuidas “laibast” ametlikult vabaneda.

Eestis on kokku 725 944 sõiduautot, neist rohkem kui 120 000 on peatatud registrikandega sõidukid. Seega liigub meie teedel pidevalt umbes 600 000 sõiduautot ja “laipadena” vedeleb kusagil kuuendik kogu autopargist. Veoautosid on registris arvel 115 000 ja busse ligi 5 000.

“Laibad” aga enamasti ei liigu vaid mädanevad aianurgas. Ometi pole neist vabanemine kuigi keeruline, peab teadma, kus ja kuidas seda ametlikult teha ning lihtsalt asi joonde ajada. Olgu motivatsiooniks siis kaunim vaade õunaaiale või tunne, et on antud oma panus Eesti statistilise tulemuse parandamisse.

AUTO LAMMUTAMISE KOHUSTUST EI OLE

Palusime maanteeameti sõidukite registriosakonna peaspetsialistil Sulev Villil selgitada, mis põhjustel sõiduki registrikanne peatatakse.

„Vastatavalt liiklusseadusele on registrikanne peatud neil registreeritud sõidukitel, mille tehnoülevaatuse kehtivuse lõppemisest ja viimasest kindlustuslepingu poliisi kehtivusest on möödunud kaks aastat.”

Peatatud registrikandega sõidukite suure arvu on tinginud asjaolu, et Eestis ei ole otsest kohustust autot lammutusse viia. Levinud probleemiks on, et kui auto jääb seisma, siis osa inimesi arvab, et äkki läheb seda veel vaja ja nad ei vii sõidukit lammutusse.

“Kindlasti on see osaliselt seotud ka sellega, et Eestis ei ole automaksu ja omanikule ei kaasne sellise sõidukiga otseseid kohustusi,” selgitab Sulev Vill.

See, et pea kuuendik kogu Eesti autopargist on “laibad” ehk sõidukõlbmatud autod, on probleem, mille põhjusi tuleb otsida meie õigusruumist. Mis ei tähenda, et me ei võiks probleemile ise lahendust otsida. Litsentseeritud autolammutuskojad töötavad aastaringselt.

DŽUNGLIS KEHTIVAD DŽUNGLISEADUSED

Kohustuse puudumine toob kaasa džungliseadused. Mitte keegi ei tea, kui paljud “laipadest” aeg-ajalt teedel figureerivad, kuidas ja mis raha eest käest-kätte liiguvad. Ka kindlustuseta saab sõita, kuniks vahele ei jää… Hoidku selle eest, et mõni korralik autojuht taolise romuga kogemata ninapidi kokku trehvab, jama tõuseb taevani.

Võib-olla aitaks, kui kohe autot ostes tuleks ära maksta ka n-ö pakendimaks, mis pärandub ostjalt ostjale senikaua kuni sõiduk ükskord lammutuskotta jõuab, kus siis viimane omanik pandiraha ka tagasi saab.

“Laipade” kokkukorjamine ja nano-osakesteks lammutamine tuleks aga ette võtta igaühel endal.  Ehk aitaks, kui korraldataks meeldetuletuskampaania, kus ametlikud lammutuskojad soodsamalt töö ära teeksid?

Just nimelt, ametlikud, sest kodus ise lammutada ei tohi ja turul vohavad pseudoromulad sõidukõlbmatut autot registrist maha võtta ei saa.

Võrdluseks: Soomes on autoomanikul kohustus oma vana auto lammutusse viia. Põhjanaabrid on mitu aastat teinud kampaaniat, kus lepingulistes lammutuskodades antakse koos lammutustõendiga kaasa ka tšekk, millel oleva summa saab realiseerida omakorda uue auto ostmisel.

2017. aastal vaatas Soome oma automaksude tariifid ümber, aga uue auto soetamine on jätkuvalt kallis ning meie vennasrahvas eelistab seepärast sõita autodega kauem ja osta pigem tavalisemaid mudeleid. 2018. aastast alates toetab Soome riik hübriidajamiga, täiselektrilise või CNG-mootoriga autode soetamist.

LAIBAABI SAAB AMETLIKUST LAMMUTUSKOJAST

Selleks, et sõiduk Eesti autoregistrist kustutada, tuleb see kasutamise lõpetamise järel viia litsentseeritud lammutuskotta. Sobiva lammutuskoja leiab Lammutuskodade Liidu, Maanteeameti või Keskkonnaameti kodulehelt.

Litsentseeritud lammutuskoda garanteerib sõiduki lammutamise nõuetele vastavalt (loe: keskkonnale võimalikult ohutult) ja kustutab sõiduki ise liiklusregistrist.

Sulev Vill hoiatab isehakanud lammutuskodade eest: “Oleme praegu olukorras, kus mitmed vanametalli kokkuostjaid reklaamivad end kui lammutuskoda ja lubavad, et viivad ise sõiduki ära. Tegelikkuses viivad nad küll sõiduki ära, aga ei vastuta selle eest, et sõiduk arvelt maha võetaks.“

Kui romu su õuneurgas kössitab juba pikemat aega, siis tõenäoliselt ei lähe sul seda enam vaja ning on hea mõte vanake algosakesteks lahti lammutada ja anda sellele ehk uus elugi.

Alustada saab näiteks Autolammutuste Liidu lehelt, kus sinu päring läheb kohe rohkem kui 40 ettevõtte postkasti. Pole muud, kui parim pakkumine välja valida ja romu väärikale puhkusele saata. Boonusena kaob meie registrist üks laip ja langeb Eesti autopargi keskmine vanus.

Keerulisem on lugu nende autodega, mida enam ei eksisteerigi – mis on müüdud varuosadeks või tükkhaaval vanametalli kokkuostupunkti jõudnud. Või siis põllul ribadeks lastud. Autot enam ei ole, registris kanne on. Kummitusautode registrist mahavõtmiseks täna hea lahendus puudub.

RÄME AUTOSTUMINE

2017. aastal ületas esmaregistreeritud uute sõiduautode arv esmakordselt pärast 2008. aastat imporditud kasutatud autode oma. Kui uusi sõiduautosid müüdi eelmisel aastal 25 613, siis kasutatud autosid toodi Eestisse 23 634.

Veoautode segmendis on uute veokite osakaal ületanud kasutatute oma juba alates 2013. aastast ja tõusutrend on on jätkuv.

Eesti rahvaarv seisuga 31.12. 2017 on 1 318 700. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on Eesti autostunud riik: sõidukite arvult 1000 elaniku kohta oleme keskmisest tublisti üle ja tõusnud Euroliidus vähemalt 6. kohale. (Eurostat 2015)

Eestis on ühe inimese kohta 0,55 autot. Kui arvesse võtta vaid 600 000 ametlikult sõita tohtivat sõiduautot, on autostumine ikkagi räme: 0,45 neljarattalist inimese kohta ehk peaaegu 1 auto kahepeale.

VANAD PANNID – TÕESTI VÕI?

AMTEL teeb oma pressiteates ka arvutuse, mille tulemusena saab Eesti autopargi keskmiseks vanuseks 15,1 aastat. Selle numbriga oleme Euroliidus tagantpoolt viiendad, keskmiselt sõidab eurokodanik 10.7 aasta vanuse autoga.

AMTELi tegevjuht Arno Sillat ei ole sõnadega kitsi: „Sõiduautode osas oleme me üks Euroopa Liidu n-ö prügikastidest, lõppjaam. Siit vanad sõidumasinad enam edasi kuhugile ei lähe.” Sama juttu oleme kuulnud viimased kaks kümnendit. Kõlab nagu oleks tegu mõne Aafrika riigiga.

Sillat lisab, et näha on selge trend vanade autode sissetoomise vähenemisele ja pigem siseturu autode eelistamisele ostjate poolt. Vähegi kontrollitav ajalugu on muutunud kasutatud masinate turul selgeks väärtuseks. Autopargi uuenemiseni on paraku veel pikk tee minna.“

SIISKI, SIISKI – EI OLEGI AINULT PANNID!

AMTEL on teinud statistikat sõiduautode vanuse kohta Maanteeameti värskeima aruande põhjal. Selgub, et kõige rohkem on Eestis autosid, mille väljalaskeaasta jääb vahemikku 2005-2009.

“Aktiivseid” kuni 9-12-aasta vanuseid sõidukeid on Eestis 160 000. Teiseks suurima osakaaluga aastatel 2000-2004 toodetud autod, neid on ca 129 000. 3-7-aasta vanuseid autosid on umbes 106 000 ja kuni kolme aasta vanuseid 64 000.

Arvel olevate sõiduautode keskmine väljalaskeaasta on 2002 ehk 15-16 aastat, kui arvestada maha peatatud registrikandega autod, siis on keskmine väljalaskeaasta 2005 ehk keskmiselt on Eesti sõiduauto umbes 13 aastat vana. Need on AMTELI arvutusel saadud numbrid.

Võrdluseks: Soomes on autoregister korrastatud ning Trafi annab iga-aastaselt ülevaate autode keskmisest vanusest. 2017. aasta seisuga on sõiduautode keskmine iga Soomes 11,8 aastat.

KAKS KOLMANDIKKU ON BENSIINIJOOJAD

Alanud aasta 1. jaanuari seisuga moodustavad Eesti autopargist 60,3% ehk ligi kaks kolmandikku bensiinimootoriga sõiduautod. Diiselmootoriga autosid on 37,8%.

Hübriidid (nii elektri- kui ka gaasihübriidid), gaasiseadmetega varustatud autod ja elektriautod moodustavad kogu autopargist 1,8% ning jagunevad omakorda järgmiselt: gaasiseadmega 1%, hübriide 0,6% ja elektriautosid 0,2%.

eesti diisel

KOKKUVÕTTEKS

Kokkuvõte on lühike ja valusasti lööv. AMTEL saadab laiali teateid, mis räägivad, kui kohutavalt halb Eestis kõik on. Meedia nopib teated üles, kontrollimata eriti tausta või fakte. Lahendusi ei paku keegi, sest siis kaoks vingumisel mõte.

Mitte keegi ei tule ja ei vii aianurgast vana romu minema, kui sellest teada ei anna. Mitte miski ei teki millestki ega ka ei kao kuskile. Füüsika. Samas reostavad vanad romud meie keskkonda, ja siinkohal ei räägi me visuaalsest reostusest vaid lekkivatest õlidest ja mahavoolavast kütusest.

Kui raske saab see olla, üks ammu hingusele läinud rauakolakas lammutuskotta viia ja registrist maha võtta? Või kas tõesti tuleb kola meelde ainult siis, kui keegi läbi ruupori kampaaniakorras kõrva karjub?

Ei taha enam neid halavaid teateid ja nutunägusid raadios, teles ja ajalehes. Tahaks mõnusat elukeskkonda ja statistiliselt tõestatult moodsamat autoparki. Põlevkivienergia- ja autoromudemaa, teeme ära, ja astume tulevikku?

Allikas: AMTEL, maanteeamet. Kaanepilt: Ylle Rajasaar

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.