Viimasel ajal on liikvele läinud lood platvormitaksode juhtidest, kes teenivad pikki tööpäevi tehes suuri summasid. Samas tulevad pikad tööpäevad alati millegi arvelt.

Accelerista peatoimetajal Velil on tuua aastatetagune näide omast käest, kui pärast väsitavat ööd filmivõttel Narvas asuti võttemeeskonnaga tagasiteele Tallinnasse. “Ma ei hakka kunagi autoroolis nokkima, magama jäämisest rääkimata, alati võtab sõitmine klaariks, isegi kui väsinud olen!” Tol korral aga jõudis väsimus lõpuks järele.

Kasu polnud ei valjust muusikast ega tööstuslikest kogustest kohvist – autos norskavad kaasreisijad ja tühi sirge tee tegid oma töö. Õnneks pääseti sel korral vaid ehmatusega, kui Tallinna lähedal üks teepiiretest mikrounest ärgates ootamatult lähedale “ilmus”, kuid kehvemaid näiteid on tuua lademetes.

Kasvõi filmivaldkonnas on tavaline, et võttelt koju ja hommikul järgmisele võttele sõidu vahele ei jää piisavalt aega uneks. Mitmed traagilised õnnetused on selle diskussiooni maailmas laiemalt käima tõmmanud ja viinud positiivsete muudatusteni tööstuses.

Levinud müüte lisaks mainitud “sõitmine teeb mind erksaks” uskumisele on veelgi. Transpordiameti ennetustöö osakonna spetsialist Liis Sepp toob välja neli levinumat:

„Küll ma ära tunnetan, millal hakkan sõidukit juhtides magama jääma.”

Paljud usuvad, et suudavad magama jäämist ette tunda ja kontrollida, kuid see ei vasta paraku tõele. Väsimust ja unisuse tunnet ei tohi alahinnata, sest need annavad sõidukijuhile märku peatsest magama jäämisest.

„Olen väga kogenud juht ning hea reaktsioonikiirusega, väsimus ei mõjuta minu juhtimisvõimekust.”

Väsimus on bioloogiline seisund, mida ei saa tahtejõu, kogemuste ega motivatsiooniga maha suruda. Väsimus häirib märkimisväärselt juhi võimekust, sõltumata senisest sõidukogemusest.

„Väsinuna sõiduki juhtimine on ohtlik ainult siis, kui tunnen ennast väga unisena.”

Tegelikult muudab juba natuke väsinuna juhtimine juhi otsustusvõimet, reflekse, reaktsiooniaega ja taju ümbritsevast.

„Olen paari aasta vältel maganud öösiti vaid paar tundi, minu keha on harjunud toimima vähese uneajaga.”

Keha ei harju unepuudusega isegi pikaajaliselt. Unevõla kogunemine võib kahjustada nii üldist tervislikku seisundit kui ka võimet sõidukit juhtida.

Juhi väsimus
Järjest suurel kiirusel sõitmine väsitab juhti rohkem.
Väsimusseisundis sõiduki juhtimisega pannakse teadlikult ohtu nii ennast kui ka kaasliiklejaid

Transpordiameti ennetusosakonna spetsialisti Liis Sepa sõnul peab liikleja oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Lisaks ei tohi juht olla sellises väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist.

Sepa sõnul mõjutavad väsimust une puudus või halva kvaliteediga uni, häiritud 24-tunni rütm (inimese kehal on suurim vajadus magada kl 2–6 öösel), tööülesande pikkus, üksluised ülesanded ja terviseseisund. Väsimusseisundis inimesed võivad roolis kogeda nii mikround kui ka niinimetatud autopiloodil juhtimist. Mikroune seisundis vajuvad juhil mõneks sekundiks silmad kinni, “autopiloodil” sõites on silmad avatud, kuid juht ei mäleta ühel hetkel teelõike, kus sõitis.

The National Sleep Foundation korraldab igal aastal talveajale üleminekule järgneval nädalal väsimusseisundis juhtimise ennetamise nädalat. Väsinult sõidukijuhtimine põhjustab USA-s igal aastal rohkem kui 6400 hukkunuga liiklusõnnetust. Üks peamisi magama jäämise põhjusi on selles, et eelnevalt on liiga vähe magatud.

Sepp toob välja, et Euroopa teedel juhtunud liiklusõnnetustest on ligikaudu 20–25% tingitud juhi väsimusest. Riskigruppideks loetakse eelkõige vahetustega töötavaid ja pikkade töötundidega inimesi ja kutselisi juhte. Kui näiteks taksojuhid teevad pikki töötunde ja ei puhka, siis suureneb kordades nende liiklusõnnetuse sattumise tõenäosus.

Joobes juhi autosse me ju ei istu, kuid kas väsinud sõidukijuhi autosse istuksite? 12–16 tunniseid tööpäevi tegeva või 24 tundi magamata inimese seisund on võrreldav keskmise alkoholijoobega.

Transpordiameti tellimusel valminud 2021. aasta uuringust „Sõidukijuhi väsimus ja tähelepanematus liikluses“ selgus, et viimase 12 kuu jooksul on väsimusseisundis sõidukit juhtinud ligikaudu 38% sõidukijuhtidest! Väsimusest tulenevad liiklusohtlikud olukorrad on olnud seotud sõidurajalt kõrvalekaldumise või äkkpidurduse tegemise vajadusega. Sageli ei mäletata osa teekonnast.

Kuidas hoiduda väsinuna sõidukijuhtimisest? Eksperdi nõuanded:
  • Peamine on olla puhanud. Puhka end välja enne sõidu alustamist, väldi unepuudust. Kui oled väsinud, ära juhi sõidukit.
  • Kui on plaanis kaugemale sõita, planeeri teekond nii, et saad iga kahe tunni järel teha vähemalt 15-minutilise pausi.
  • Väldi juhtimist ajal, mil tavapäraselt oled harjunud magama.
  • Kui tunned, et oled väsinud, leia ohutu koht peatumiseks (näiteks mõni tee ääres olev parkla, tankla, pood). Võid turgutada end kohvi või karastusjoogiga ning natukene puhata. Need on ajutised lahendused, mis võimaldavad edasi sõita vaid lühikest aega.
  • Kui on vajadus kohtumistele sõita, tasub planeerida kohtumine nii, et kõikidel oleks sarnane aeg kohale sõitmiseks ning võimalusel arvestada orienteeruvalt kahe tunni sõitmisega korraga.

Erinevaid soovitusi oleme projekti “Roolis vastutan mina!” raames välja toonud ka siin. Turvalist sõitu!

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.