Reede, 3. veebruar 2023
Ühtekuuluvusfond annab 271 miljonit, riik paneb juurde ligi 50 miljonit ja nii raudtee tasapisi elektrifitseeritaksegi: tulevikus saab Tallinnast Tartusse ja Tapalt Narva sõita elektrirongiga.

Riigi Tugiteenuste Keskus kinnitas rahastamisotsuse, millega elektrifitseeritakse Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva raudteelõigud. Tegevusi rahastatakse Ühtekuuluvusfondist ja riigieelarvest.

Planeeritud investeeringud võimaldavad tulevikus tõsta reisirongide sõidukiirust kuni 160 kilomeetrini tunnis ja praeguse majandus- ja taristuministri sõnul on lootust, et muutus toob rohkem inimesi rongiga sõitma.

“Investeering on tähtis, kuna aitab meil saavutada transpordisektoris seatud eesmärke – tuua rohkem inimesi autodest ühistransporti ning vähendada süsihappegaasi heitmete hulka,“ ütles majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Lisaks elektrifitseerimisele õgvendatakse ehitustöödega raudteekurve ning rekonstrueeritakse lisaks üksikuid raudteelõike. Raudtee rekonstrueerimistöid tehakse muuhulgas ka Tartu–Koidula suunal.

AS-i Eesti Raudtee taristu arendamise investeeringute kava maht on enam kui 319 miljonit eurot, millest üle 271 miljoni euro tuleb Ühtekuuluvusfondist ning ülejäänu riigieelarvest.

Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva raudteeliinide esimese etapi elektrifitseerimiseks eraldatakse ligikaudu 236 mln eurot.

Tallinna–Tartu–Koidula raudteeliinide kõverate õgvendamiseks ja raudtee kapitaalremondiks nähakse ette ligi 70 miljonit eurot ning Tapa–Narva raudteeliinidel sama tegevuse jaoks ligikaudu 13 miljonit eurot.

Graafik on üsna tihe: raudtee elektrifitseerimine lõpeb Tallinna–Tartu liinil juba 2025. aastal ning Tapa–Narva lõigus eeldatavasti 2027. aastal.

Süsinikuheite vähendamise nimel on otsustatud kogu riigi avalikud raudteelõigud elektrifitseerida ca 800 km ulatuses, millest käesoleva investeeringute kava alusel elektrifitseeritakse nimetatud raudteeliinid umbes 500 km ulatuses.

Toimetaja kommentaar

Oluliste raudteelõikude elektrile üleviimine pole õnneks raketiteadus ning kui see aitab ühendusi sujuvamaks ja kiiremaks muuta, tundub kõik tore.

Kliimaeesmärkidele viitamine on teine teema: siin sörgib Eesti teiste riikide sabas. Me pole siiani suutnud ära otsustada, kas jätkata põlevkivienergia tootmist ega algatada ühtegi seaduseelnõu, mis lubaks kaaluda muid elektri tootmise võimalusi (näiteks tuumaenergia). Ehk elekter, mis liigub raudteel, on sama s.takarva kui see on igal pool mujal.

Euroopa otsib transpordisektori “rohelisemaks” maalimisel võimalusi ammu mujalt kui elektrijuhtmetest ning katsetab muuhulgas vesinikuronge. Võibolla olnuks mõistlik enne juhtmetesse takerdumist kaaluda vesiniku kasutusele võtmist?

Kasutatavast energiast olulisem on rongiga sõitjale pileti hind, sõidugraafik ja sõidumugavus. “Porgandid” ei vea ammu enam välja ja 6, tulevikus võibolla veel 10 Škoda Vagonka kahesüsteemset rongi ei paista hädale ja viletsusele lõppu toovat. Me kõik sõidaksime rongiga, mis on kiire ja turvaline, aga me ei taha trügida, Tartuni püsti seista, tunda ennast topakana kui jalgratast kaasas kanname jne.

Elron on läbi aastate paistnud silma kummaliste mõtteavaldustega, nende piletisüsteem on jätkuvalt ajast ja arust ja kokkuvõttes on rongisõitjal tunne, et ta peab elu lõpuni tänulik olema, et üldse rongile lubati. Tehke sellega midagi, palun! Ja siis räägime Tapalt Narva sõitvast elektrirongist, millega lausa iga nädal tahaksime reisida, onju.

Pilt: Ylle Tampere

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.