Indrek Jakobsoni sõiduvahendiks on seekord soliidne Volkswagen e-Crafter, kaubik, mille soetavad tõsise töö tegijad. Kas elektriversioonis on sõidukist sama palju tolku või on tegu märja unistusega helesinisest tulevikust, mille realiseerimiseks peaks aga kõvasti rohkem vaeva nägema?
Oli aasta 1958, kui Paul Viiding pani nüansirikkalt eesti keelde ümber Aleksandr Radištševi jutustuse „Reis Peterburist Moskvasse“.
Kaheksateistkümnenda sajandi lõpu ühiskonnakriitiline olukirjeldus muutus kaks sajandit hiljem koolis käivate nõukogude õpilaste jaoks kohustuslikuks lugemiseks, tekitades haridusliku iva asemel küsimuse – mida seal nii kaua reisida on? Kaks tundi lennukis või päevake autoroolis ja kohal!
Mõistagi ei piirdunud Radištšev oma tüvitekstina kirjeldatud suurteoses üksnes pärisorjadest talupoegade eluolu kirjeldamisega.
Vastupidiselt kirikumoraalile kinnitavad tema arutlused inimese õigust ise oma elu üle otsustada, olla vaba ja liikuda ilma maiste piiranguteta.
Reisi- ja vabaduse teema on igihaljas. 2015. aastal võitis vene parima dokseriaali auhinna Andrei Lošaki “Reis Peterburist Moskvasse: eriline teekond”. Klassika ei aegu vaid elab uutes kunstivormides edasi.
Lošaki eeskujul võiks vändata ka meil seriaali „Reis Pärnust Tallinna e-Crafteriga“. Kirjeldamist väärt materjali jaguks rohkem kui piisavalt, sest kui “tavalise” Crafteriga oleks tegu vaid pooleteisetunnise kruiisiga, siis e-Crafteriga on see reis. Teekond.
Loodud lennujaamadesse
Turundusosakonna legend jutustab, et e-Crafterit luues küsitles Volkswagen loendamatul hulgal lähivedusid teostavaid kliente, uurides eraldi kinnistel territooriumidel töötamise erivajadusi.
Testid viidi läbi Heathrow ja Gatwicki suurtes lennujaamades. Selgus, et sealsete autode päevane läbisõit ei ületa oluliselt sadat kilomeetrit ning tähtsaim kriteerium on CO2 nullemissioon.
Uuringu tulemusena elektrifitseeriti Crafteri populaarseim, keskmise suurusega (ligi kuuemeetrine) esiveoline modifikatsioon.
On reaalsus, et Euroopa metropolides kavandatakse linnasüdamesse pääsemiseks üha uusi takistusi ning elektrikaubik võib seal olla ainus võimalus kauba transpordiks.
Lennujaamades kasutamist õhutab aga kulutulena leviv flyskam ehk lennuhäbi ja lennufirmad on valmis pea kõigeks, et end veidigi rohelisemana näidata.
Reaalsus on ka see, et Eestis testib kolme kuu vältel e-Crafterit DPD Eesti ning ühtlasi küsitleb Volkswagen kaubaveoga tegelevaid ettevõtteid, et selgitada välja särtsukaubiku kasutuselevõtu potentsiaali.
Suure kerega e-Golf
Arvestades, et populaarsust kaotav 150-kilomeetrise sõiduraadiusega e-Golf endale järeltulijat ei saa ja uue põlvkonna Golf tuleb üksnes sisepõlemismootoriga, elab e-Golf e-Crafteris edasi ilmselt kauem, kui algses kestas. VAG-i elektriautod ehitatakse edaspidi uuele platvormile.
Lisame siia juba e-Golfilt tuttavad faktid: 35,8 kWh aku, kuni 100 kW mootor, maksimaalne pöördemoment on piiratud 290 Nm.
e-Crafteri maksimumkiirus on piiratud 90 km/h-ni, üle selle muutub õhutakistus ning seeläbi energiatarve lihtsalt liiga suureks.
CCS (Combined Charging System) kiirlaadijas saab e-Crafteri aku 80% täis kolmveerand tunniga (45 min) – paraku Eestis leidub selliseid kiirlaadimisjaamu peamiselt vaid Tartus.
