Fiat 500 on nagu Sophia Loren – silmipimestav ilu võib küll hajuda, aga stiil ja sarm jäävad.

Fiat 500 külg

Uskumatu, aga tõsi – Fiat 500 on toomises olnud juba peaaegu üheksa aastat. 2007. aasta 4. juulil Torinos toimunud esitlusel oli tuld, suitsu ja pauku rohkem kui Türgi sõjas ning ürituse mastaape sai vabalt võrrelda olümpiamängude avatseremooniaga. Takkajärgi tarkusena võib nüüd öelda, et põhjust paugutada jagus.

Taevas Fiati impeeriumi kohal on püsinud vahelduvalt sombune juba oma tosin aastat, aga 500 särab läbi ka kõige paksematest ja tumedamatest pilvedest. Olgugi, et põhimõtteliselt kujutab 500 endast suhteliselt kallist nišimudelit, naudib ta stabiilset müügiedu (mullu ja tunamullu umbes 180 000 tükki aastas, kokku umbes 1,5 miljonit) ja püsib viimastel aastatel Fiati enimostetud mudeli staatuses, isegi märksa odavamast ja praktilisemast Pandast eespool.

Ehkki tänu retrodisainile on uus Fiat 500 (sama tähisega, kuid tagamootori ja tagaveoga auto figureeris Fiati valikus aastail 1957-1977) nii itaaliapärane kui üldse võimalik, toodetakse seda hoopis Poolas Tichys.

500 edukusest räägib ka tõsiasi, et esimene facelift tehti talle alles mullu, kaheksa aastat pärast tootmise algust. Selle „ilulõigatud“ mudeliga me seekord sõitmas käisimegi.

[huge_it_gallery id=”165″]

[toggle title=”Tehnilised andmed” load=”hide”]Fiat 500 1.2 Lounge Dualogic
Mootor: R4, bensiin
Töömaht: 1 242 cm³
Võimsus: 51 kW/69 hj @ 5500 p/min
Pöördemoment: 102 Nm @ 3 000 p/min
Tippkiirus: 160 km/h
0–100 km/h: 12,9 s
Jõuülekanne: esivedu, robotiseeritud käigukast, 5 käiku
Kütusepaak: 35 l
Välismõõtmed (P/L/K): 3 571/1 624/1 488 mm
Teljevahe: 2 300 mm
Pakiruum: 185 l
Tühimass (DIN): 900 kg
Keskmine kütusekulu (NEDC): 4,9 l / 100 km
CO2-heide: 115 g/km
Hind alates: 15 188 €[/toggle]

Kõige parem uudis on see, et iluoperatsiooniga pole midagi halvemaks läinud. Fiat on palju kordi osanud „värskendamisega“ ära solkida algupärase disaini (varasemast ajast meenub eelkõige Ritmo, uuemast Grande Punto), ent 500 on säilitanud kogu oma stiili ja sarmi. Umbes nagu Sophia Loren – aastad võivad mööduda, silmipimestav ja jalustrabav ilu vaikselt hajuda, aga veetlus jääb.

Leidub muidugi teinegi koolkond, kes spetsiifilise madala kurguhäälega on alati valmis jaurama, et „kuradi makaroniõgijad ei oska üldse autosid teha“ või „mõttetult kallis, sama papi eest saab saksast normull viienda bemmi“ või „sellise punniga sõidavad ainult eided ja peded“. Tere tulemast, arvamuste paljusus! Aga kõigile Fiat 500 võludele vaatamata oleks pööraselt igav, kui muid autosid tänaval enam ei näekski.

[dropcap]VEIDI UUS [/dropcap]Ilulõikusega kaasnenud välised erinevused hakkavad minimaalselt silma (ehkki ametlikel andmeil on muutusi „üle 1900“). Päevatuled on nüüd valgusdioodidega ning tagatulede keskel ilutseb kerevärvi „lapp“. Kuid kuna meie proovisõiduauto juhtus olema punane, ei paistnud viimatimainitud detail väljagi.

