Teisipäev, 19. märts 2024
Foori- ja kiiruskaamerate elektroonilistel trahviteadetel on juba mõni aeg olnud kirjas info hoiatustrahvide portaali kohta, kus sõiduki vastutav omanik saab vaadata kõiki tasumata trahve, nende kättesaamist kinnitada ja pangalingi kaudu need tasuda.

Foori- ja kiiruskaamerate hoiatustrahve automaatselt koondav uus portaal on ligipääsetav nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele, kelle valduses on mõni mootorsõiduk.

Portaalis on õigustatud isikule nähtavad ainult tasumata foori-ja kiiruskaamerate (sh mobiilsed) poolt tuvastatud rikkumiste kohta koostatud trahviteated.

Sisenemiseks tuleb ennast autentida kas ID-kaardi, mobiil ID, Smart ID või pangalingi kaudu. Avanevas vaates kuvatakse tasumata hoiatustrahvid, mis on väljastatud liiklusregistrijärgsele sõiduki eest vastutavale isikule.

Ehk teisisõnu: kui sul on isiklik auto, näed sa kõiki maksmata hoiatustrahve. Kui sul on firmas autod ja sina oled määratud nende vastutavaks isikuks, näed sa kõikide firmasõidukitega tehtud rikkumisi ning saad pangalingiga need ära maksta.

Mis on hoiatustrahv ja kellele see saadetakse?

Seadus eristab hoiatustrahvi rahatrahvist trahvi määramise aluste ja õiguslike järelmite mõttes. Hoiatustrahvil on seaduses kindlaks määratud suurus ja seda kohaldatakse automaatselt sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale.

Rahatrahv määratakse karistuseks väärteo toimepannud isikule ja see karistus kuvatakse ka karistusregistris (hoiatustrahve seal ei kuvata).

Kui foori- või kiiruskaamera fikseerib liisingus oleva sõiduki kiiruseületamise, saadetakse hoiatustrahv isikule, kes registrijärgselt on märgitud vastutavaks.

Rendiautode puhul saadetakse hoiatustrahvi teade rendiettevõttele, kes vastavalt lepingus kokku lepitule ise edasi tegutseb ning trahvi auto kasutajalt sisse nõuab.

Miks saadetakse hoiatustrahv sõiduki omanikule?

Palju on räägitud probleemist, mis kummitab neid, kes on auto paberil müünud, raha kätte saanud, aga jätnud sõiduki uuele omanikule sealsamas ümber vormistamata, ehkki riigilõivu saab tasuda ning registris märke teha ka diivanilt tõusmata Maanteeameti e- teeninduses.

Kui uus omanik rikub seadust, tuleb trahviteatis registrijärgsele (mis sest, et ostu-müügilepingu järgi endisele) omanikule.

Nüüd tuleb üles leida uus omanik ja nõuda hoiatustrahv temalt sisse. Samuti nõuda temalt auto liiklusregistris ümber vormistamist. Ja maksta trahv kuni 200 trahviühiku ulatuses.

Kui sõiduki omanikuvahetus toimub müügilepingu alusel, siis tuleb sõiduk 5 tööpäeva jooksul peale omandamist liiklusregistris registreerida.

Kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise eest näeb seadus ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Mootorsõidukit juhtima lubamise eest võidakse sõiduki omaniku, valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutavat isikut karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

Või juhus, kus autol on mitu kasutajat: Liiklusseaduse § 72 järgi peab sõiduki omanik säilitama mootorsõiduki kasutamise ajal ja kuus kuud peale kasutamise lõppemist teise isku andmed ja peab teadma, kes ja millal talle kuuluvat sõidukit on kasutanud. See on nõue, millest paljud pole kuulnudki.

Vastavalt Liiklusseadusele peab sõiduki omanik säilitama kasutaja ees- ja perekonnanime, aadressi, juhiloa numbri ja sünniaja või isikukoodi. Seda veel kuus kuud peale kasutamise lõppemist.

Trahviteatega on kaasas eeltäidetud vaidlustusvorm, kuhu omanik saab kanda sõidukit tegelikult juhtinud isiku andmed ja vaidlustusvormi politseile tagasi saata. Portaalis saab omanik pangalingi kaudu trahvi maksta või ka edastada selle rikkumise toime pannud roolisistunule.

Milleks veel üks portaal?

foori-ja kiiruskaamerate hoiatustrahv

Foori- ja kiiruskaamerate hoiatustrahve automaatselt koondav portaal lihtsustab trahviteadete üleandmist ning kättesaamist: portaali oma profiili logides kinnitab kasutaja, et on teate(d) kätte saanud.

Ühtlasi vähendab see tähtkirjaga saadetavate trahviteadete arvu (paberi- ja postikulud) ning väldib võimalikke eksimusi panga kaudu maksete tegemisel.

Liskas portaalile jätkub hoiatustrahvide elektrooniline edastamine: juriidilistele isikutele Äriregistris märgitud e-posti aadressile, füüsilistele isikutele, kes on liitunud Riigiportaaliga nende .ee aadressile.

Kui isik ei reageeri kirjale, tähtkirjale ega ava portaali vaadet, avaldatakse nõue Ametlikes Teadaannetes ja see loetakse üleantuks kui avaldamisest on möödunud 30 päeva.

Seega ei ole hoiatustrahve koondav portaal kohustuslik kasutada, aga lihtsustab oluliselt “näpu peal hoidmist” oma autodega toimuval ja intsidentide eest tasumist.

Kas hoiatustrahvi saab vaidlustada?

Hoiatustrahvi saab vaidlustada juhul, kui sõiduk või numbrimärk on varastatud (see peab olema fikseeritud) või ilmneb mõni muu kiiruseületamise õigusvastasust välistav asjaolu. Selleks tuleb täita vaidevorm.

Kui soovitakse hoiatustrahvi täpsustust ehk pilti autot juhtinud isikust, tuleb saata digitaalselt allkirjastatud või postiga kirjalik (allkirjastatud) nõue selle kohta, lisades õigusliku aluse (omanik, vastutav kasutaja).

Eriti firmaautode ja proovisõiduautode puhul on pilt kasulik: kui ikka su kiirusest moondunud nägu fotolt vastu vaatab, ei hakka sa kõva häälega vastu vaidlema. Ise tegi!

Millal peab hoiatustrahvi ootama?

90 km/h alas on kiiruskaamerad seadistatud fikseerima piirangu rikkumisi alates 97 km/h. Sellest läheb maha kaamerate mõõtemääramatus 4 km/h.

Seega määratakse esimene hoiatustrahv sõidukiiruse ületamise eest 3 km/h. Iga lubatud sõidukiirust ületatud kilomeetri kohta tuleb tasuda 3 eurot. Minimaalne summa on niisiis 9 eurot.

Foorikaamerad registreerivad lisaks kiiruseületustele ka punase tulega üle ristmike sõitmisi. Viimase eest tuleb tasuda fikseeritud summa: 40 eurot. Kui juht samal ajal ületas ka kiirust, selle eest lisatrahvi ei saa.

Kui lubatud sõidukiirust ületatakse 61 km/h ja rohkem, siis suunatakse rikkumine üldmenetlusse. Üldmenetluse tulemusel tehtud trahviotsus on karistusõigusliku jõuga.

Kui ma tahan kõiki oma karistusi korraga näha?

Kõiki kehtivaid karistusi, aegunud hoiatustrahve ja muid võimalikke seaduserikkumisi näeb Riigiportaalist. Seal on koondatud info kõigist registritest, kuhu isik on jälje maha jätnud.

Kaanepilt: Ylle Tampere. Allikas: PPA

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN