blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com

Kas tõsi või müüt: puhumisreididel jäävad enamasti vahele jääknähtudega juhid2 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Liiklusjärelevalvekeskus tegi ülevaate 2018. aastal puhumisreididel roolist maha võetud autojuhtide joobeseisundist. Kas laialt levinud uskumusel, et vahele jäänud juhtidest on enamus jääknähtudega või joonud ühe õlle, on tõest alust?

Liiklusjärelevalvekeskus koostas graafilise ülevaate 2018. aastal “Kõik puhuvad” reididel roolist kõrvaldatud autojuhtide joobeseisundi kohta.

Selgub, et üleüldine arvamus nagu oleksid politseile silma jäänud rikkujad õnnetud “jõin ühe õlle ja nüüd pean kannatama” – tüüpi, on ekslik.

Reaalsus on ehmatav: 2018. aasta puhumisreididel kõrvaldas politsei roolist 6785 joobes autojuhti. Kui see arv aasta peale ära jagada, saame päevaseks keskmiseks 18 koma midagi roolijoodikut.

Ja see, nagu me teame, on kahjuks jäämäe veepealne tipp. Hinnanguliselt loovib liikluses iga päev tuhandeid “lõhnadega” juhte.

Joodikjuhtidest lõviosa, 39% (2412), moodustasid “tõstke mind rooli” – juhid, kelle alkoholi- või narkojoove oli nii suur, et algatada tuli kriminaalmenetlus ning otsuse karistuse osas langetas kohus.

Protsendi võrra vähem – 38% oli selliseid roolijoodikuid, kes baranka haaramise eel olid tarvitanud alkoholi sellises koguses, mille puhul juht ise pidanuks päris kindlasti tajuma oma ebaadekvaatsust. Kuna aga autot võib juhtida ka pimesi, siis need kah umbes 2400 inimest risti ette ei löönud ja läksid sõitu.

Niinimetatud jääknähud puhusid välja vaid 23% juhtidest. Teisisõnu istus rooli alkoholi tarvitamise tunnustega umbes viiendik neist juhtidest, kes politseile vahele jäid. Lühidalt: “jõin ühe õlle” ja “võtsin eile konjakikommi” on müüt. Suurem osa roolijoodikutest rikub teadlikult seadust.

TAI joobeastmete skaala

Joobeastmeid väljendatakse promillides. Promill näitab alkoholi massi 1000 milliliitris veres. Näiteks 0,5‰ joove tähendab, et 1000 milliliitris inimese organismis ringlevas veres on 0,5 milligrammi puhast alkoholi.

Joovet hinnatakse nii väljahingatava õhu kui ka vereproovi abil. Väljahingatavas õhus mõõdetakse alkoholisisaldust milligrammides liitrile.

Selleks, et milligrammid liitris teisendada promillideks, tuleb saadud arv korrutada 2,1-ga.

Tervise Arengu Instituudi skaalal eristatakse joobeastmeid:

alkoholi tarvitamise tunnused (jääknähud) – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,10 kuni 0,24 milligrammi või 0,20 kuni 0,49 promilli veres;
kerge alkoholijoove (ma ei ole ju purjus) – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,1 kuni 0,75 milligrammi või 0,20 kuni 1,50 promilli veres;
keskmine alkoholijoove (ma ei kuku ju ümber) – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,76 kuni 1,25 milligrammi või 1,51 kuni 2,5 promilli veres;
raske alkoholijoove (tõstke mind rooli) – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on rohkem kui 1,25 milligrammi või rohkem kui 2,5 promilli veres.

Joobes autojuhtimine on süütegu. Väärteomenetlust alustatakse, kui alkoholi sisaldus ühes grammis veres on 0,20 milligrammi ja rohkem või ühes liitris tema poolt väljahingatavas õhus on alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem.

ACCELERISTA KOMM Miks meie seadused on nii karmid, kuigi kerge joove algab 0,5 promillist alkoholist veres? Eesti liikluskultuuri ja joomatraditsioone arvestades on ligi-nulltolerants seaduse loojate sõnul vajalik, et tagada mingigi turvalisus liikluses. Ise Tegi. 

Kaanepilt: Ylle Tampere. Allikas: Alkoinfo

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com