Oulu ülikooli professorid Jouni Juntunen ja Pekkä Leviäkangas mõtestasid liikluses toimuvaid tendentse ning usuvad, et järgneva paarikümne aastaga muutub liikluspilt linnades oluliselt ja neid seisukohti võib kohandada ka Eesti kontekstis.

Inimeste liikumisviisid, liiklus ja sellega seotud teenused muutuvad järgmise 10-20 aasta jooksul oluliselt ning see seab uusi väljakutseid linnaplaneerijatele, leiavad Soome Oulu ülikooli kaks tunnustatud professorit, kelle ülevaatetöö annab aimu, mis võiks oodata ees liikluses lähikümnenditel. Ehkki nende töö puudutas Soomet ja selle võimalikke arenguid ning potentsiaali, on teema laiendatav sarnastele riikidele nagu Eesti.

Tulevik on autonoomsete robotiseeritud sõiduvahendie päralt: esialgu osutavad need nn viimase miili teenust ja toimetavad kaupu sihtkohta, arenedes aga suudavad osutada teatud teenuseid inimese abita. Isejuhtivatel sõidukitel ja ühistranspordil teadlased nii kiiret levikut ei näe, 20 aasta pärast pruugib linnaliiklus olla senisest oluliselt automatiseeritum.

Lisaks viimase miili tellimusi täitvale transpordile automatiseerub transpordisektor: teedel liiguvad sõidukid, mida “liigutatakse” distantsilt ühe operaatori poolt. Meil on näiteks katsejärgus rendiautode ettesõidutamine, kus tavalist (elektri)autot juhitakse distantsilt. Ka kuulsate pakirobotite liikumist kontrollib puldist operaator.

Säästvatest transpordilahendustest saab aga rääkida (nii Soomes kui ka Eestis) alles siis kui elektrist suurem osa on toodetud taastuvallikatest ning selle hind motiveerib üleminekut, sest alandab kulutusi transpordile.

Vana ja uus peavad mahtuma kõrvuti

Tallinn pole ainus linn, kus moodsamaid liikumisviise eelistavad inimesed kurdavad autokesksuse üle: sarnast ebakõla näevad suurlinnades Oulu ülikooli professorid Jouni Junttunen (automajandus) ja Pekka Leviäkangas (liikuvuslahendused). Kõikjal, kus on koos autod, jalgrattad, kergliikurid, jalakäijad jm, on sarnased mured.

Lähitulevikus kasvab ratturite, velo või rattataolise liikuriga liiklevate kullerite arv, lisandub elektrilisi tõukse ja -rulasid, -tasakaalulaudu ja -rollereid, ja kes teab milliseid imeasju veel. Liiklus mitmekesistub ja tänu kergete lihtsalt juhitavate sõidukite lisandumisele paraneb transporditeenustele juurdepääsetavus.

“Elektrifitseeritud iseliikuvate ja robotsõidukite ning tehisintellekti ja 5G-d kasutav oskusteave on juba suures osas olemas,” tõdevad professorid.

“Kui taastuvenergia piisava tootmise küsimus saab lahendatud, ongi järgmine väljakutse harjumuspäraste ja uudsete liiklusvahendite äramahutamine ja turvaline kasutamine linnaliikluses ja mujal logistikas.”

“Seda saab lahendada hea liiklus- ja kogukonnaplaneeringuga linnades ning kesksete maanteedevõrgustiku arendamisega.”

Liiklusmahud ei pruugi kahaneda

Teadlaste arvutused näitavad, et lähiaastatel hakkab autode arv linnades vähenema ning et liiklemine isikliku sõidukiga on kallis ja ebamugav (parkimisprobleemid, liikluspiirangud), liigub tasakaalukeel lühirendi suunas.

Inimeste ootused kaasaegsele linnale on järjest kõrgemad: linn peab olema inimkeskne, inimsõbralik, roheline ja varustatud moodsa mugavustehnoloogiaga. Mis peamine, linn peab olema turvaline ja tervislik tervik.

Koroona pandeemia kasvatas kaugtöö populaarsust, samuti harjuti kaupu ja teenuseid tellima interneti kaudu ja säästma isiklikke ressursse. See kõik on tulnud, et jääda ja laieneda.

Teadlaste hinnangul autostumise peatumist pikas perspektiivis siiski näha ei ole: kui teedele tulevad robotid, isejuhtivad sõidukid, nutikad liikurid ning need suudavad ise end ära parkida ehk tuvastada vaba koha linnas, on tõenäoline, et isiklik vabadus ja mugavus kaaluvad teatud juhtudel varavabaduse üles.

Liiklusmahtude vähenemist ei ole samuti ette näha: isegi kui kehtestada makse ja eritsoone, võtab vaid mõni aasta aega kuni “bännitud” liikurid asenduvad lubatutega. Tossavad masinad asenduvad robotite ja e-autode ning muude heitevabade sõidukitega.

Junttunen ja Leviäkangas ei usu, et tulevikus rongid suudavad asendada veokeid: kui need enam ei saasta ja paindlikud logistilised lahendused võimaldavad säästa aega ja energiat, pole raudteekaubandus primaarne – rongide puhul jääb alati nn viimase miili küsimus, sest keegi peab viima kauba sihtkohta.

“Kui suund on selline, pole suuremat vajadust investeerida uute liiklustrasside, teede või raudteeühenduste rajamisse, vaid pigem tasub keskenduda olemasolevate teede renoveerimisele ja kaasajastamisele, et nende kasutamine moodsate multimodaalsete lahenduste puhul oleks võimalik.”

Üleminekuajast saab kasu lõigata

Tõhusalt toimiv transport tugevdab riigi majanduslikku konkurentsivõimet. Lisaks mitmekesisele transpordi- ja teedevõrgustikule soovitavad professorid Soome sõiduki- ja transporditehnoloogia arendamisse. Sektoril on potentsiaali uutele eksporttoodetele. Sama võiks pädeda ka Eestis.

Jätkusuutlikule transpordikeskkonnale ülemineku võtmetähtsusega lähtepunkt on taastuvenergia tootmise ja jaotamise infrastruktuuri lahendamine, mille puhul liikuva jõu hind langeb.

Maksustamisega saab kontrollida üleminekuperioodi ja võrdsustada kulukoormust. Selleks on vaja avatud ja faktipõhist arutelu selle üle, kuidas ja millisele tasemele lõpuks kehtestatakse sõidukite ja liikumapaneva jõu maksustamine. Eestis ei taheta auto-, teede- jms makse jutukski võtta.

Maksusüsteem koos turul toimuvate teaduslike ja tehnoloogiliste edenemistega otsustab, kas lähikümnendeil saame öelda, et toimunud on paradigma muutus liikluses. Praegu on õige aeg langetada olulisi otsuseid.

Loe pikemalt siit

Kaanepilt Unsplash

Jaga

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.