Igapäevaselt töödeldav andmete hulk kasvab iga hetkega, mistõttu muutuvad aina olulisemaks pilveteenused, mis aitavad kaoses korda luua ja klientidele lisaväärtust pakkuda.

Tänapäeval on pilveteenustega seotud lisaks telefonidele ka autod ja kodumasinad ning -lahendused, mis võimaldab pakkuda juba selliseid teenuseid, mis näisid alles mõne aja eest olevat pelgalt ulmefilmide pärusmaa.

Pilvepõhise andmetöötluse korral toimub suurte andmehulkade käitlemine kaugetes andmesidekeskustes, kuid olenevalt kasutatavast lahendusest saab andmeid säilitada ka neid loonud seadmetes. Mõlemal juhul on kõige olulisem parameeter efektiivne andmekasutus, lisaks millele tuleb pakkuda veel midagi niisugust, millega kasutaja käsutuses olev seade omapäi hakkama ei saa.

Kiiresti arenev valdkond, mis saab iga päevaga paremaks

IT-valdkonnas töötav endine tehnoloogiaajakirjanik Gregor Sibold usub, et paljud inimesed kasutavad pilveteenuste pakutut, endale aru andmata, et mitmed toimingud tehakse ära kusagil mujal, mitte kasutusel olevas seadmes.

Pilvelahendused on kasutusel paljudes autodes, näiteks Citroëni SmartCockpit lahenduses, mis annab reaalajas infot liiklusolude, parkimiskohtade või kehtivate kütusehindade kohta. Niisamuti on need lahendused kasutusel telefonide nutiabilistes ja Boschi või Miele rakendustes, mis võimaldavad kodumasinaid eemalt juhtida.

Lisaks märgib spetsialist, et erinevad tootjad leiavad pilveteenustele üha uusi väljundeid. Suur tööpõld olevat ootel robootikas, kus juba lähiajal võib turule jõuda hulk pool- või täisautonoomseid seadmeid, mis täidavad erinevaid ülesandeid, tehes ise jooksvalt otsuseid.

„Ehkki osaliselt saab sarnaste tegevuste juures ära kasutada robotite endi riistvara, läheb keerukate ja miljonite muutujatega tegevuste läbi arvutamiseks vaja suuremat jõudlust, mistõttu on selleks mõistlik kasutada tipptasemel seadmetega varustatud serveriparke,“ jätkab Sibold. „Sellised poolautonoomsed robotid on näiteks isejuhtivad autod. Ehkki need peavad saama olulisemate tegevustega ise hakkama, saab osa ülesannetest delegeerida pilve ja lasta need pärast töötlemist koos töökäskudega autole tagasi saata.“

Tesla Full Self-Driving

Triumf logitikasektoris

Ehkki pilveteenuste võimekuses ei kahtle enam keegi, on need kaasa toonud uued probleemid kasutajate privaatsusega. Inimestel on aina keerulisem mõista, millistel ettevõtetel on ligipääs nende andmetele, mistõttu tuleb tihtilugu loota, et teenuste osutajad peavad lubadusi ega jaga infot kolmandate osapooltega.

„Jagatud andmed ei pruugi olla tundlikud, aga inimesed soovivad omada kontrolli. Ja mitte ainult nemad, sest erinevad organisatsioonid ja riigidki kehtestavad reegleid, kuidas võib pilve jõudnud andmeid kasutada ja töödelda,” selgitab Sibold.

Ent isegi see ei jõua takistada terveid valdkondi hõlmavat innovatsiooni. Nii mängivad pilveteenused aina suuremat rolli logistikasektoris, kus ettevõtted kasutavad sellega seotut kaupade kulgemise jälgimiseks. Ja õige pea võivad teedele ilmuda isejuhtivad veokid, mis selliseid teenuseid igal läbitud meetril kasutavad.

Sibold märgib sedagi, et juba praegu on logistikasektoris kasutusel teenused, mis aitavad optimeerida veokite kütusekulu või leida sobivaima aja/koha hooldustööde teostamiseks. Nii jälgivad Scania poolt välja töötatud lahendused pidevalt teedel olevate veokite tehnilist seisukorda ja kui algoritmid tuvastavad, et mingi komponendiga esineb probleeme, leitakse sobivaim viis töökotta pöördumiseks.

Ekspert on kindel, et pilveteenused on tulnud selleks et jääda ja tulevikus suudab nende võidukäiku pidurdada ainult internetiühenduste kehv kvaliteet.

Fotod: Shutterstock, Tesla

Jaga

Erialalt filmiprodutsent, hingelt autoentusiast. Lõpetanud rahvusvahelise magistriprogrammi filmitootmise erialal, kuid kiired ja vihased autod on kireks sünnist saati. Juhib Acceleristat alates 2020. aastast, tegeleb hobiautodega ja teeb võimalusel ka mõne kiirema ringi või mitu.

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.