blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Milline oli Eesti autoaasta 2018 ja mida toob uus aasta meile autoturul?12 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
2018 läheb ajalukku kui muutuste aasta. Eesti autoturgu vormisid nii uus kord firmaautode maksutamisel, WLTP katsemenetlus kui ka edasimüüjate ühinemised. Positiivne on teise ringi autode väärtustamine margiesinduste poolt. Noobelmarkidele oli mullune autoaasta raske.

2018. aastal müüdi Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti Liidu andmetel 25 387 uut sõiduautot, seda oli 3,6% rohkem kui 2017. aastal. Jätkuvalt läksid kõige paremini kaubaks maasturilaadsed tooted, nende osakaal kogumüügist oli 38,1%.

SURM, MAKSUD JA MAASTURILAADSED

2018. aasta algus tõi maksustamise korra muutuse, mis võttis paljudelt firmajuhtidelt isu lubada töösõidukite kasutamist töövälisel ajal.

Osa tootjaid tõmbas jämeda joone alla teatud mudelitega N1 ja M1 kategoorias slikerdamisele, mis muutis luksusmaasturte tarbesõidukitena arvelevõtmise mõnevõrra keerulisemaks.

Kuna töövälisel ajal tööautoga ringisõitmine on muutunud kulukaks ja ebamugavaks, sest seaduse täitmist ka kontrollitakse regulaarselt, on üks osa firmajuhtidest leidnud, et senised suured ja luksuslikud sõidukid on mõistlik vahetada väiksemate ja tavalisemate vastu.

AMTELi andmetel moodustasid väike-keskklassi sõiduautod 23,6% kogumüügist. Mudelitabelis võidutsevad Kia Ceed, Toyota Auris, aga ka klass väiksem Renault Clio.

Väikemaasturite osakaal oli mullu 17,1%. Seega võib öelda, et väike on uus suur; väiksemate autode käes oli tervelt 40,7% turust.

Pargimaasturite, linnadžiipide, kõikjalsõitjate, krossoverite jt. kõrgema isteasendiga sõidukite populaarsus ei näi kahanevat, hoopis vastupidi. Kui statistikat vaadata, meenutab iga kolmas müüdud auto (kokku 38,1%) millegi poolest maasturit.

Tõsi, valdav osa neist maasturitaolistest müüakse esiveolisena. Sest enamus meist elab linnas, kus nelikvedu on ilmselge ülepingutamine.

WLTP PANI TURU KORRAKS HANGUMA

Uus WLTP testimismetoodika, lihtsustatult reaalsel elul põhinev heitmekoguste mõõtmine lõi sügisel kaardid korraks segamini.

Kõige rohkem said pihta mikromootorid, mis, nagu selgub, ei olegi kõige keskkonnasõbralikumad ning uute mudelite homologeerimine võib seetõttu võtta arvatust kauem aega.

Automüüjad olid WLTP-ks valmistunud ja osa neist võttis enne muutuste jõustumist arvele ja lattu hulga sõiduautosid. See tähendas aga, et sügisel automüük paariks kuuks justkui hangus.

Tõenäoliselt on WLTP ka põhjus, miks AMTELi antud autoturu kasvuprognoos 8% 2018. aastaks vett vedama läks ning realiseerus 3,6%-lisena.

See ei ole tegelikkuses üldse halb, kui vaadata müüdud autode kogust – me oleme Maanteeameti registri andmetele tuginedes jõudnud olukorda, kus iga kahe elaniku kohta on 1 auto!

RUBLANE RING EHK ÜHINEMISED

2018. aasta teises pooles toimus autofirmade seas mitu ülevõtmist, mis turgu korrastasid. Septembris ostis City Motors Fakto Auto ning sai oma tooteportfelli Renault’ ja Dacia kaubamärkide kõrval ka Nissani. Fakto on üldse esimene Nissani teenindus Eestis, mis tähistab tänavu juba oma 29ndat sünnipäeva!

Peugeot’ ja Hyundai edasimüüja Auto Forte uus omanik on aga United Motors, mis on ühtlasi BMW Service autoriseeritud teenindus ja teostab ka MINI garantiiremonti.

