blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Tants Audru ringraja ümber: kinni päris ei paneks, aga sõita ka ei tohi

Kaks petitsiooni, kaks kogukonda Audru ringraja ümber. Kohalikud elanikud, kes nõuavad müra vähendamist ning auto-motospordihuvilised, kes vastasid omakorda petitsiooniga, mille sisu võiks lühidalt sõnastada “käed eemale Audru ringrajast”. Mis õigupoolest Pärnu kandis toimub?

MTÜ Müravaba ja puhta Pärnu eest kirjutas vastuseks viiele saadetud küsimusele lakooniliselt: “Konkreetsed nõudmised on kirjas petitsioonis – kohalikud elanikud nõuavad müra vähendamist. Petitsiooni eesmärk ei ole ringraja sulgemine. MTÜ koondab kohalikke elanikke, kes soovivad müra vähendamist.”

Auto- ja motospordihuvilised on sellegipoolest tagajalgadel ning koguvad omakorda allkirju “Päästame Audru ringraja” petitsioonile. Avalduse juurest leiab kümneid kommentaare, miks on ringraja säilimine tähtis. 

Audru ringrada on osa liikluskultuurist

Tüliõun, teadaolevalt juba 90 aastat samas kohas tegutsenud Audru ringrada peetakse Skandinaavia parimaks, ja toob Eesti tugevalt autospordi kaardile. Kohalikud ja rahvusvahelised võistlused annavad tööd majutus- ning turismiettevõtetele ja toovad arvukalt publikut meilt ja mujalt.

Aga on veel üks aspekt, millest vähem räägitakse ning mille kohta küsisin ka vaikusekaitsjatelt: Audru ringrada on üks meie liikluskultuuri edendamise alustalasid, ainus koht Eestis, kus korralikult ja pikalt torud tühjaks lasta ja oma autohulluse välja elada saab. 

Siin rajal õpitakse sõidukit valitsema, omandatakse põhitarkus “tänaval tänava seadused, rajal raja võimalused” – kes rinkal sõitmas käib, see tavaliikluses ei mölla. Väärikuse ja väärtuste küsimus. 

“Mida head näete selles, et Audrus on olemas põhjamaade tasemel ringrada?” MTÜ esindaja soovitas mul see küsimus suunata kohalikule omavalitsusele ja kinnitas veelkord, et eesmärk ei ole ringrada sulgeda.

Päevad, mis ajasid segadusse

Kes näinud Triin Ruumeti filmi “Päevad, mis ajasid segadusse“, saab aru, et sihin jutuga üheksakümnendatesse – sel ajal hakati ringraja ümber olnud maatulundusmaad mõõtma “naaritsafarmidele” ehk uuselamurajoonidele ja et oma maja on iga eestlase unistus, leidus küllalt neid, kes veensid end, et ringraja naabruses on hea elada.

Autohullul kahtlemata ongi. Lastega perel tõenäoliselt mitte nii väga, sest kuigi Terviseameti 2018. aasta müra- uuringu järgi on üle (tööstusmüra) normi häiringut vaid mõnes majapidamises, kostavad rajahääled siiski ära.

audru ringrada uuring

Õiguskantsler Ülle Madise juhib oma 12.11.2018 Pärnu linnavalitsusele saadetud kirjas tähelepanu, et ringrada ümbritsevate müratõkete puhul tuleb lähtuda detailplaneeringust ja jälgida, et müra vähendamise nõuded on täidetud. 

Mürauuringuid on Audru ringrajale tehtud viimastel aastatel mitu. 2013. aastal tegi võistluste müra mõõdistuse Akukon, 2014. ja 2018 (vt ülal) Terviseamet. 

2019. aasta suvel mõõtis Akukon Pärnu linnavalitsuse tellimusena vallide-mürakaitsetõkete lärmipidavust ning 2020. aasta veebruaris ümbruskonna liiklusmürast põhjustatud helirõhutaseme uuringu. Selgub, et liiklusmüra on samas piirkonnas kõvem kui ringraja tekitatud häiring.