Salongis püüab kõigepealt pilku uus näidikuplokk, õieti küll suur LED-ekraan. Braavo, Fiat, see on samm õiges suunas! Algupäranene ümmargune retrostiilis „kell“ nägi välja efektne ja sobitus hästi ülejäänud disainiga, paraku oli see ka peaaegu loetamatu.

See viga sai nüüd kõrvaldatud. Peaaegu, sest poolkaarekujulise tahhomeetri kujundus jätab endiselt soovida. Kuna aga proovisõiduautot viis edasi nõrgavõitu mootor ja käike vahetas automaatika, polnud sellest suurt häda.

[dropcap]JÕUALLIKAS [/dropcap]Jõudsimegi sujuvalt mootori ja käigukastini. Ning nüüd saab toimuma enneole- ja nägematu ketserlus: me hakkame kiitma 1,2-liitrist 69-hobujõulist mootorit ja robotkäigukasti. Jah, nii me teeme! Selleks leidub mitu head põhjust.

Fiat on olnud väga innovatiivne ja lasknud tootmisse downsizing’u vaimus 0,9-liitrise töömahuga kahesilindriliste turbomootorite perekonna. Muidugi mitte klientide, vaid ikka enda huvides – et eluliselt tähtsat CO2-heitme näitu alla kiskuda.

Kui seesama 69-hobujõuline purtsatab CO2 välja keskmiselt 115 grammi kilomeetrile, piirdub 85 hj kahesilindriline 90 grammiga. Ehk keskmises kütusekulus väljendatuna vastavalt 4,9 ja 3,8 l/100 km. Vau!

Tormame nüüd kõik uusi säästlikke turbomootoreid ostma? Palun väga – ainult et „ökomootori“ hinnalisa on üle 3000 euro. Jah, lugesite õigesti: üle kolme tuhande euro. 95-hobujõuline diisel, muide, on veel kallim.

Kuna Fiat 500 seni parim jõuallikas, 1,4-liitrine neljasilindriline võimsusega 100 hj on ette nähtud ainult „valitud turgudele“, kuhu Eesti ei kuulu, jääbki 1,2-liitrine realistlikult ainsaks valikuks. Siinkohal on paslik esitada veider arvamus – see jõuallikas sobib Fiat 500-le!

Ning nüüd tõeline ketserlus: 69-hobujõulise mootoriga sobib hästi kokku robotiseeritud käigukast. Jaa-jaa, me ise ka hästi ei usu, et midagi sellist kirjutame. Kuid juba Galilei kinnitas, et „ta pöörleb siiski!“ ning meie teame, et pöörlebki.

[dropcap]KÄIGUKAST [/dropcap]Robotiseeritud käigukast – mille sisu on põhimõtteliselt tavaline käsilülituskäigukast, kus „käigukangi“ liigutab mitte sohvri lihasjõud, vaid elekter, suruõhk või hüdraulika – on põhimõtteliselt samasugune äraspidine lahendus nagu daunsaizitud mootor.

Enamik käiguvahetusroboteid on kohutavad käkid ja pälvinud nii autoajakirjanike kui ka tarbijate kirgliku ühispõlguse, mis omakorda on põhjustanud autofirmade solvumise. Oli ju Eestiski aeg, mil üks (meie hinnangul) tundmatuks jääda sooviv autofirma pidaks vajalikuks teha erikoolitust klientidele, kes olid ostnud robotkäigukastiga auto.

No kuulge, 21. sajandil tuleb INIMESTELE õpetada, kuidas MASIN tema eest käiku vahetab? Absurd kuubis, eks ole? Noh, see õnnetu robot võeti paari aasta pärast tootmisest maha ja too tundmatuks jääda sooviv firma enam seda lahendust ei kasuta.

