Jalgratas võiks linnades olla üsna igapäevane liiklusvahend. Siinkohal toome välja viis eelist, mis meie meelest teevad rattasõidust mõistliku liikumisviisi

[dropcap]TRENNI ASEMEL[/dropcap]Jalgrattaga liiklemine on füüsiline tegevus.  Kui seda teha igapäevaselt, et läbida oma igapäevaseid teekondi, siis ei olegi tingimata vaja mõelda trenniminekule ega selleks aega või raha leida. Rattasõidul ei ole vanusepiiranguid ning see sobib paljudel juhtudel ka neile inimestele, kellel on probleemid näiteks liigestega, kerge ülekaal või lihtsalt ei meeldi jalgsi käia.

[dropcap]SÄÄSTAD RAHA JA AEGA[/dropcap]Jalgrattaga liikumine on säästlikum kui autosõit. Raha ei kulu kütusele, autot on vaja harvem pesta ning auto kulub vähem. Või, veel parem – autot polegi vaja! Selle asemel saab pikematel sõitudel kasutada autojagamise teenust, sõita ühistranspordiga või tellida takso.

Jalgratta parkimisel puuduvad parkimiskulud ning kuigi meil ei pruugi igas vajalikus kohas olla mugavaid rattahoidikuid, on ka kesklinnades rattale parkimiskoha leidmine väga lihtne. Linnas liigeldes, eriti mõnekilomeetrise distantsi puhul, on ratas tihti ka kiireim transpordivahend. Samas kaob ka vajadus ühistranspordi liikumisteede ja graafikutega arvestamiseks.

[dropcap]SÄÄSTAD LOODUST[/dropcap] Pole midagi paremat teadmisest, et oled oma eluviisiga aidanud kaasa rohelisema mõtteviisi levikule. Rattaga sõitmine ei saasta keskkonda nii palju kui autosõit.  Puudub süsihappegaaasi emissioon ning kui sõita arukalt, ei ole vaja peale igat sõitu ka duši all käia.

Muide, kütuste keskkonnamõjust rääkides tasuks mõelda ka sellele, kuidas kütus tanklasse jõuab ja mis on selle liikumise keskkonnamõju. Uue ratta toomiseks kulub palju vähem materjale kui uue auto toomiseks. Tihtipeale elab üks ratas üle ka mitu autot, sest kuluvaid osi on vähem ning pole mingit mõtet vahetada iga paari aasta tagant oma sõiduvahendit uuema ja värvikama mudeli vastu.

[dropcap]ON KÄTTESAADAV[/dropcap]Jalgrattur, kes kasutab ratast oma igapäevaste asjade ajamiseks, ei ole tavaliselt eraldatud teel eraldatud transpordivahendis, vaid osa avatud tänavapildist.

Piirkond, kus on rohkem jalgrattureid (ja jalakäijaid) on üldiselt ka turvalisem. Jalgrattad tõstavad oluliselt ka nende inimeste vaba liikumise raadiust, kes ei saa / taha / või autoga sõita, sõltugu see valik siis näiteks vanusest või rahakotist või mõnest muust tegurist.

[dropcap]SÄÄSTAD ÜHIST RAHA[/dropcap]Jalgrattaga sõitmine sisuliselt ei lõhu teid; jalgrattateed vajavad remonti oluliselt harvemini kui autoteed. Jalgratturitega juhtub vähem raskeid liiklusõnnetusi kui autosõitjatega ning seega on väiksemad ka pääste- ja meditsiinikulud.

[dropcap]LEIA OMA PLUSSE[/dropcap] Kindlasti on veel kümneid põhjusi, miks jalgrattasõit on hea, parem ja kõige parem; olgu siis linnas või maal. Siinkohal jätab Accelerista toimetus lugejale vabad käed, mõelda ja välja öelda, miks just jalgratas on see kõige õigem liiklusvahend. Oma plussid (ja ka miinused) võite jätta kommentaaridesse. Kui neid tuleb piisavalt palju, et seda teemat edasi arendada, me seda kindlasti ka teeme.

Uuri lisa rattakogukondade kohta:
Tallinn Bicycle week
Eesti rattarikkaks!
Jalgrattalinn Tartu
Tallinna jalgrattateede kaart
Mõnusat pedaalimist!
Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.