Uue aasta alguses teatas Amserv, et müüb Ascar Auto Autospiritile, viimane omandab lisaks olemasolevale seitsme kaubamärgile Opeli ja Peugeot’ edasimüügiõigused.

TEISE RINGI AUTOD TULEVAD!

Nii AMTELi kui Eesti suurima Auto24 portaali analüüs näitab, et Eesti autoostjad väärtustavad järjest rohkem firma garantiiga või kohaliku ajalooga autosid. Kasutatud autode keskmine müügihind on kerkinud.

Näiteks Volvosid ja Forde maale toov Info Auto ja VW-le spetsialiseerunud Möller Auto on sellest aru saanud ning tulid möödunud aastal turule uute teenustega – Info Auto avas esimese Volvo Selekt salongi, Möller Auto juurutab 5+ teenindusi.

Hiljuti tõstis ka Nissan kõigi sõiduautode garantii 5 aastani: 3 tehaselt+2 maaletoojalt. Kia ja Hyundai garantii on koguni 7-aasta pikkune.

See tähendab, et Eesti teedel liikuvate autode hooldusajalugu on peo peal ning inimesi motiveeritakse oma auto eest margiesinduses hoolt kandma. Hästi hooldatud auto väärtus järelturul on aga kõrgem kui “rösteril”.

KASUTATUD AUTODE KESKMINE HIND TÕUSIS

Kasutatud autode turul on Eesti suurima Auto24 portaali andmetel toimunud teatav rahunemine: müügiajad on pikemad, aga müügiks pakutavate autode keskmine hind on tõusnud 8932 euroni.

Enim päritakse portaalis BMW viienda seeria, Audi A6, Volkswagen Passati kohta. See on küll vaid oletus, aga ilmselt otsivad eestlased kasutatuna pigem kallima klassi autosid, millel on olemas hoolduse ajalugu ja mis soovitavalt on Eestis sõitnud.

ÖKOAUTODE (MÕNINGANE) VÕIDUKÄIK

Hübriidajamiga sõiduautode müük on pidevalt kasvutrendis ning kui tarned oleksid kiiremad, õitseks ilmselt ka elektri- ja CNG-autode turg. AMTELi andmetel müüdi 2018. aastal 1602 hübriidi, 84 elektriautot ning 110 surugaasiautot.

Elektriautodest populaarseim oli Nissan Leaf, mille II generatsioon 2018. aastal esitletud sai ning mis 40 kWh-suuruse akupaki toel ühe laadimisega suudab läbida üle 200 kilomeetri.

Hübriidsete sõidukite seas võidutsevad Toyotad, noobelklassis hoiavad kaksikajamite lippu kõrgel Lexus ja Volvo.

Kõnekeeles on kõik kaksikajamiga, elektri- või surugaasiautod ühtviisi “ökoautod”. See ajas hiljaaegu ühe mu tuttava poliitiku täiesti segadusse, kes küsimusele, kuidas kavatsetakse keskkonnasõbralike autode levikut toetada, veidi ärritunultki vastas, et nii peensustesse laskuda pole parteil aega küll olnud.

Eesti autoostjad poliitikast niiväga ei hooligi, pigem vaadatakse rahakotti. 2018. aastal kerkisid kütusehinnad vahepeal päris lakke, ja see pani kukalt kratsima – kuna autosõidust loobumine võrdub eestlase jaoks seksi keelamisega, tuleb leida mingi sõiduvahend, mis rahakotti röökima ei ajaks.

Tegime üksteise järel pikki teste eri jõuallikatega autodega. Sõita on kõige odavam särtsukaga, aga selle ost on kallis, ja ooteajad pikad. Ja kui isegi jaksad ja saad, on mure laadimisega – CCSi ei ole, ELMO vananeb moraalselt.

Sõelale jäid CNG ehk surugaas ja pistikhübriid, mis suudab üksnes elektri jõul vähemalt 50 km linnas sõita ning mida saab päeva peale tavapistikust laadida – nii võib juhtuda, et Toyota Prius on üldse elektriauto. Seda kas pistikusärtsu kasutades bussirajal kah sõita võib, linnavalitsus meile veel öelnud pole.

NOOBELMARKIDE KURVAD PÄEVAD

Möödunud autoaasta edetabelitesse süvenedes on aimatav mõtteviisi muutus – noobelmargid (ühe erandiga) on pidanud taluma tagasilööke, seda mitmel põhjusel.

Esiteks juba kõneldud maksumuudatus – suurt ja nooblit autot on kallis pidada. Teiseks on auto muutunud tarbeesemeks, mis liisitakse teatud aastateks, ning vahetatakse uue vastu.

Kolmandaks – ja see on võib-olla isegi olulisem kui maksud ja tarbimine – on tavaautod mängu ilu omandanud ja pakuvad kohati laiematki turva- ja juhiabide valikut kui nende nooblimad suguõed.

Ühelt poolt turvanõuete karmistumine, teisalt tootjate kogemuspõhine lähenemine on toonud turule ridamisi baasvarustuses mudeleid, mil on muuhulgas peal näiteks kohanduv kiirusehoidja, tagurduskaamera, istmete soojendus jms, millest igapäevaliikluses puudust tunneme.

“Rehad” ei lähe enam kuigi hästi kaubaks, sest ka taksojuht või kuller on inimesed ja tahavad autoroolis end mugavalt tunda.

Nii ei toogi näiteks Peugeot, Seat, Kia enam turule kõige lihtsamaid mudeliversioone – klient on mõnusama sõiduelamuse eest nõus veidi rohkem maksma.

Seni on varustatus olnud üks noobelmarkide strateegiaid, nüüd on kallimatel autodel tavasõidukitest järjest raskem eristuda. Viipekeelne suhtlemine, värvidisko ja kontrastõmblused ei ole kindlasti erisused, mille eest ollakse valmis rohkem maksma.

autoaasta

Eri tegurite koosmõjul langes 2018. aastal pea kõigi luksusbrändide müük tuntavalt. Võitjate poolel ainsana on Volvo, mis on müüki kasvatanud rohkem kui kümnendiku ning Lamborghini, mille supermaastur Urus on omas segmendis absoluutne hitt.

Omadega nulli tuli brittide uhkus Jaguar – 30 müüdud sõiduki seas on – kui Maanteeameti registrit uskuda –  vähemalt üks täiselektriline I-Pace.

Tesla-noobelsärtsukaid võeti 2018. aastal arvele AMTELi andmetel vaid 7; seisaku põhjenduseks on Model 3 pikk ooteaeg -S-st ja X-st on kõigil juba väike tüdimus. Tänavu peaksid esimesed Model 3-d aga jõudma ja Tesla pingi pikemaks venitama.

Kurb on aga Lexuse langemine – Volvo kõrval seni ainus mark, mis pakub küllalt mõistliku (preemiumklassis) hinnaga suurepärase sooritusega ja ägeda välimusega kaksikajamitega sõidukeid, ning mille varustuse tase ja kvaliteet teevad silmad ette paljudele end kah noobliteks pidavatele markidele.

Kõige valusama matsu on saanud itaallaste Alfa Romeo, mis tahab olla uus BMW, aga mida müüdi mullu vaid 20 tükki. Uus maaletooja ehk suudab kaunitari unest äratada ja autosid müüma ka hakata.

MARKIDE EDETABEL NAGU ALATI

Eesti autoostjate maitse on aastaid püsinud ühesugusena, kinnitab AMTELI 2018. aasta koondtabel. Markide tipus troonivad Toyota 4099 müüdud sõiduautoga, Škoda 3144 ja Renault 2509 sõiduautoga.

2018 ongi paljuski olnud Renault’ aasta – väike Clio on enamuse aastast veetnud mudelitabeli esikolmikus ning tarbesõidukite segmendis on nauditud tipukohti. 3,5-tonniste tarbesõidukite segmendis on Renault aga absoluutne võitja.

Renault’ müügiedu näitena olgu toodud lõik ABC Motorsi 2018. aasta müügistatistikast: ühes päevas müüdi keskmiselt 10 Renault’d, sh tarbesõidukid ja kasutatud autod. Lisaks müüs ABC Motors 501 Daciat.

Markide esikümne lõpetab Subaru 894 müüdud autoga. Populaarseim mudel on Outback, hästi on müünud ka XV uus põlvkond.

Äramainimist väärib Taevasõel selgi põhjusel, et oleme jätkuvalt “kõige rohkem Subaruid inimese kohta maailmas” statistika eesotsas.

Ja on üks automark, mis pole küll kordagi AMTELI tabeli esikümnesse pääsenud ent on aastaga 113% oma müüki kasvatanud: see on Seat.

Uue mudeliriviga ja hea hinna-kvaliteedi suhtega on Seat saanud austajaid kõvasti juurde. 2018. aastal võeti arvele 445 autot tunamulluse 228 vastu.

Uue aasta alguses müügile jõudnud seitsmekohaline linnadžiip Tarraco, mida Wolfsburgis kokku pannakse, peaks hispaanlaste positsiooni Eesti automüügi edetabelites veelgi parandama.

MUDELITABELI VÕITJA: ŠKODA OCTAVIA

Eesti populaarseima mudeli kuldkarikat hoiab kõigutamatu enesekindlusega Škoda Octavia, hõbedal Toyota RAV4 (muuhulgas ka müüduim mudel hübriidide seas) ning pronksil pisike ent terav Renault Clio.

Tabelit vaadates tuleb uni peale – 2 Škodat, 4 Toyotat, 2 Kiat, ja lisaks pronksil olevale Cliole Volkswagen Golf kümnendal kohal. Golfi eduloo taga on PPA, mis möödunud aastal osa oma ametiautodest välja vahetas.

BERLINGO, TARBESÕIDUKITE FAVORIIT

Tarbesõidukite segmendiski pole erilisi mullistusi, “Berlinks” on ja jääb ilmselt ka tänavu müügitabelit juhtima. Lisaks Berlingole on aasta kokkuvõttes esikümnes ka Jumper ja Jumpy. Veokite segmendis on aasta võitjad Volvo (FH) ja Scania (R seeria).

2019: MUUTUSTE TUULED

Autoaasta 2019 jätkab möödunud aasta eeskujul muutuste lainel. Segadus WLTPga kestab veel mõnda aega ent ostjaid see ei heiduta – nemad teevad valikuid üha rohkem mõistuse ja rahakoti järgi.

Automüük suurt hüpet kõrgusse ei tee, sest oodatakse lubatud majanduslangust. Kust see täpselt tuleb, pole teada, aga midagi oodatakse. Sestap tehakse ostuotsuseid kaalutletumalt ning ka pangad löövad küsijatele rohkem suu pihta.

Maasturilaadsete buumi lõppu või vähemalt rahunemist võiks aga loota Eesti aasta auto võistluse tulemuste põhjal: EAA 2019 tiitli pälvis Kia Stinger kupeesedaan, teisele kohale tuli tarbeauto Kia Ceed. Mis huvitav, EAA esikuuikus polnudki seekord ühtegi linnadžiipi!

Tegelik elu näitab maasturiheiteritele muidugi koha kätte: kuna tootjad paiskavad järjest uusi kandilisi autosid müügile, neid ka ostetakse. Väikedžiibid ja superkompaktmingidasjad on üha suuremas soosingus.

Suzuki Jimny teeb ilmselt müügirekordi, aga Toyota RAV4 müügimahtude vastu ei saa ükski teine, kui väga ka ei püüaks. Škoda Kodiaq ja Karoq ning võimalik et ka Seat Tarraco end igal juhul aeg-ajalt tabeli eesotsas näitavad.

MARGI-JA MUDELITABELID IKKA SAMAS TAKTIS

Kuna Toyota ja Škoda oma mudelirivi jõudsalt uuendavad, markide edetabeli tipus suuri muutusi ei toimu. Ka Renault’ jätkab ilmselt edulainel.

Kia mudelivalik saab mitme olulise auto võrra täiendust ning see võib tõsta Kia senisest kõrgemale kohale. Seat pruugib jõuda üle pika aja mõnikord esikümnesse. Aasta lõpuks on tublide seas ka Peugeot ja Citroen.

Mudelitabelgi jääb üsna sarnaseks eelmise aastaga. Toyota RAV4 ja Corolla, Škoda Octavia ja Superb, Kia Ceed ja Sportage.

Aasta teises pooles on edukas ilmselt Škoda Scala. Citroen Berlingo jätkab nii M1 kui N1 segmendis tubli müüki.

Peugeot 508 võiks fleet autona piisavalt poolehoidjaid võita. Ka Ford Focuse headuse võiksid ostjad avastada (jälgige kampaaniaid!).

OH, TULEKS OMETI ÖKO!

Tahaks öelda, et nn ökoautode segmendis toimub plahvatuslik edasiminek, aga ilmselt on ainsad “ökod” ikka needsamad pistikhübriidid ja hübriidid, mida me täna juba hooga ostame.

Uue põlvkonna Toyota RAV4 ja Corolla ning CHR figureerivad edetabelis kindlasti, Toyota Camry lööb ilmselt segi noobelmarkide müügitabeli, sest selles autos ei ole midagi odavat. Kia ja Hyundai mahehübriidid on ka juba ostjate vaatevälja jõudnud ning müüvad üsna kenasti.

Peugeot toob müügile kolm pistikhübriidi, Škodalt tuleb sügisel Superbi hübriid – niipea kui ostjad harjuvad mõttega, et kaksikajam on äge, julgevad tulla järgmised tootjad oma mudelitega välja.

Preemiumsegmendis on juhtpositsioonid jätkuvalt Lexuse ja Volvo käes, nende järel tuleb Porsche, aga nii BMW kui Audi kui ka MINI üritavad selles segmendis jalga ukse vahele saada.

Elektriautode seas võiks samuti minna sahmimiseks, aga ei lähe, sest enamuse mudelite saadavus on kehva. Ruulib ikka Nissan Leaf. Ja loodetavasti ka Hyundai Kona EV, Kia Niro EV ja Kia Soul EV.

Preemiumsegmendis on esireas Tesla, mille Model 3 ootame. Kui Volvo XC40 täiselektriline nunnumaastur peaks jõudma, siis tekitab see parajat furoori ja ostubuumi. Audi Eestis olulist läbimurret (vähemalt esialgu) ei tee.

Ehk siis lühidalt – kuigi kõigil endast lugupidavatel tootjatel on peaaegu olemas täiselektrilised mudelid, siis ei muutu 2019. aastal Eesti turul suurt midagi, sest meile need hulgakesi ei jõua. 2020 on selles osas kindlasti toredam kui 2019.

CNG ehk surugaasi autode müük jätkub tasapisi. Ootame uut Octaviat, Seatilt on tulemas lisaks Leonile CNG-Arona.

Opel lõpetab CNG-ga ilmselt üldse. Volkswagen Golf on CNG versioonis nõutud, aga selle müük kord on, siis on peatatud. Peaks tulema ka uus Passat CNG.

KOKKUVÕTTEKS

Autoaasta 2019 on eelmisega üsna sarnane. Üleüldise hinnatõusu taustal tunduvad särtsukate hinnad täiesti normaalseks muutuvat ning kindlustuspreemiate osas ilmselt tuleb ka kellelgi mõistus pähe.

Võimalik, et osa inimesi saab aru, oma auto ülalpidamine linnas on mõttetu ning hakkavad uskuma äpitakso ja lühirendi võimalikkusse. Üldiselt on aga auto eestlasele sama oluline kui joogivesi ja selle omamine on siiski normaalsus.

Poliitikud jahuvad midagi diiselmootoritest ja helgest tulevikust, saamata ise aru, millest jutt käib. Võimalik, et keegi tuleb geniaalsele ideele tõsta surugaasi aktsiisi ning keegi tõstatab kindlasti automaksu idee, pakkudes varianti, et maksustame võimsuse järgi. Palju õnne, elektri- ja hübriidautode omanikud.

Mingi jama tuleb kindlasti, selles pole kahtlustki. Kui end autot ostma sead, hoia diiselmootorist eemale nagu katkust (isegi kui see on keskkonnasäästlikum kui bensiinimootor).

Kõige parem kui ostad jalgratta või proovid end piinata ühistranspordivõrgus, millest mingi osa on koguni tasuta. Sest mingi jama tuleb kuskilt kindlasti. Parem karta.

Allikad: AMTEL, Maanteeamet, Auto24, maaletoojad. Kaanepilt: Sten Ottep/Fifty Visual

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com