Ford Fiesta on viimased 40 aastat olnud brittide absoluutne lemmikauto, püsides aastaid vankumatult müügitabelite tipus. Kaheksanda põlvkonna Fiesta on juba tõestanud, et edulugu jätkub, ja mitte ainult Suurbritannias. Põhjusi üldiseks hitiks saamisel on rohkem kui mitu.

Senisest ruumikam Fiesta on võetud Euroopa pereautode täieõiguslikuks liikmeks. Kuni viis sõitjat ja nende vajalikku vara mahutav auto eristub omas segmendis ka tuntava preemiumi-hõnguga hind aga on jätkuvalt soodne. Konkurentide näguripäevad on määratud kestma.

Uue Fiesta puhul pööratud oluliselt rohkem tähelepanu turvalisusele ning kõrgtehnoloogilistele juhiabidele. “Manhattani” ehk keskkonsooli disain lähtub sõitja tegelikest vajadustest ning tahvelarvuti-sarnane infolust on üks kiiremaid ja loogilisemaid, mida autodes kohanud olen.

FORD FIESTA EDULUGU

Ford Fiesta on aegade algusest peale suutnud järgida ajastu trende ja täita brittide ootusi igapäevasele olmesõidukile. Fiesta on konkurentidega võrreldes mõjunud alati värske ja moodsana.

Võrdlus brittidega on igati asjakohane – neid vaevavad osaliselt samad hädad taristus, mis meidki – enamus vana hea Inglismaa teid on kitsad ja halvas korras. Samuti on nende igapäevane sõiduvajadus sarnase iseloomuga – ühistransport väljaspool suuremaid asulaid on kehva.

Üheksakümnendatel sattus sekka paar põlvkonda Fiestasid, mille sõiduomadused ei olnud just liiga erutavad ning mis mõjusid ajast maha jäänutena ent puudujäägid korvas odav hind ja ulmeliselt taskukohane ekspluatatsioon.

Mudeli edu võtmeks on Ford Fiesta mitmekülgsus. Fiesta on ideaalilähedane olmeauto. Ja ehkki segment seab teatud piirangud auto mõõtmetele, on selle praktilisus, käepärasus ja soodsad ülalpidamiskulud põhjuseks, miks brittidele on Fiestast pea ainuliselt piisanud.

Viimast viitteist aastat Fiesta ajaloost võiks aga iseloomustada sõnaga “sakslaslik”. Korralik ehituskvaliteet, suurepärane veermik ja head sõiduomadused ei teeks häbi populaarsematele Saksa konkurentidele.

Ford Fiesta selgeks eeliseks võistlejate ees on aga olnud selle hind – tarbija lihtsalt tunneb Ford Fiesta puhul, et ta saab sama raha eest rohkem autot. Ka kaheksanda põlvkonna puhul ei ole selles osas asjad muutunud.

This slideshow requires JavaScript.

FIESTA: MINU LUGU

Kui ma 2003. aastal esimest korda omale uut autot valima hakkasin, pani rahakott autoklassile piirid ette. Käisin toona proovimas kõiki saadaolevaid kompaktklassi autosid. Renault Clio oli tore ja peaaegu jäi sõelale, aga kui kõige viimasena Ford Fiestasse istusin, olin hetkega müüdud.

Clioga võrreldes oli Fiesta natuke raskepärane, kuid sealjuures soliidne, konkreetne ja kõigist konkurentidest oluliselt ruumikam. Tekkis tunne nagu sõidaks suurema autoga kui see tegelikult oli.

Sama tunne on muuseas ka kaheksanda generatsiooni Fiestas. Auto on ruumikas ning sellega on ühtviisi hea sõita nii linnas kui maanteel. Ja kuigi välimuse üle vaieldakse, siis Fiesta puhul ei ole ilmselt enamusel etteheiteid – auto küllalt konservatiivne kujustus laseb sel eelseisvad mudelipõlvkonna ajad suurema suminata üle elada.