Eeldatavasti paigaldavad ettevõtted, kes e-Crafteri soetavad, omale n-ö kodulaadija. Kui kasutada 7,2 kW AC laadijat, saab aku täis viie ja poole tunniga, tavalisest seinakontaktist kümne ampriga laadides kulub umbes 14 tundi.
Sõidab suurepäraselt
Ent kuidas peaks see kõik seonduma tänapäevase logistikaga, kus kohalik pühakiri on vaid kolmetäheline – TCO (Total Cost of Ownership)?
Vastus: tavapäraselt ei seondugi. Lähim suurlinn on meist kaugel – kogu Eesti annab ehk ühe linnaosa mahu välja. e-Crafteri kasutus Eestis erineb oluliselt Lääne-Euroopa tarbimispõhimõtetest.
Juhikabiinis on e-Crafter nagu üks Volkswagen ja Crafter ikka. Mõistetavalt pärinevad sõiduki armatuurlaua komponendid Volkswageni grupi lõpututelt varuosariiulitelt nagu ka mitmeti reguleeritava nimmetoega iste, infolustisüsteem ja palju muudki, mis toimivad kindlalt, mugavalt ja intuitiivselt.
Elektriautostumine ei ole kaotanud diiselmootoriga versiooni parimaid omadusi, millest täpsemalt võib lugeda siit.
Selle üle, kas kõik 14 või 15 juhiabi on ikka vajalikud, on arutletud pikalt. Sõit e-Crafteriga sõit toob kaasa aga tõelise üllatuse.
Ligi 300 lisakilo annavad ka tühjale kaubikule jahmatamapaneva stabiilsuse, mis pole kuidagi võrreldav ei tava-Crafteri ega ka selle vihase konkurendi, MB Sprinteriga.
Madal raskuskese tagab maanteel lausa sõiduautolikud sõiduomadused. Kui ainult see aku nii kiiresti ei tühjeneks!
Sõit kui teekond
E-kaubik on hoopis midagi muud, kui elektriline sõiduauto. Piisas esimese ELMO laadimispunkti juurde manööverdamisest, kui juurde astus vene keelt rääkiv meesterahvas ja tahtis näha ja kuulda autost kõike.
Elektrilised sõiduautod – need on juba igavad, aga kaubik – see tõmbab momentaalselt tähelepanu. Kui parklas naaberkohal toimetav iks-viiega saabunud seltskond poleks Leafi või Tesla peale peadki pööranud, siis pärast e-Crafteriga liikuma hakkamist kostis sisse (sest auto on ju väga vaikne) valjuhäälne „vau-vau-elektrik“! Tähelepanu on garanteeritud.
Seevastu maanteel ei jõua näidatud keskmisi sõrmi ja rusikaid kokku lugeda, sest neid oli lihtsalt liiga palju (aeglasemalt sõitmise tõttu).
Kõrge lauppind ja väike aku tähendavad, et Tallinnast Pärnusse ühe laadimisega sõita ei saa ja kui sõita maksimaalse lubatud kiirusega, siis võib ka kahest laadimisest väheks jääda, elektrikulu on lihtsalt nii suur.
Üks üllatus veel, ligi tunniajalise sõidu jooksul nõudis auto juhile tervelt kaht kohvipausi. Ilmselt on auto arvestanud, et ligi sada kilomeetrit sõitu on peaaegu päevatöö ning selle jooksul on väike puhkus täiesti möödapääsmatu.
Kokkuvõtteks
Kainestav reaalsus jõuab kohale lühikest hinnakirja vaadates. 74 000 eurot alla tonnise kandevõime ja veidi üle sajakilomeetrise läbisõiduga auto kohta teeb sellest nišitoote, millele meie hõredalt asustatud maal on keeruline rakendust leida.
Ja nii võib lühidalt öelda, et Volkswagen Crafter on väga-väga hea kaubik, mahukas, varieeritav ja mugav, e-Crafter aga jääb vähemalt meie maal pikalt statisti rolli. Ent hea on vähemalt teada, et ta on olemas!
Meedis:
Mugav juhikabiin
Suurepärased sõiduomadused
Ei meeldinud:
Hind
Väike aku
CCS laadijate nappus Eestis
Pildid: Indrek Jakobson