Uuringute kvaliteedile ei ole ühtegi etteheidet, aga tulemused ilmselt ei ole päris sellised nagu ütlevad kohalike kõrvad: nende jaoks on müra häiriv ning seda on palju. Sel põhjusel leidub ka neid, kes siiski raja sulgemist soovivad.

Audru ringrajal on müra leviku tõkestamiseks kõik tehtud

MTÜ A2 Racing juhataja, ringraja peremees Andres Hall selgitab detailplaneeringu nõudeid ja seda, kuidas on neid täidetud:

  • Ringraja idapoolsele vallile tuleb rajada 3m kõrgune tara, mis võib olla vastavalt madalam, kui tõstetakse valli kõrgust. Tara minimaalne mass 15kg/m2.

“2013. aastal ehitasime vallile 3 meetri kõrguse tara, mis 2016. aastal likvideeriti, kuna tõstsime valli vähemalt 3 meetrit senisest kõrgemaks.”

  • Ette on nähtud rajada müratõkkevall ringraja põhjakülge ringraja ja Sauga jõe vahele. Parameetreid määratud pole. Vall rajati 2014. aastal.
  • Kurvidega t2.t4 piirnevale alale on ette nähtud rajada müratõke. Parameetreid määratud pole peale selle, et minimaalne tara mass 15kg/m2. Selles kohas asub 2014 aastast alates vall ja puidust tara.
  • Kurvidega t6-t8 piirnevale alale on ette nähtud müratõke. Parameetreid määratud pole peale selle, et minimaalne tara mass 15kg/m2. Selles kohas asub 2014 aastast alates vall.
  • Ringraja kinnistul on kaks ärihoonestuse ala. Planeering ütleb, et kui sinna hooneid rajatakse, siis on soovitatav hooned planeerida nii, et nad moodustaksid katkematu müratõkke.

“Samuti on öeldud, et nn vana stardi kõrval olevaid olemasolevaid valle ei tohi niisama likvideerida, vaid ainult juhul, kui sinna ehitatakse asemele hooned. Seega on kõik müratõkked ammu olemas olnud ning vastanud detailplaneeringule.” 

Ta lisab, et see seisukoht on olnud ka Audru vallal (Audru vallast sai haldusreformi tulemusel Pärnu linn), kuid Pärnu linna ametnikud on erineval seisukohal.

Ringrada täidab järjest omavalitsuse nõudeid
  • Nendes kohtades, kus on ette nähtud ärihooned, peaks olema müratõkked. Vastavalt nende soovile on ka täiendavaid valle 2018-2019. aastatel ehitatud.
  • Kuigi detailplaneering ütleb, et müratõke peab olema min 15kg/m2 vastavalt sellele standardile, mis kehtis planeeringu kehtestamise ja nende piirete ehitamise ajal, siis nüüd väidavad ametnikud, et peab olema minimaalselt 30kg/m2.

“Ametnike uuest soovist tulenevalt on kõiki tarasid täiendatud, et oleks täidetud min 30 kg/m2 nõue. Kõik need eelkirjeldatud soovid on täidetud 2020. aasta mai alguse seisuga,” selgitab Andres Hall.

“Oluline on tähele panna, et ehitusseadustik ei näe ette müratõkete rajamiseks ei ehitusteatist, ehitusprojekti ega ehitusluba. Sellegipoolest on ametnikud nõudnud projekti, ehitusluba, ehitusteatist ja ka kasutusluba ning kasutusteatist.”

Andres Hall ütleb, et projekt on tehtud, sh ka müramodelleerimised, ja sellele on saadud ehitusluba. “Sisuliselt tähendas projekt olemasolevate asjade üles joonistamist. Praegu on käsil kasutusteatise vormistamine ja meilt on esitatud kõik dokumendid. Menetleval ametnikul on olnud aga puudujääke tehniliste jooniste lugemisel ning on soovitud täiendavaid selgitusi, jooniseid, kinnitusi. Kõik need on koostamisel.”

