Eeloleval pühapäeval, 1. oktoobril algab uluksõralistele peetav ajujahihooaeg, mis kestab 15. detsembrini. Ajujaht suurendab tunduvalt metsloomade liikuvust. Eesti Jahimeeste Selts palub sõidukijuhtidel asulavälistel teedel liikudes olla sel ajal eriti tähelepanelikud.
OHUTU LIIKLEMISE REEGLID AJUJAHI HOOAJAL

[dropcap]! [/dropcap]Autojuhil tasub olla eriti tähelepanelik päikesetõusu ja -loojangu eel, mil metsloomad on loomupäraselt aktiivsemad.

[dropcap]! [/dropcap]Nädalavahetustel varuge aega ja sõitke ettevaatlikult piirkondades, kus võib jaht toimuda. Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk “Ettevaatust, jaht!”, mis annab inimestele märku jahi toimumise kohta.

[dropcap]! [/dropcap]Liiklusvahendiga metsapiirkonnas liigeldes tasub sõita sellise kiirusega, et looma teele ilmudes saaks turvaliselt sõiduki kiirust vähendada või peatuda.

! Kui ulukid ületavad sõiduteed, siis peatudes tuleks sõidukil lülitada sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.

[dropcap]! [/dropcap]Kui sõidutee ületab metsloom, tasub alati arvestada, et ta ei pruugi liikuda üksi, mõne aja pärast võib järgneda teine, kolmas jne.

[dropcap]! [/dropcap]Ajujahi kütiliini (reas seisvad jahimehed) ei paigutata aktiivselt kasutatavatele teedele. Metsas liikudes ja reas seisvaid jahimehi ehk kütiliini kohates tuleb jätkata sõidukiga aeglaselt liikumist ja eemalduda.

Koertega peetava ajujahi ajal on metsloomad tavapärasest liikuvamad. Samuti sageneb nende ilmumine sõiduteedele ja seda eriti nädalavahetustel, mil ajujahid toimuvad.

“Kutsume liiklejaid suuremale tähelepanelikkusele. Lisaks tasub meeles pidada, et täiskasvanud põder kaalub kuni 500 kilo ja kokkupõrge temaga võib olla mõlemale poolele väga tõsiste tagajärgedega,“ palub Margus Puust, EJS esimees.

Keskkonnaagentuuri spetsialistide soovitusel tuleks käesoleval jahihooajal küttida Eestis 7430 põtra, 2130 punahirve ja 19 700 metskitse. Tulenevalt riikliku tauditõrje komisjoni otsusest tuleb 2017. jahiaasta lõpuks metssea asustustihedus langetada tasemele maksimaalselt 1,5 isendit/1000 ha kohta, mis tähendab 7550 metssea küttimist.

„Sügisene ajujahihooaeg on olnud jahimeestel pikaajaline traditsioon, mille eesmärk on tagada uluksõraliste kokkulepitud optimaalne arvukus“, selgitas EJSi tegevjuht Tõnis Korts. „Madalam arvukus aitab vähendada nii ulukikahjusid kui nendega seotud õnnetusi teedel“, kommenteeris tegevjuht.

Lõplikud küttimismahud lepitakse kokku maakondlikes jahindusnõukogudes, kus on esindatud riik, RMK, maaomanikud ja jahimehed. “Suuremad jahid on oktoobris-novembris, seejärel vaatame, kuidas oleme meile antud kvootidega hakkama saanud. Tähelepanelik peab metsas ja linnast väljas liikudes olema hooaja lõpuni,” lisas Tõnis Korts.

Jahieeskirja järgi kestab ajujaht põdrale 15. detsembrini, metskitsele 31. detsembrini, punahirvele 31. jaanuarini ja metsseale jahikoeraga 31. märtsini.

Kes jahipidamise filosoofiast rohkem teada soovib, võiks lugeda telemees Raimo Kummeri Kütijuttude blogi, kus ta kirgliku kala – ja jahimehena räägib oma eluviisist.

Fotod: Ylle Rajasaar, EJS. Allikas: Eesti Jahimeeste Selts

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.