Esmaspäev, 4. detsember 2023
Soome transpordi- ja sideministeerium tegi ettepaneku muuta kiiresti elektriliste kergliikurite õiguslikku staatust ja piirata nende kasutamist. Märgukirjas on välja toodud 5 seaduspõhiselt teostatavat muudatust, mis aitaksid liiklust turvalisemaks muuta.

Elektrilised kergliikurid on osutunud võtmetegijateks inimkannatanutega avariide lisandumisel: paaril viimasel aastal on kõikjal Euroopas, kus on kasutusel elektritõuksid, suurenenud vigastatute ja hukkunute hulk.

Ühelt poolt on elektrilised kergliikurid justkui keskkonnasõbralik alternatiiv autoga linnas sõitmisele, teisalt ei suudeta ohjeldada kasutajaid, kellest suur osa ei tunne seadust, lähevad lenksu purjuspäi või jätavad sõiduki suvaliselt vedelema.

Soomlastel on lõõg täis: nende transpordi- ja sideministeerium tuli välja analüüsiga, mis näitab, et üsna ruttu saaks elektritõuksitajatele päitsed pähe panna, kui noppida seadustest välja 5 punkti ja nõuda nende täitmist ka kergliiklejatelt.

Soomes on hinnanguliselt umbes miljon elektritõukside kasutajat, seega puudutaksid seadusemuudatused u iga viiendat soomlast, kaudselt aga kõiki liiklejaid, kes kergliikuritega kokku puutuvad.

Hooletu parkimine ja purjus sõitjad

Ministeeriumi hinnangul on suurimaks probleemiks tõukside hooletu parkimine: vedelevad metallikolakad on ohtlikud nii vaegnägijatele, vanuritele, lapsekäru lükkajatele kui ka kõigile teistele, kes kõnniteel liiguvad.

Suvaline vedelema jätmine on rendirataste probleem, oma isiklikku vara inimesed nii ei kohtleks. Rendifirmad on proovinud ka Eestis leida lahendusi tõukside ohjamiseks, paraku on hooajal kõik kohad neid ikka täis.

Teine suur probleem on purjuspäi lenksu haaramine: rendifirmad lihtsalt ei ole võimelised kasutajate kainust kaugjuhtimise teel hindama. Kui autorooli purjusena pigem ei istuta, siis elektritõuks on hea vabandus, et koju minna. Purjus tõuksija on ohuks nii iseendale kui teistele liiklejatele.

Tõuksijad ei näi midagi teadvat ohutusest ja seadustest: kiiver oleks kukkumise korral elupäästja, mitmekesi liikurlauale ronimisest loobumine hoiaks ära vigastusi. Rääkimata sellest, et tõuksile kehtivad liikluses samad reeglid mis teistele rattalistele, aga see ei lähe kasutajatele lihtsalt korda.

Kui see oleks üksnes tõuksija enda kahju, ronida purjuspäi lenksu, kukkuda ennast vigaseks ja jätta tõukekas kuhu juhtub, ei oleks see asi, millest rääkida – igaüks on just täpselt nii loll kui ta jaksab.

Paraku maksame me üheskoos kinni jama, mida isekad ja rumalad kaaskodanikud tekitavad: nende haiglakulu läheb ühisest potist, võimalikud kahjud teistele liiklejatele jäävad kindlustuse ja maksumaksja kanda. Ei jäägi muud üle, kui hakata seadusesse piltlikult sisse kirjutama punkte a`la “ära akuhapet joo”.

Viis ettepanekut elektritõukside ohjamiseks

Soome transpordi- ja siseministeerium toob välja viis võimalikku seadusetäiendust, mida rakendada kõikide kergliikurite kasutajate puhul.

  1. Keelata elektritõukside parkimine kõnniteedel, rattateedel, haljasaladel. Parkida võib sõidutee servas ja eraldi selleks ette nähtud kohtades.
  2. Kõik jalgrattaga liiklemise eeskirjad tuleb üle kanda elektritõuksijatele. Erisusi ei saa lubada.
  3. Seaduse jätkuv täiendamine mikroliikurite vaatest. Seadusandja peab olema paindlik ja kohanema uute väljakutsetega, mitte lootma isereguleerumisele.
  4. Valesti pargitud tõukse peab saama igas olukorras kohe teisaldada ning trahvida vedelema jätjat. See eeldab koostööd rendifirmadega.
  5. Elektritõukerattaga liiklemisel ja jalgrattaga sõitmisel kehtestada alkoholi piirnorm 0,5 promilli (senise nulltolerantsi asemel). Piirnormi eiramise eest karistatakse. Politseil on õigus peatada ja “puhutada” kõiki tõuksijaid ja joobekahtluse korral teha vastav lisakontroll.

Soome seadusandjal on märtsi lõpuni aega teha ettepanekuid ministeeriumi dokumenti, edasi hakatakse juba seadust üle vaatama ja täiendama. Soomlased ise loodavad, et 2024. aastal võiksid seadusemuudatused ellu olla kutsutud ja liiklus muutuks turvalisemaks. See tähendab suurenevat töökoormust korravalvuritele ning ei pruugi tähendada olulist trahviraha lisandumist, sest tõuksijaid on alati rohkem kui politseinikke.

Eestis seadust ei täideta

Eestis tegeleti kergliikurite kohapealt seaduse täiendamisega paar aastat tagasi ja võeti vastu rida reegleid, mida tõuksija või sarnase vahendiga liikleja täitma peab.

Eestis ei ole lubatud lenksu minna muidu kui kainena. Kiiver on kohustuslik kuni 16nda eluaastani. Sõita võib vaid sõidutee jalgrattarajal (ja õiges sõidusuunas!). Jne, jne. Parkima peaks korralikult jne.

Paraku erineb elu seadusesse kirjapandust ja suur osa elektritõukside kasutajatest ei täida ühtegi reeglit: kas ei tea või ei oska või ei taha!?

Seetõttu on kergliikurid meie liikluses suur ja üha kasvav probleem, sest igal hooajal lisandub rendifirmasid ja inimesed avastavad enda jaoks mikrokulgemise võlud.

Kuidas stiihiat ohjata ja vältida sagenevaid inimohvritega liiklusavariisid, kus üheks osaliseks on tõuksilaadne liikur, sellele oleks pidanud mõtlema juba üle-üleeile. Praegu päästku end kes saab, sest lahendust ei ole. Ja nagu öeldud, kahjud maksame me kinni oma ühiselt kokku kantud maksupotist.

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.