Äsja avati Saksamaal esimene 5-kilomeetrine lõik 100-kilomeetrise kogupikkusega jalgrattakiirteest. Ligemale 100-kilomeetrine kiirtee on mõeldud rangelt ainult jalgratturitele ja sellega loodetakse vähendada igapäevast autoliiklust 50 000 sõiduki võrra.

Üksnes jalgratastega liiklemiseks mõeldud kiirtee ei ole mingi uudis – neid on rajatud nii Taanis kui Hollandis, kus jalgratas on üks levinumaid liiklusvahendeid kui ka Inglismaal, Londonis, kus CS7 on ratturite peamisi kiireid liikumisvõimalusi pealinnast väljapoole.

Saksamaa on siiani olnud autojuhtide paradiis, kus kiirteel võib trahve kartmata gaasi anda. Nüüd on sakslased mõistnud, et ka kaherattalistele tuleb anda võimalus ruumikalt liigelda. Kasu on mitmekülgne: inimesed on rahul ja keskkond puhtam. Lisaks on sakslased eeskujulikud taaskasutajad: jalgratastele mõeldud kiirtee rajatakse vanadele, kasutusest välja läinud raudteelõikudele.

Saksamaale rajatav kiirtee on nagu jalgratturi unistus – pole punaseid fooritulesid ega kihutavaid veokeid, sile teekate lausa kutsub pedaalima nii, et tuul põski paitab! See pole vaid kujutelm, vaid niisugune ongi Saksamaa esimene jalgrattakiirtee. Rattaentusiastid peavad seda liiklusummikutele ja õhusaastele lõpu kuulutajaks ning lahenduseks, millega tööle-koju sõitjaid turvalist ja tervislikku rattasõitu tegema meelitada.

Keskkonnasõbraliku linnatranspordi tulevikukuulutaja – jalgrattakiirtee – esimene, viiekilomeetrine etapp on juba avatud ning sõitjatelt esimene tagasiside saadud.  Kokku saab Saksamaa esimesel jalgrattakiirteel pikkust olema ligi 100 kilomeetrit. Endiste raudteede asemele rajatav jalgrattakiirtee hakkab ühendama kümmet linna Saksamaa lääneosas. Selles piirkonnas asub ka neli suurt ülikooli. Jalgrattakiirtee vahetus läheduses elab ligemale 1,2 miljonit inimest, kellel avaneb peatselt võimalus teha oma igapäevasõite jalgrattasadulas.

Turvaline teedevõrk ning rattasõitu mugavamaks ja kergemaks muutvate elektrijalgrataste kiiresti kasvav populaarsus võimaldab igapäevaliiklusest välja lülitada isegi kuni 50 000 sõiduautot. Just selliseid numbreid ennustab oma värsketele uuringutele tuginedes Saksamaa Ruhri regiooni liikluskeskkonna arendusega tegelev organisatsioon RVR.

Hollandist ja Taanist alguse saanud jalgrattakiirteede leiab poolehoidu ka teistes Saksamaa piirkondades. Nii kavandab riigi üks finantskeskusi Frankfurt 30 km pikkust rattateed lõuna suunal, Darmstadtini. Baierimaa pealinn München kavandab 15 kilomeetri-pikkust kiiret ühendusteed oma põhjapoolsete eeslinnadega ja Nürnberg on teinud algust nelja linna ühendava teedevõrgu tasuvusuuringutega; samalaadset eeltööd tehakse ka Berliinis.

Võrreldes Saksamaal levinud üherealiste jalgrattateedega, kus teekate on tee all looklevatest puujuurtest tihtipeale muhklik ning lõpeb ootamatult, suunates ratturi näiteks bussirajale, on uued kiirteed täiesti uus tase jalgrattateede ehituses. Kiirtee standard näeb ette 4 meetri laiuse asfalttee, mis on varustatud möödumisradade ning mitme tasandi ristmikega. Loomulikult on need teed valgustatud ja talvel lumest puhtad.

Siiski ei suju jalgrattakiirteede rajamine takistusteta, eeskätt puudutab see rahastamist. Saksamaa maantee-, raudtee- ja veeteedevõrgu eest vastutab föderaalvalitsus, rattateed aga on kohalike omavalitsuste vastutusalas. Ruhri kiirteeprojekti puhul tuli pool esimese etapi rahast Euroopa Liidu fondidest, teise poole jagasid kohalik omavalitsus ja piirkonna arendusega tegelev organisatsioon RVR omavahel.

Tervikprojekti rahastamise osas käivad läbirääkimised liiduvalitsusega, kuna omavalitsusele oleks 180 miljoni euro suurune investeering liialt suur. Ilma riikliku toeta ei oleks projektil lootustki, sest kohaliku omavalitsuse kanda olevad teehoolduskuludki on neile koormavad.

Berliinis on rahastamiseks välja pakutud osaliselt teeäärse reklaami müügist saadavale tulule tuginevat erasektori rahastamismudelit. Müncheni projekti eest vastutav Birgit Kastrup leiab, et jalgrattakiirteed on Saksamaa jaoks uus valdkond ning nende rajamise rahastamiseks on vaja leida uusi lahendusi.

Saksamaa jalgratturite liit ADFC leiab aga, et kuivõrd praegu tehakse juba 10% kõigist sõitudest Saksamaal jalgrattaga, siis peaks ka sellekohane taristu saama vähemalt 10% kogu riiklikust transpordieelarvest. ADFC juht Burkhard Stork kinnitab, et linnadesse uute tavaliste kiirteede rajamine on eluohtlik ettevõtmine ja kellegi huvides ei ole linnaliikluses osalevate autode hulga suurendamine.

[dropcap]ACCELERISTA KOMM[/dropcap] Eestis tuleb siiani võidelda iga kergliiklustee nimel ning nende võrgustikku ühendamine näib olevat asjaosaliste jaoks paras sudoku. 4-meetri laiune ja mitmekümne kilomeetri pikkune jalgratastele mõeldud kiirtee kõlab siinmail tõelise utoopiana… või siis juhtub nagu ikka, et kui leidubki valitsus, kes otsuse langetab ja tee ehitamiseks vajalikud vahendid leiab, tuleb järgmine, kes ütleb, et ahaa, meil on seda teed tegelikult eriti ja väga vaja autode jaoks.

Või siis saaks Eestist esimene riik, kus kiirteel jalgrattaga sõitmiseks tuleb eelnevalt maksta teemaksu, mis on arvestatud moel, nagu seda teeb 2016. aastal Tallinna linnavalitsus, näidates infotahvlil minutihinda (10 senti minuti eest). Must huumor, mis paraku ei olegi väga ülevõlli – Eestis on rattaliiklusega ja linnakeskkonna planeerimisega laiemalt asjad ikka üsna… 18. sajand…

Allikas: ADFC, Inhabitat, theverge. Pildid:vaba litsents ja Wikipedia

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.