Estonglish, akronüümid, tujukujud, meemid ning puuduvad kirjavahemärgid on netikeele pärisosa: pöidlavalust pääsemiseks tuleb vähesega palju öelda. Koostasime väikese spikri levinumatest tähelühenditest ehk akronüümidest, mille tähendust võiks eksiarusaamade vältimiseks teada.
Samsungi algatatud programmi “Õpilaste Digitaalne IQ” üks eesmärke on Eesti kooliõpilaste digitaalseid oskusi parandada. Tuntud suunamudijad ja seleebritid annavad oma panuse, õpetades noortele iternetikäitumise häid tavasid ning selgitades virtuaalmaailma võimalikke ohte.
Tuntud juutuuberid Maria Rannaväli, Victoria Villig ja Sidni Tomson koos Kristel Aaslaiuga uurisid vestlusringis Tartu Tamme gümnaasiumi õpilastelt, millised on kõige populaarsemad lühendid, mida omavahel kasutatakse.
Ülekaalukalt kõige rohkem nimetati lühendit “kys”, mis tuleneb ingliskeelsest väljendist “kill yourself” ehk “tapa end ära” ja tähendab räiget solvangut, mis on aga muutunud parsiitväljendiks. Inimene, kes pole asjaga kursis võib selle sõnumi peale tõsiselt ehmuda ja solvuda.
Väga palju kasutatakse aga ka väljendeid “lol”, “omg” ja “ofc”, mis tähendavad “valjult naerma”, “oh, Jumal” ja “loomulikult”.
Tartu Tamme gümnaasiumi õpilased tõdesid, et kui netisuhtluses on lühendite kasutamine aktsepteeritav, siis ametlikes kirjades, esseedes, uurimistöödes jm. kasutatakse täislauseid ja väljendeid.
“Släng on noortega alati kaasas käinud, ainuke vahe on selles, et kui arvutieelsel ajastul kasutati slängi palju kõnekeeles, siis tänapäeval on see rohkem kasutusel internetis ning tihtilugu toimub suhtlus ka märkide abil,” rääkis Sidni Tomson.
Laulja ja näitleja Kristel Aaslaid tõdes, et internetisuhtluses on tähtis üksteisele mitte haiget teha ning soovitas kõigil mõelda, enne kui vestluspartnerile midagi potentsiaalselt haavavat öelda.
“Minul on selline põhimõte, et ma ei ütle kunagi halba millegi sellise kohta, mida inimene ise ei saa kontrollida või muuta. See on nii madal käitumine,” ütles Aaslaid. “Pigem minge täna kõik ja kirjutage või öelge internetis kellelegi midagi ilusat.”
Vestlusringis osalenud psühholoog Kätlin Konstabel aga soovitas, et kui lühenditega suhtlemisel jääb midagi arusaamatuks või kõlab kahemõtteliselt, tuleks oletuste ja ennatlike järelduste asemel küsida, mida teine oma sõnumis täpselt öelda tahtis.
Levinumad netikeele akronüümid
aamof – põhimõtteliselt (as a matter of fact)
afaik – nii palju kui mina tean (as far as I know)
afk – korraks ära (away from keyboard)
aka – teise nimega (also known as)
brb – olen kohe tagasi (be right back)
btt – tagasi teema juurde (back to topic)
btw – muuseas (by the way)
cu – kohtumiseni (see you)
dgmw – ära saa valesti aru (don’t get me wrong)
dv – davai
DYI – tee ise (do it yourself)
EOD – teema lõpp (end of discussion)
gn – head ööd (good night)
gtg – pean minema (gotta go)
hf – lõbutse, head pidu (have fun)
hth – loodan, sellest oli abi (hope this helps)
idc – mul on ükskõik (I don’t care)
idk – pole aimugi (I don’t know)
imho – minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt (in my humble opinion)
jh – jah
kds – kodus
kle – kuule
kys – tapa end ära (kill yourself)
lic – lihtsalt
lol – valjult naerma (laughing out loud)
mdea – ma ei tea
mhm – jah
mkm – ei
ms – mis
nsm – niisama
ofc – loomulikult (of course)
ok – okei
OMG – Oh, Jumal (Oh my God)
ot – vahemärkusena (off topic)
otoh – teisalt, teisest küljest (on the other hand)
pls/plz – palun (please)
pmst – põhimõtteliselt
ss – siis
smh/smth – midagi (something)
sry – vabandust (sorry)
tglt – tegelikult?
v – või
w – koos (with)
woot – hõissa! (whoomp!)
wth – mida hekki, mida kuradit (what the hell/heck)
wtf – mida kuradit? (what the fuck?)
ymmd – parim uudis täna (you made my day)
xoxo – musid ja kallid (kiss, hug, kiss, hug)
Kuidas akronüümid tekivad?
Moodsad netikeele lühendid tekivad peamiselt kolme moodi – levinuim on akronüümi moodustamine väljendite esitähtedest, nagu “omg”, mis on välja kirjutatuna inglisekeelne väljend Oh my God. Kuna inglise keel on kõigil suus mingil kujul, saadakse mõttest aru.
Teine levinud akronüümide moodustamise viis on ära jätta tähti sõna seest. Kui väljend “ss” tähendadab neile, kes õppinud sõjaajalugu, kurjakuulutavat sõna Schutzstaffel, siis noorte jaoks on see lühend sõnast “siis”.
Sarnaselt on tekkinud ka lühendid “kle” ehk “kuule” või “kds” ehk “kodus”. Kolmandaks kasutatakse mõnikord lihtsalt sõnade esi- või lõputähti, näiteks “v” tähistab sidesõna “või” ning “w” tuleb inglisekeelsest sõnast with ehk “koos”.
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
.
Allikas: Smart Words, Samsung Eesti. Kaanepilt: Unsplash/Ross Sokolowski