KOLM SILINDRIT JA 1 LIITER

Fiesta jõuallikate valikus kõige popim on liitrise töömahuga ülelaadimisega kolmesilindriline bensiinimootor, mis toodab võimsust kuni 140 hj ning mida saab nii 6-käigulise käsikastiga kui ka automaadiga koos. See jõuallikas on viiel järjestikusel aastal Engine of the Year auhinnaga pärjatud.

Olgu siinkohal võrdluseks toodud, et kümme aastat tagasi väljus tehasest Fiesta ST ehk mudeli sportlik versioon vabalthingava kahesega, mil võimsust kuni 155 hobujõudu. Aeg on edasi läinud, liitrine teeb täna ära kahese töö.

Liitrine kolmesilindriline, mis oli peal ka proovisõiduautol, ei ole koormuste all eriti vaikne ning ka mitte üleliia ökonoomne, aga ajalooliselt polegi Fordi mootorid olnud kõige säästlikumad. Katsetasin ökotamist linnaoludes ja ka maanteel ent tulemus jäi pigem keskpäraseks.

Selge on see, et tehase lubatud 4.2l/100km kütusekulu (automaatkastiga) püüdmiseks tuleb laborisse sõitma minna. Proovisõidu keskmine kulu jäi seitsme liitri kanti, ja julgen väita, et ka tagasihoidlikuma gaasijalaga juht peaks sellise tulemusega igapäevaelus arvestama.

Kütusekulu muutub teisejärguliseks mootori jõudluse kontekstis: liitrine on hämmastavalt tubli. Ka täislastis autoga jaksab ja sikutab see sõidukit entusiastlikult edasi. Üldises plaanis ei ole Fiesta ju kiire auto ent see ei jää maanteel ka teistele jalgu ning jaksab möödasõite särtsakalt sooritada.

Ma ei oska hinnata, kui keeruline või lihtne oleks sellise mikromootoriga käsikasti kombinatsioonis liikumist alustada, kuid koostöös 6-käigulise automaadiga ununeb pisike mootorimaht ja vähene silindrite arv hetkega. Gaasi vajutades vahetab automaat käigu sujuvalt alla, ning auto liigub reipalt edasi.

Need ajad, mil väikeste vabalthingeldavate autodega maanteel möödasõidu sooritamiseks tuli nende mootoreid piiriku lähistel kräunutada ning sellegipoolest venis manööver hirmus pikaks, on jäädavalt möödas. Elagu ülelaadimine!

Eraldi teema on, kui kaua selline mikromootor päriselus vastu peab? Füüsikareeglite vastu ei saa isegi kõige kaasaegsemate sünteetiliste õlidega, suure koormuse all mootor kulub. Liitrine jõuallikas aga peab enamuse ajast hagu alla viskama, et auto edasi liiguks. Kõhklusi hajutab kasutajate tagasiside foorumides – Fordi uued “ökod” on elus hästi hakkama saanud.

This slideshow requires JavaScript.

MUGAV SÕITA

Olles sõitnud eri Fiestadega ligi 7 aastat, olen autot pidanud alati pigem jäigapoolseks – see on lõiv, mida on tulnud maksta sportliku loomuse ja eriti täpse juhitavuse eest. Sama segmendi konkurendid on olnud tuimemad, aga ka pehmemad.

Seda suurem oli üllatus kui uus Fiesta nurisemata igasugust teekatet “neelas”. Pilvedest ja õõtsumisest rääkida oleks kohatu, sest auto on kerge ja väike, aga kui mõõdupuuks võtta kõrvalistuja sõnumite kirjutamise võimekus Tallinna teedel, siis sellest latist lendab Fiesta kauni kaarega üle. 

Auto on üllatavalt pehme vedrustusega ning saab Eesti teedel suurepäraselt hakkama. See ei tähenda aga nagu oleks Fiesta juhitavus nüüd kuidagi ebamäärasem. Jäme rool istub mõnusalt kätte ja auto keerab sõnakuulelikult sinna, kuhu juht soovib, ja annab toimuvast korraliku tagasiside.

Teekate ning ilmastikuolud kindlat sõidutunnet kuidagi ei vähenda. Nii linnas kui maanteel kulgeb sõit soliidselt ja tasakaalukalt nagu polekski tegu väikeautoga vaid klass suurema sõidukiga.