Hoolimata sellest, et Audru ringraja omanikud jätkavad ammu olemas olnud müratõkete registrisse kandmist ja vajalike dokumentide vormistamist, on linnavalitsus avalikult väitnud, et müratõkked kas puuduvad või ei vasta olemasolevale detailplaneeringule.

“Minu mõistuse jaoks on see raskesti mõistetav loogika. Detailplaneering ütleb, et igapäevaselt on norm 55dB, omavalitsusega kooskõlastatud ürituste puhul 65dB.

Kõikidel juhtudel kui müra mõõdeti, on tegemist olnud hooaja suurimate võistlustega, mis on omavalitsusega ju kooskõlastatud ja luba saadud, st müra normiks on olnud 65db,” on Hall nõutu.

Vastased süüdistavad nii ringraja omanikke kui ka müraeksperte näitude neile kasulikumalt tõlgendamise eest, Hall leiab, et süüdistustel ei ole alust, sest kehtivaid norme ei ole ületatud:

“Viga tuleb ametnikel müra normide käsitluses sisse sellest, et nad lähtuvad hetke müra tasemetest. Normid ei reguleeri müra hetketaset, vaid päeva koondtulemust, sisuliselt päeva kaalutud keskmist.”

Ringraja kaitseks on välja astunud üle 4000 inimese

MTÜ Müravaba ja puhta Pärnu eest kinnitab, et nad ei soovi ringraja sulgemist, aga ei täpsusta, mida siis ikkagi oodatakse. Pisut annab nende nõudmistest aimu petitsiooni tekst:

“Meil linnakodanikena ei ole kohustust taluda pidevalt kellegi meelelahutusärist põhjustatud müra, mis tekitab stressi ja kahjustab meie tervist.

Me ei ole nõus olema nn „kolmas maailm“, kus jõukamate piirkondade ja riikide inimesed käivad tegemas seda, mida oma riigis või kodulinnas enam teha pole võimalik, sest ühiskond on jõudnud sellisele tasemele, kus põhjendamatul müral pole kohta.

Me ei ole nõus sellega, et me ei saa pea ühelgi nädalavahetusel ega õhtul istuda õues ja nautida linnulaulu ilma, et seda saadaks ringrajalt tulev müra.

Me ei ole nõus sellega, et meie kinnisvara on kaotanud oma väärtust tänu ringrajalt tulevale mürale. Me ei ole nõus, et Pärnust, kui suvepealinnast, on saanud mürapealinn.

Nõuame Pärnu Linnavalitsuselt ja Volikogult jõulist tegutsemist meie elukeskkonna kaitsmisel.”

Niisiis peavad linnavalitsus ja volikogu “jõuliselt tegutsema”. Mida see täpselt tähendab, saame teada, kui KOV on ajakirjaniku küsimustele vastanud. 

Mismoodi kohalike nõudmistele vastu tulla? Räägitud on e-vormelist ja e-autode võistlustest. Kiireim lahendus oleks müraga kimpus olevatele kohalikele jagada mürasummutavad kõrvaklapid või -tropid. Kuniks selgub, mis variandid mõlguvad “jõuliselt reageeriva” omavalitsuse peas.

Ringraja kaitseks loodud petitsioonil on 12. juuni seisuga 4066 toetusallkirja. Lisaks kümneid kommentaare mis rõhutavad objekti tähtsust meie auto- motospordi tuleviku ja ka liikluskultuuri seisukohalt.

Mõlemat petitsiooni saab veel 80 päeva allkirjastada. Jälgime arenguid.

Kuula Istmesoojenduse taskuhäälingut, kus Audru ringraja teemal arutlesid ajakirjanikud Jan-Matthias Mandri ja Veli V. Rajasaar

Kaanepilt: Ylle Tampere

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com