Esmaspäev, 18. märts 2024
Heauskne rendiauto kasutaja, kes ei kontrolli sõiduki liikluskindlustuse kehtivust enne kui sõitma läheb, võib end avarii või ka rutiinse kontrolli käigus leida ebameeldivast olukorrast – kahjusummad ja trahvid tuleb tasuda autojuhil. Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liige Lauri Potsepp soovitab igal juhul enne sõituminemist teha kiire dokumendikontrolli.

22. mail kirjutas Delfi Elmo Rent lühirendifirmast, mis andis välja liikluskindlustuseta sõidukeid, millega tekitatud kahjud tulnuks kanda kahju tekkimise korral roolis olnud kasutajal. Paljudele, kes lühirenditeenuseid kasutavad või on harjunud rendiautosid eelistama, tuleb see teadmine, et juht vastutab auto korrasoleku eest, üllatusena.

Liiklusseaduse § 33 “Juhi üldkohustused” sõnastab autojuhi vastutuse üheselt:

(2) Juht on kohustatud:

  • 2) enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles;
  • 3) enne sõidu alustamist veenduma, et tuled ja registreerimismärgid ning juhi vaatevälja jäävad sõiduki aknad ja tahavaatepeeglid on puhtad;
  • 5) enne sõidu alustamist veenduma, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid;
  • 9) kui sõiduki suhtes on kohustuslik sõlmida vastutuskindlustusleping, enne sõidu alustamist veenduma sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kehtivuses (edaspidi liikluskindlustuse leping) ja selle alusel väljastatud poliisi olemasolus
Rendifirma näitab näpuga konkurentidele

Elmo Rendi tegevjuht Enn Laansoo Jr. selgitas hiljem Elektriautod Eestis kogukonnas, et lugu on klikimagnet ja ilmselt konkurentide poolt “kaela saadetud” kuid tunnistas, et osal autodest kindlustust ei olnud:

“Kui tõesti sellisest teemast saab tekitada eksperimenti ning uudist, siis peab konkurente sünnipäevakingi eest tänama. Aga, täpselt nii ka oli, et meil on saanud aastased perioodid osadel (rendiautodel) läbi ning koos uue autopargiga (ELMO Rent ostab eurotoetustega 75 uut elektriautot) tegime suurema kindlustuse hanke, oleme osad autod rendist maha võtnud, samas koormus-fookus uute välja toomisel ning jäid osade vormistusel auk sisse (ja kuidagi leiti 2 tükki ülesse).”

Laansoo lisas, et ta meele teeb kurvaks teadmine, et meediat ei huvita ettevõtte toimetulek kriisiajal ning paar päeva enne Delfis ilmunud lugu saadetud positiivne pressiteade:

“Pani kohe ka mõtlema, et kui me kaks päeva tagasi saatsime pressiteate “ELMO Rent toob turule veel rohkem elektriautosid” sisu selles, et olenemata tänasest oleme suutnud müüki hoida ja jätkame investeerimisplaaniga, siis miks selline uudis ei leia eksperimenti ja kajastust? Eks need rohemajanduse teemad peagi rasked olema.”

Kui tõesti läks nii, et paar autot jäid mõneks päevaks kindlustuskaitseta ja ununesid ringlusse, siis ilmselt oleks professionaalne teenuseosutaja kindlustusjuhtumi korral oma viga tunnistanud ja kahjusumma välja maksnud.

Seaduse mittetundmine ei tähenda, et seadust võiks rikkuda – võimalik, et kohtus jääks kaotajaks kasutaja, kes unustas Liiklusseadust täita ning kontrollida kindlustuse olemasolu. Samuti ei vastuta rentnik rentija võimalike sõiduvigade eest. Niisiis võib vaidlus pikale venida ja selle lõpptulemus ei pruugigi olla kasutajat soosiv.

Kontrolli iga kord, enne kui sõitma hakkad

Pärast vahejuhtumit ilmselt on teadlikkus rendiautode ja proovisõiduautode kasutamisel mõnevõrra kasvanud. Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liikme Lauri Potsepa selge soovitus on, et enne sõitma hakkamist teeks kasutaja kiire kontrolli ja veenduks, et sõidukil on kehtiv kindlustus.