Aga Fiat kasutab, ja õigesti teeb (kuigi robot maksab kümnendiku auto hinnast). Mingil kombel, arvatavasti põhiliselt tarkvara arendamise teel, on õnnestunud süsteem nimega „Dualogic“ täiesti talutavalt tööle panna. Muidugi on veojõu katkestused ikkagi selgelt tunda, aga enam ei teki sellist muljet, nagu kaasneks iga käiguvahetusega äkkpidurdus. Kindlasti aitab kaasa rahuliku loomuga 69-hobujõuline mootor, mõne kangema jõuallika puhul ei pruugi sellist harmooniat tekkida.

Vaatamata pisi-Fiati tagasihoidlikule dünaamikale (ametlikult 12,9 sekundit paigalt „sajani“) ei tekkinud praktikas kordagi olukorda, et me oleks kellelegi jalgu jäänud või poleks maanteel kellestki mööda saanud. Jah, maanteel. Sest ehkki üldlevinud (eksi)arvamuse kohaselt on Fiat 500 punas linnaauto, kannatab temaga vähemalt Eesti piires küll mistahes maanteeotsi läbida.

Muidugi ei maksa oodata samasugust sujuvust-mugavust nagu kolmemeetrise teljevahega luksussedaanilt (Fiat 500 on ise vaid 357 sentimeetrit pikk), aga midagi ka ei sega. Pole nii, et juht peab kramplikult rooli külge klammerduma ja pidevalt paremale-vasakule sahmima. Eestis lubatud kiirustel käitub 500 kõigiti taltsalt. Teisalt näitab ta end parimast küljest ikkagi linnas. Eriti sellistes oludes, kus sõitma veel mahub, aga seisma enam eriti mitte.

[dropcap]RUUM [/dropcap]Fiat 500-sse sisse ronides… Või mis ronides – istet võttes tunneb igaüks, et tavapärase sõiduautoga võrreldes asuvad istmed kõrgemal. Kõrgus ongi 500 kontseptsiooni nurgakivi, sest kuidas muidu õnnestuks nii väikesesse sõidukisse neli täiskasvanut ära mahutada. Taga muidugi väga laiutada ei saa ja sestap kvalifitseerub 500 pigem kaheinimeseautoks. Siis saab salongi tagumist pool kottide-kodinate tarvis pruukida, sest pakiruumgi on tilluke.

[huge_it_gallery id=”166″]

Olgu ta pealegi! Lõppeks ostavad Fiat 500 endale need inimesed, kes otsivad sealt midagi enamat kui lihtsalt võimalust automobiilselt liikuda. Ja nad ei pea pettuma. Aja jooksul on Fiat 500 lisavarustuse hulka tekkinud terve müriaad ekstravagantset värvilist pudipadi, mis on küll suhteliselt kallis, aga võimaldab sõiduriista äärmiselt eripäraseks muuta.

[dropcap]DISAIN [/dropcap]Kuidas näiteks tundub ruudulise korpusega süütevõti? Või ruuduline katus? Või kahevärviline kere, kus alumine pool on must, ja ülemine mustriliselt erkkollane? Kõik on olemas. Meie vastikute pragmaatikutena tahaksime ka istmesoojendust ja tempomaati, aga neid hinnakirjas pole. Tempomaadi puudumist seletab tehas tõigaga, et 500 on linnaauto. Seda saab lasta müüja juures paigaldada, hind umbes 500 eurot.

[dropcap]ALATI STIILNE [/dropcap]Õnneks pole ilmtingimata tarvis kahevärvilist keret ja muid silmamoondusi. Fiat 500 on vankumatult stiilne isegi minimaalse varustuse ja valgeksvärvitud kere puhul, ning selle stiili enda käsutusse saamiseks ei pea välja käima raskeid rahapakkisid. Sama stiilne oli ta üheksa aastat tagasi maailma palge ette astudes, sama stiilne on ta täna ja sama stiilseks jääb ta kuni selle kauge tulevikuni, mil Fiati kontserni bossid peavad vajalikuks 500 tootmisest maha võtta. Pärast seda on ta lihtsalt klassik.

Pildid: Toomas Vabamäe ja tootja

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.