Liiklusjärelevalvekeskus tuletab meelde, et kuigi kaassõitjal on suur kiusatus sõidu ajal tõsta jalad auto armatuurlauale, ei tohi seda teha. Jäsemete “jahutamine” armatuuril, aknast või ka katuseluugist on toonud mõttetuid liiklussurmasid. Kui eluvaim sisse jääbki, kulub kirurgidel tunde luude ja liigeste kokkulappimiseks. Kõik mis ei tapa, teeb vigaseks, alatiseks.

“Operatsioon kestis kümme ja pool tundi, hilisem ravi kaks kuud ning järelravi pool aastat. Inimene jääb eluks ajaks ratastooli ja peab regulaarselt käima füsioteraapias. Ta kaotas mõlemad jalad põlvest ülespoole.”

“Turvapadi lükkas jalad piltlikult öeldes kõrva. Hulgaliselt lahtisi luumurde, ajupõrutus ja sisemisi verejookse, patsiendi elu ei õnnestunud päästa.”

“Vastutulnud sõiduk viis käelaba kaasa ja murdis küünarluu. 12 tundi opilaual, käsi tuli amputeerida. Patsient ootab proteesi.”

Need on üksikud epikriisid, mida arstid on avalikkusega pidanud vajalikuks jagada, et kirjeldada ohte, millega puutume autosõidul kokku, andes järele vastupandamatule soovile oma jäsemeid “tuulutada” või “puhata”.

Liiklus on täis ootamatusi. Jalad armatuuril tukastades ärkad sa (kui ärkad!) alles siis kui avarii on toimunud, kui aga ärkvel olles jalgu kooditad, ei tasu loota reaktsioonikiirusele – see võib ehmatusega alt vedada.

Eesti politsei on armatuurijalgade osas tähelepanelik ja palub sõidukil peatuda kui ohuolukorda märkab. Nad ei tee trahvi vaid vestlevad. Võibolla et näitavad seda videot, mis meie loole on lisatud.

Faktid, millega sa ei jaksa võidu joosta
Toetades jalad armatuurlauale ning sattudes avariisse, milles avanevad turvapadjad, võib nimekiri katki läinud luudest olla pikk – alates jalaluudest kuni ninaluuni välja. Kaassõitjad ei pruugigi viga saada, kuid kooditaja on oma tuleviku ära rikkunud.
  • Õnnetusse sattudes täitub turvapadi ~0,05 sekundiga, mis tähendab, et padja avanemiskiirus võib olla kuni 320 km/h. Kas Sa ikka tahad oma jalgu sellise asja peal hoida!?
  • Turvapadi võib avaneda juba sõiduki liikumiskiirusel 15-25 km/h ja olenevalt tootjast võib kiirus sõltuda ka sellest, kas turvavöö on kinnitatud või mitte.
  • Kui juhi turvapadja mahutavus on 60-80 liitrit, siis kõrvalistuja turvapadja mahutavus on 130-160 liitrit ning põhjuseks suurem vahemaa armatuurlaua ja reisija vahel.
  • Sõiduki rullumisel üle katuse on kaassõitjal suurem tõenäosus autost välja lennata. Osaliselt. Täiesti. Ja ellujäämise tõenäosus on paraku kooditajatel kordi väiksem kui korralikult turvavöötatud “jalad maas” sõitjatel.

Niisiis on selle loo moraal lihtne: kõik, mis ei tapa, teeb vigaseks. Hoia jalad maas ja kui tunned, et väsid pikal sõidul, tee paus, tõuse autost ja kõnni natuke ringi. Kui istud korrektselt, saavad turvavööd ja -padjad oma tööd hästi teha ning sinu elu kaitsta.

Allikad: Liiklusjärelevalvekeskus, 

Jaga

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.