blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com

Nutisõltlase ABC: kust otsida abi kui nutiseadmest on saanud ahistaja?5 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Suvevaheaeg. Idüll. Aga ei laps ega sa ise ei suuda suurt midagi teha, sest aeg kaob nutiseadmes ära. Karm, aga tõsi: ekraan võtab meie päevast mitu tundi väärtuslikku aega. Vaid eriti kindlameelsed suudavad telfa käest panna ja päris elu elada. Kas sõltuvusest on võimalik omal jõul välja tulla?

2017. aastal uuriti Eesti inimeste nutiseadmete kasutamist ja saadi teada, et suur osa 16-24-aastastest istub telfas kolm ja rohkem tundi päevas. Sealjuures arvavad nad ise, et seadme kasutamise aeg on märksa lühem.

Alati ei ole nutiseadme kasutamine saatanast: alles hiljaaegu tutvustasime RMK uut “Loodusega koos” äppi, millest on abi matkajale ja niisama metsas jalutajale. Ent enamasti teeme me telfas… mitte midagi!

Kõik ekraanid kokku

Kui palju sa nutiseadmes aega veedad? Seda saab järele vaadata kui otsida telefoni seadetest üles alajaotus “Screen Time”. Sealt saab määrata ka ajapiirangu seadmekasutusele ning valida äpid, mis alati “elusad” on.

Tuleks tõele näkku vaadata ja küsida, kas sa ikka tahad, et üks vidin su elust nii palju aega viib ja seda suures osas määrab?

Mida sa seal ekraanis üldse teed? Uuringute põhjal skrollid. Sotsiaalmeediat. Näoramaatut. Instat. Snapchati. Tšätid. Messengeris. WhatsApp’is. Viberis. Ja siis skrollid veel. Vahepeal loed Delfit. Võib-olla ka aksekat…

See pole veel kõik! Ega’s nutitelefon pole ainus ekraan, mida sa päeva jooksul vahid. Tõenäoliselt on sul ka rüperaal või arvuti või tahvel või… telekas!

Teler, mis internetiga ühendub, pakub tuhandeid võimalusi aja surnukslöömisel. Eestlased vaatavad päevas üle kolme tunni telerit.

Ja ehkki noorte seas on reaalajas teleprogrammi jälgimine  langev trend, vaatab nädalas vähemalt korra TV-d ikkagi üle 90% inimestest.

Lööme nüüd need ekraanid kokku. Tulemus, kui see on ausalt kirja pandud, on ehmatav. Tekib küsimus, kuis üldse on jäänud aega töötegemiseks, poes käimiseks, näost-näkku suhtlemiseks? Ega eriti ei jäägi aega. Aina on kiire.

Selline elu, kus sa ainult tarbid teiste toodetud (enamasti väheväärtuslikku) sisu pole elamist väärt. Muutust on vaja ja kohe.

Tee päevaplaan ja pea sellest kinni

Kõige lihtsam viis nutisõltuvust kontrolli alla saada on koostada päevaplaan ja seda ka järgida. Keeruline, aga tehtav on oma päevaplaan arhailisel moel suurele A2 paberile joonistada ja seinale panna.

Või siis võtta kalendermärkmik ja pliiats ja päevade kaupa tegemist vajavad asjad sinna üles kirjutada. Kõige tähtsam: päevaplaanist tuleb kinni pidada.

Leheküljel peaasi.ee on põhjalikult samm-sammult päevaplaani koostamine ära kirjeldatud ja sealt saab nõu, kuidas uut, planeeritud elu edukamalt alustada.

Äpid, mis aitavad sul telfast loobuda

Tele2 kommunikatsioonitiim pani kirja mõne soovituse, kuidas seadmesiseselt oma elu ja aega uuesti tagasi võtma hakata. Jah, selleks läheb vaja äppe. Umbes nagu kuumutatud tubakas tavalise sigareti asemel: päris minema telfat ei viska, aga kogu aeg enam ei jõllita ka.

Offtime

(iOS, Android). Selle äpi abil saab blokeerida segavad äpid, näiteks Facebok või mängud. Samuti saab valida, luua ja muuta erinevaid režiime, näiteks töö, pere või minu aeg ning iga režiim võimaldab ligipääsu vaid valitud äppidele.

Moment

(iOS). Moment jälgib nutiseadmekasutust ning näitab ära, kui palju seadmes aega veedad. Lisaks on äpis 14-päevane kursus, mille kaudu muudetakse inimese suhtumist tema seadmesse. Moment äppi saab kasutada terve perega ja lapsevanem saab hõlpsasti hoida silma peal lapse telfakasutusel.

BreakFree

(iOS, Android). Oma üldiste funktsioonide poolest on see äpp üsna sarnane teistele omalaadsetele. Eriliseks teeb BreakFree aga see, et rakendus arvutab välja addiction score’i ehk sõltuvuse taseme. Samuti näitab ära, mitu korda päeva jooksul oma ekraani lahti lukustasid ehk lihtsalt ekraani kontrollisid.

Flipd

(iOS, Android). Kes aga lihtsate jälgimisäppidega hakkama ei saa, siis tasub kasutusele võtta Flipd, mis on ekstreemne meetod oma telefoni lukustamiseks.

Kui kord oled sellega oma nutiseadme mingiks perioodiks lukustanud, siis seda varem avada ei saa. Isegi restart ei aita.

Forest: Stay focused

(iOS, Android). Mänguline äpp, kus sa pead endale istutama metsa. Iga kord, kui lahkud äpist, et visata pilk peale mõnele muule rakendusele, su puu sureb.

OurPact

(iOS, Android). Kui vanemad on oma nutiseadme kasutuse saanud kontrolli alla, tule tähelepanu pöörata ka lastele, kellel pole alati piisavalt oskusi ja teadmisi, kuidas oma seadmekasutust piiratav.

OurPact on üks neist äppidest, mida igapäevaselt lapsega kasutada. Näiteks saab OurPacti kaudu distantsilt panna lapse seadmele piirangu peale või määrata ekraanivaba aja, et laps magamise ajal seadmes ei saaks toimetada.

Raamatud ja ekraanivabad päevad

Raamatute lugemine üldiselt on hea viis nutisõltuvusest vabanemiseks. 2018. aastal sai Diana Poudel valmis “Turvaline teejuht digimaailmas” – raamatu, mida soovitame soojalt kõigil lugeda.

Püha Johannese Kool kutsus eelmisel aastal ellu ekraanivaba päeva. Kogemuslugusid ja häid nõuandeid saab lugeda nende blogist.

Kampaania eestvedajad soovitavad lisaks iga-aastasele ekraanivaba päeva septembri eelviimasel laupäeval tähistamisele seada sisse kord, kus vähemalt 1 päev nädalas on nutiseadmetest prii. Veel parem kui vaba on kogu nädalavahetus.

Ekraanivaba rutiin tuleks sisse seada ka igapäevaselt: ekraanid lähevad kõigil, nii suurtel kui väikestel käest kaks tundi enne magamamineku aega (see peab olema argipäeviti üks ja sama) ning võetakse kätte kindlal ajal päeval.

Ekraanides olemise aeg peab olema piiratud. Nii suurtel kui ka väikestel. Koolilaps ei peaks kõigis ekraanides istuma päevas rohkem kui 1-2 tundi. Kogemuslugudest selgub, et selle ajaga on võimalik kõik vajalikud asjad ära teha.

Allikad: PJK, Tele2, Statistikaamet. Kaanepilt: Ylle Tampere

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com