MÜRA JA KLOBINAD

Teemüra on Fiesta sõitjateruumi üsna hästi kuulda (nii nagu see on olnud ka varasemate põlvkondade puhul) ning näiteks lahtised kivikesed värskelt pinnatud teel kolistavad halastamatult rattakoobastes ja küljekarpide all.

Aga miinuseks ma seda ei loeks, sest väikeselt autolt oodata preemiumklassi heliisolatsiooni oleks ülekohtune. Sama lugu on ka veermikust kostuvate häältega – oleks jabur oodata Eesti teedelt siidist vaikust. Ja kuigi Fiesta triigib ebatasasusi üle keskmise hästi, annab see tehtavast tööst kabiini kostuvate häältega märku.

Sõitjateruum üllatab aga oma kvaliteediga: ei ühtegi naginat või eri materjalide kokkusobitamisest tekkivat servade kokkukõla(matust). Olen sõitnud kordi kallimate autodega, kus nagisemisvabadust pole suudetud saavutada. Fiesta teeb selles osas suurtele silmad ette.

SEE ONGI RUUMIKAS!

Ford Fiesta pakiruumi mahuvad lastega pere poole nädala toiduostud või siis turskem spordikott ja midagi pisikest veel – seega ei midagi ülemõõdulist ega üle mõistuse suurt. Võrdluseks – igapäevane kaasaveetav mürgel ei mahuks ära enamuse keskklassi linnamaasturite tagaruumi, ometi neid ostetakse.

Kui tegemist pole just kahemeetriste korvpalluritega, kannatab Fiestaga pikemaid reise ette võtta ka neljakesi.  Kui juhiiste minu 185-sentimeetrise pikkuse järgi paika sättida, jääb mul endal veel piisavalt ruumi tagaistmel istuda nii et põlved eesistme seljatuge ei puuduta.

Veidi imestama pani, et Fiestal ei saanud tagumise istme põhja üles keerata, et tekiks sile pind pagasi jaoks. Samas sai istmeid alla klappides piisavalt ruumi, et mahutada autosse hiiglasuured kolimiskastid.

Mis siinjuures kõige tähtsam – olles laadinud autosse 200 kg asju ning kaks täiskasvanut, kiirendas pisike Fiesta sama usinalt kui oleks see seda teinud lastimata. Muljetavaldav! Oma põhikonkurentidest – VAGi pisiautodest ei ole sarnast ruumikust ja sooritust oodata.

KOKKUVÕTTEKS

Uus Ford Fiesta toob täpselt sama tunde, mida kogesin 2003. aastal Fiestat ostes: see on parem kui oodata oskad. Ruumikas, sõidetav, mitmekülgne. Kaugelt ägedam kui selle raha eest ootaks.

Ehkki jõuallikaid on Ford Fiesta uuele generatsioonile pakkuda kolm – kaks bensiini- ja üks diiselmootor, siis mina soovitaksin proovisõiduautolgi olnud kombinatsiooni 1-liitrise mootori ja automaatkastiga.

Business-varustuses kolmeukselise Fiesta hinnad algavad 16 900 eurost ning kui igapäevaselt pole vaja poolt suguvõsa kaasa vedada, on tegu olmeks igati piisava sõidukiga.

Fordi sisedisaini osakonna peadisainer Amko Leenarts ütles Eesti Päevalehele antud intervjuus väikese muigega, et Fiesta on esimene sooneutraalne auto maailmas. Universaalsena see auto mõjubki, sooritades kõike kaasaegselt sõiduvahendilt oodatavat ühtlaselt heal tasemel.

Just kõigesobivus, soliidsus ning särtsakas 1.0 mootor ning positiivselt üllatav toimetulek tuksis teedega ongi tõenäoliselt see, miks Fiesta edulugu juba 40 aastat kestnud on. Kui oleks vaja igapäevaautot, ei kaaluks ma liiga pikalt.

Pildid: Uku Tampere, Ylle Rajasaar

Jaga

AVALDA ARVAMUST!