“Kui inimene kasutab rendiautot või näiteks auto ostmisel proovisõiduautot vmt ja sel ei ole liikluskindlustust, siis trahvi liikluskindlustuseta sõitmise eest saab inimene, kes oli auto roolis,” ütleb Potsepp.

Kui ilma liikluskindlustuse lepinguta sõidukiga põhjustatakse kahju teistele liiklejale, siis selle kahju katab LKF või viimase lepingu kindlustusandja.

See kehtib sõltumata sellest, kas tegu on rendisõidukiga või inimese enda sõidukiga. Peale kannatanule kahju hüvitamist esitatakse tagasinõue:

  • summas kuni 640 eurot juhul, kui sõiduki suhtes oli rakendunud automaatne liikluskindlustus;
  • sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale liiklusregistri andmete järgi kahjusumma ulatuses;
  • sõiduki juhile või sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale liiklusregistri andmete järgi juhul, kui sõiduk oli liiklusregistris registreerimata, sh näiteks ajutiselt kustutatud;
  • sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale juhul, kui sõidukil ei olnud automaatset liikluskindlustust ja sõiduk oli registris arvel.

See on olukord, kus kehtib lepingu lõppemisele järgnev 12-kuine periood, mille jooksul ei ole lepingu sõlmimise kohustust, kui sõidukit ei kasutata.

“Minu soovitus on igal juhul enne võõra auto rooli istumist kindlustust kontrollida. Seda saab lihtsalt teha LKF-i päringu abil – sisestada tuleb sõiduki registreerimisnumber või VIN kood,” selgitab Lauri Potsepp.

“See soovitus ei kehti üksnes rendiautot võttes, vaid ka näiteks sõbra auto rooli istudes. Kuna aeg-ajalt ununeb inimesel ka endal lepingu uuendamine, siis maksab auto liikluskindlustuse kehtivust kontrollida,” lisab ta.

LKF teavitab kindlustuse lõppemisest automaatselt

Tänavu jaanuaris käivitas LKF uue automaatse teavitusteenuse autoomanikele, kel on liikluskindlustuse leping uuendamata jäänud. 15. mai seisuga oli teateid saadetud 6700 ning 60% teavitatutest ka lepingu sõlminud.

Lauri Potsepa sõnul on teavitamine uuendamata lepingutest osutunud väga vajalikuks, sest inimesed tihtipeale unustavad liikluskindlustuse teha.

„Kindlustada on igal juhul odavam, kui kahjusid ise kanda – keskmine liikluskindlustuse kahju on 1800 eurot, ja suurimad kahjud küünivad mitme miljoni euroni,“ ütles Potsepp.

Rendiautode osas täpne statistika puudub

LKF juhatuse liige Lauri Potsepp tõdeb, et kindlustuseta rendiautoga põhjustatud kahjude kohta puudub täpne statistika:

“Kuid seda ei tule tihti ette, aga igal juhul tuleb kindlustust kontrollida enne sõitma asumist, sest igaühega võib õnnetus juhtuda ning kui hiljem tuleb LKF-ile või kindlustusseltsile kannatanule makstud hüvitis tagasi maksta, siis võib see summa olla tuhandetes eurodes,” paneb ta rentnikele südamele.

Sa saad alati öelda “ei”

Lihtne on süüdistada rendifirmat või kehva ilma või õigustada kontrollimata jätmist “mul oli kiire”-ga. Päriselus, juhul, kui midagi juhtub, on kõik tagantjärele targad, et võinuks ju ikka see kaks minutit kontrolliks kulutada.

Niisiis: kui istud rendiauto või proovisõiduauto või sõbra auto või isegi oma auto rooli (üle pika aja), vaata järele kas kindlustus kehtib.

Kui on mingi jama, saad alati öelda “ei” ja sõitma mitte minna. Rendiauto puhul võiks korralagedusest teavitada auto omanikku ja loota, et tal on südametunnistus ja kiired jalad. 

Kaanepilt: Ylle Tampere

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN